Rubriigiarhiiv: Näitused

EESTI KUI MÕTTELINE RUUM

RAPLAMAA KAASAEGSE KUNSTI KESKUS
PRESSITEADE
01.10.18

Kunstnike ühisnäitusega mõtestatakse Eestit läbi ühendavate pidepunktide.
Reedel, 12. oktoobril kell 18 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses EV100 kunstiprogrammi kuuluv näitus „Eesti kui mõtteline ruum“. Väljapaneku avab Alide Zvorovski ja Katri Pekri performance „Jääauditoorim“.
„Näitusel leiavad märksõnad nagu usaldus, sõna, valgus, vabadus, heli ja meri endale vasted spetsiaalselt loodud kunstiteostes, mis panevad mõtlema tulevikust, olevikust ja minevikust,“ sõnas näituse kuraator Kairi Orgusaar. „Läbi huumori ja tõe vaatleb Eesti Vabariik 100 kunstiprogrammi kuuluv näitus Eestit üldinimlikumal tasandil,“ lisas Orgusaar.
Näitusel „Eesti kui mõtteline ruum“ osalevad kunstnikud Mar Canet, Varvara Guljajeva, Erki Kannus, Merle Kannus, Kati Kerstna, Kärt Ojavee, Kairi Orgusaar, Katri Pekri, Alide Zvorovski ja Johanna Ulfsak.
SÕNA: Varvara Guljajeva ja Mar Canet teos „Soovisein“ väljendab läbi tänapäevase tehnoloogia maagilist soovimise akti ehk tulevikku loovat sõna. Interaktiivne installatsioon teeb külastaja poolt kirja pandud soovi füüsiliselt nähtavaks.
MERI: Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsaki teos „Otseülekanne“ kujutab endast tehnoloogilist telepaatiat, utoopilist kommunikatsiooni, kus teineteist mõistavad sõnadeta ja nägemata kaks eri universumit.
RUUM : Alide Zvorovki installatsioon „Ruum“ on inspireeritud teadusartiklist leitud lausest „Igasugune karp on tühi seni, kuni sinna sisse vaadatakse“.
VABADUS: Oma teoses „Vabadus ja orjus: Imavere, Türi, Otepää, Kolkja, Piibe tee, Haapsalu maantee, Suure-Jaani“ vaatab Merle Kannus vabaduse ja orjuse mõistet läbi kasvuhoone kujundi.
USALDUS: Kati Kerstna mõtiskleb installatsioonis „Usaldus“ maailmanägemusest, usaldusest ja vastutusest.
HELI ja VALGUS: Erki Kannus ja Kairi Orgusaar mängivad valguste ja helidega ja uurivad, kuidas need mõjutavad meie olemist ja maailmatunnetust.
Näitus on avatud 13. oktoobrist 11. novembrini Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Espaki maja 3. korrus). Kunstikeskus on avatud teisipäevast pühapäevani kell 15 – 18
2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubelisündmuste kohta www.EV100.ee.

Lisainfo:
Kairi Orgusaar
näituse kuraator
+37253403124

Inimesi minu ümber

1. septembril kell 16.00 avaneb Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses Avo Päädami portreenäitus „Inimesi minu ümber“. Näitusel on väljas viimaste aastate portreed, mis valmisid isikliku projekti „Avo 65“ raames. Maalidel on kujutatud tuntuid inimesi Raplamaalt ja ka mujalt, kellega elu on kunstnikku kokku viinud. Näitus jääb avatuks 13. septembrini ning külastajad on oodatud teisipäevast reedeni kell 15.00–18.00.
Olete kõik oodatud!

VORMIMÄNGUD

Raplamaa kunstnike näitus
VORMIMÄNGUD
Näitusel VORMIMÄNGUD osalevad kunstnikud on kahestunud. Ühed on lahkunud paberilt, objektilt, mis on defineeritav läbi tema pikkuse ja laiuse. Nõnda lisandub kolmas mõõde – sügavuse ja kõrguse ruumiline vastasseis, käegakatsutavaks objektis. Teised on jäänud paberile, visandama inimest, teda, kes on andnud kõigele nime.
Paber, tuba ja see vaikus, mis leiab aset me vahel on kõik eraldiseisvad ruumid. Ometigi, oma piiratuses ei ole nad paratamatult suletud süsteemid. Skulptuur-objektid ja visandid liiguvad abstraktse ja reaalse vahet, valmistades üksikust üldise, üldisest üksiku. Mündil on kaks nägu. Inimesel hulga rohkem. Kuidas tabada seda, mis kaob ilmnedes? Mis juhtub objektiga, kui seda keegi ei vaatle ja kuidas on sellega seotud tühjus?
Milline näeb välja peegel, mis on otsustanud peegeldamise asemel hakata inimese nägu kandma?
Visandamist piirab aeg. Objekte ruum. Olemine saab võimalikuks, kui need piiratused kohtuvad.
Näitusel osalevad: Anne Aaspõllu, Mikk Allas, Jazmin Karp, Helena Lasner, Karin Polluks, Mari Põld, Kristiina Tali, Eteri Tõlgo, Marge Vonk
Näituse kujundas Eteri Tõlgo
Näitus on avatud 05.05 -20.05 T-R 15.00-18.00 ja L,P 12.00-15.00. Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses. Esmaspäeviti suletud.

PEHMED KONTRASTID

2018. aasta välisnäitus tuleb seekord Prantsusmaalt ja esitleb kahe Pariisis elava ja töötava kunstniku personaalprojekte, mis vormuvad RKKK 216-ruutmeetrilises galeriis ühiseks näituseks.
“Pehmetes kontrastides” kohtuvad kahe erineva kunstniku teosed – Christian Prunello nüansitundlikud, tihedalt läbi maalitud, pigem klassikalises tehnikas õlimaalid, sealhulgas seni kunstikeskuses eksponeeritud maalidest suurim – 10 m pikkune teos Kassitapp ja Kaia Kiige eksperimentaalsetes tehnikates maalid, kus on kujundatud materjale ja vorme nii, nagu seda teeb „elu ise“, kasutades maalivahenditeks erinevaid nähtusi ja koostisosi ümbritsevat ruumist – lumesool, vihmavesi, päikesevalgus, värvimullad, savid , tuhk jm.
Elades ja olles kunstnikena nime teinud samas linnas, pärinevad kunstnikud tegelikult väga erinevatest keskkondadest: Kaia Kiik on eestlanna, kes on sündinud Saaremaal. Christian Prunello pärineb aga hoopis kaugemalt – Lõuna-Ameerikast, Argentiinast.
Olles omandanud magistrikraadi filosoofia alal huvitub Kaia Kiik sügavuti teadusest ja selle seostest kaasaegse kunstiga. Tema teosed käsitlevad ning küsitlevad looduse, kultuuri ja inimese omavahelisi suhteid. Autor kasutab orgaanilisi ja mineraalse päritoluga materjale, mida transformeerib ilmastikunähtuste ja teiste loodusjõudude kaasabil. Läbi isikupärase vaatenurga toob Kiik esile kooseksisteerimise erinevaid vorme – äratundmisrõõmust konfliktini, leides erilist inspiratsiooni mimikri fenomenist.
Christian Prunello avab oma loomingu tagapõhja nii: oma maalides otsin ma kohtumise hetke, midagi kujuteldamatut ja võibolla võimatut – nii ma siis ekslen. Vormi seisukohast huvitab mind kompositsioon, mis kokku pandud inimese ja maastiku elementidest; tehisloodus, mis püüab tabada tunnet, värvivärelust, ideaali. Läbi tehnika – õli lõuendil, kaseiin, süsi – otsin ma materjalide / pigmentide algset tähendust, need saavad osaks mu töö sõnumist.
Maalis “Puude mälu” (süsi ja kaseiin puidul) olen püüdnud kirja panna mälestusi, mida ma mäletaksin, kui oleksin puu. Siin on ühendatud puude kujutis, puidust aluspind ja puidust valmistatud süsi, millele neljanda mõõtmena lisandub loomset päritolu, piimast valmistatud kaseiinvalk (ka inimene on tatavasti loom). Nii saavad ühes teoses kokku puidu 3 olekut.
Caput mortuum, “surnud pea”: nii nimetatakse pigmenti, mida olen kasutanud maalides “Võõras maa” ja “Et tuli põleb.” Aine, mida seostatakse Egiptuse muumiate tuhaga*, inspireeris mind oma nime, kaaluka ajaloo ja alkeemiliste seostega.
* Vaidlus selle üle, kas eksisteerib mingit seost mom brum’i ja caput mortuum’i vahel, kestab tänase päevani.
Näitus on avatud 07.04 – 29.04.2018, T – P 15.00 – 18.00
.

MUST & VALGE

Jaak Kadariku näitus MUST & VALGE Fotod ja fotogrammid 1985 -2017

Olete oodatud näituse avatamisele 02.02.2018 kl 18.00
Näitus on avatud 02. -25. 02. 2018 T – P kl 15.00 – 18.00
* * *
Jaak Kadarik Näituse tegemisest ja avamisest video:

Fotogramm on olemuselt siluettfoto, mida pildistatakse ilma kaamerata. Objekt või subjekt asetseb valgustundliku paberi ees, järgneb säritus ja seejärel klassikaline keemiline protsess ehk ilmutamine ja kinnitamine. Selliseid pilte olen teinud 30 aastat tagasi ja nüüd, 2017 aasta suvel avastasin fotogrammide tegemise taas. Üks hea põhjus selleks oli sattumine Järvakandi Klaasimuuseumi hoidlasse. Kujutlus, mida teeb valgus läbides klaasist tindipotte, keemialabori kolvikesi ja silindreid, sai vahva kinnituse, kui klaasi läbiv valgus puudutas mu silmade kepikesi ja kolvikesi. Selline valgusemäng tuli kiiremas korras fotopaberile jäädvustada, et süda rahu saaks. Klaas, tardunud aine, on mänguline, kuid inimene mängulisem veel. Et aga inimene fotogrammile saada, peab ta tarduma, võiks isegi öelda – klaasistuma. Kompositsioonid museaalidest pakkusid piisavalt mänguruumi. Siiski pidasin mitmel juhul vajalikuks teha lisandusi taimedega ja mänguasjakestega, tuues elu letaalsesse keskkonda (riimub filmidega Öö muuseumis ja Mänguasja lugu). Seda kõike mitte pelgalt nalja pärast, pigem pisukese iroonilise peegeldusena inimeseksolemisest. Seeria LABORIELU kirjeldab inimese ponnistusi sekkuda Looja loomesse (geenimanipulatsioonid, inim- ja loomkatsed), SAFARI viitab poliitikute omavahelistele lahingutandritele, EEDEN, EKSIIL kirjeldavad vanatestamentlikku lugu pattulangemisest.
Sellest iidsest loost on näitusel ka kaasaegsed versioonid e-eeden, e-eksiil.
* * *
Aurelius Augustinus on öelnud: “Ja kes on inimene, ükskõik milline inimene, kui ta on vaid inimene? Mis on mul siis tegemist inimestega? Miks peaksid nad kuulma mu tunnistusi, justkui nemad hakkaksid parandama kõiki mu vigadusi? Sugu, kes uudishimulikuna teiste elu suhtes ei tee midagi oma eluviisi õgvendamiseks! Miks nad tahavad minult kuulda, kes ma olen, kui nad ei taha Sinult kuulda, kes nemad on? Ja kust nad teada saavad, kuuldes minult mu enda kohta, kas ma räägin tõtt, sest keegi ei tea ju, mis toimub inimeses, kui vaid inimese vaim, kes temas on? Ma ei saa neile tõestada, et tunnistan tõtt, kuid mind usuvad need, kellede kõrvad minu kuulmiseks on avanud armastus.”
Ma ei saa teile tõestada, et tunnistan oma piltidega tõtt, kuid loodan, et mind usuvad need, kellede silmad on avanud armastus.

LOOVUS LUBATUD 2

26.12.2017 kell 15.00 avatinoorte loomingulise ühenduse „Riinimanda“ suur grupinäitus LOOVUS LUBATUD 2. Maalid, joonistused, fotod, installatsioonid.
Tegu on jätkuga kunagisele suurnäitusele „LOOVUS LUBATUD“, millega aastal 2012 koos teiste kultuurisündmustega tähistati Riinimanda kooristuudio tookordset juubelit. Nii nagu siis, nii ka nüüd esinevad väljapanekul kümned noored koorilauljad, kellel on „lubatud“ end väljendada ka visuaalselt. Erinevates tehnikates looming on valminud koori suvistes loovlaagrites Saaremaal aastatel 2013 – 2017. Laagriõhtutel on aukohal teatrietüüdid, millest on võrsunud koorilauljate oma teater – „Riinimanda Teater“. Näitusel on võimalus näha „Riinimanda Teatri“ legendaarsete etenduste lavakujunduselemente, mis on esitatud installatsioonidena. Suurel ekraanil saadab näitust slaidiseanss noortest isiksustest, kes üksteist toetava sõbraliku perena on ületamas oma seesmisi barjääre, mille taga avanev eneseusaldus kinnitab igaühele – loovus on lubatud.
Näituse koostas Valter Uusberg.
Näitus on avatud: 27.12.2017 – 21.01.2018, T – P kl. 15.00 – 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus) Rapla

Leho Rubise näitus PAIRIDAEZA 3.0 PEIDETUD GEOMEETRIA

Olete väga oodatud Leho Rubise maalinäituse
avamisele reedel 24.nov., kell 18.00

Vana-Pärsia sõna pairidaeza (piiratud aed) vihjab näituse kontekstis mitmetähenduslikule ideaalmaailmale, mida ei pea tingimata kujutama teispoolsusse. Minevikus on eksisteerinud kultuurikilde, mille eesmärgiks ei olnud enese kehtestamine vaid tasakaalu hoidmine siin, planeedil maa. Nii võib olla ka praegu. See sõltub vaid me teadvusseisundist ja tegudest.
Näitus asetab vaataja seeria kaduvate hõimukultuuride ja kaasaegse linnakultuuri inimeste figuuride ette, küsides me olemuslike juurte ja peidetud mustrite järele. Kogu elav loodus ja kosmos on täis sarnaseid ülesehituse mudeleid, mis korduvad kõige väiksemas ja suuremas. Tundub, et šamanistlikes hõimukultuurides oli tunnetuslik aimdus inimest ja muud elusloodust ühendavast. Seda väljendasid nii samastumine loomadega kui ka sümboolset tähendust omavad kujundid kehal. Need maalid on poeetiline kummardus kaduvatele kutuuridele ja tunnetusele, mis ei valluta ümbritsevat vaid on üks sellega.
Nagu üks kaasagseid tippfüüsikuid Lawrence Krauss on sõnastanud: „Me kõik oleme kosmosetolm“.
Näitust saadab Kaido Kirikmäe heliteos.

Näitus on avatud 25.11 – 17.12. 2017, T – P kl 15.00 – 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses Tallinna mnt 3b (Espaki maja 3. korrus)

https://kultuur.err.ee/645214/kunstnik-leho-rubis-vahendab-kaugeid-kultuure

Pildid: Katri Lumi