Rubriigiarhiiv: Sündmused

LOOVUS LUBATUD 2

26.12.2017 kell 15.00 avatinoorte loomingulise ühenduse „Riinimanda“ suur grupinäitus LOOVUS LUBATUD 2. Maalid, joonistused, fotod, installatsioonid.
Tegu on jätkuga kunagisele suurnäitusele „LOOVUS LUBATUD“, millega aastal 2012 koos teiste kultuurisündmustega tähistati Riinimanda kooristuudio tookordset juubelit. Nii nagu siis, nii ka nüüd esinevad väljapanekul kümned noored koorilauljad, kellel on „lubatud“ end väljendada ka visuaalselt. Erinevates tehnikates looming on valminud koori suvistes loovlaagrites Saaremaal aastatel 2013 – 2017. Laagriõhtutel on aukohal teatrietüüdid, millest on võrsunud koorilauljate oma teater – „Riinimanda Teater“. Näitusel on võimalus näha „Riinimanda Teatri“ legendaarsete etenduste lavakujunduselemente, mis on esitatud installatsioonidena. Suurel ekraanil saadab näitust slaidiseanss noortest isiksustest, kes üksteist toetava sõbraliku perena on ületamas oma seesmisi barjääre, mille taga avanev eneseusaldus kinnitab igaühele – loovus on lubatud.
Näituse koostas Valter Uusberg.
Näitus on avatud: 27.12.2017 – 21.01.2018, T – P kl. 15.00 – 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus) Rapla

Leho Rubise näitus PAIRIDAEZA 3.0 PEIDETUD GEOMEETRIA

Olete väga oodatud Leho Rubise maalinäituse
avamisele reedel 24.nov., kell 18.00

Vana-Pärsia sõna pairidaeza (piiratud aed) vihjab näituse kontekstis mitmetähenduslikule ideaalmaailmale, mida ei pea tingimata kujutama teispoolsusse. Minevikus on eksisteerinud kultuurikilde, mille eesmärgiks ei olnud enese kehtestamine vaid tasakaalu hoidmine siin, planeedil maa. Nii võib olla ka praegu. See sõltub vaid me teadvusseisundist ja tegudest.
Näitus asetab vaataja seeria kaduvate hõimukultuuride ja kaasaegse linnakultuuri inimeste figuuride ette, küsides me olemuslike juurte ja peidetud mustrite järele. Kogu elav loodus ja kosmos on täis sarnaseid ülesehituse mudeleid, mis korduvad kõige väiksemas ja suuremas. Tundub, et šamanistlikes hõimukultuurides oli tunnetuslik aimdus inimest ja muud elusloodust ühendavast. Seda väljendasid nii samastumine loomadega kui ka sümboolset tähendust omavad kujundid kehal. Need maalid on poeetiline kummardus kaduvatele kutuuridele ja tunnetusele, mis ei valluta ümbritsevat vaid on üks sellega.
Nagu üks kaasagseid tippfüüsikuid Lawrence Krauss on sõnastanud: „Me kõik oleme kosmosetolm“.
Näitust saadab Kaido Kirikmäe heliteos.

Näitus on avatud 25.11 – 17.12. 2017, T – P kl 15.00 – 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses Tallinna mnt 3b (Espaki maja 3. korrus)

https://kultuur.err.ee/645214/kunstnik-leho-rubis-vahendab-kaugeid-kultuure

Pildid: Katri Lumi

Foto-poeesia

India Assami fotograafi Imran Hussaini näitus
FOTO-POEESIA
Avamisel vestleb autoriga, loeb luulet ja tõlgib Mathura
India on maa, mis oma suuruselt meenutab pigem kontinenti. Läänes teatakse India paikadest peamiselt Mumbaid, Delhit või Goad, keeltest hindi või sanskriti keelt. Kuid Indias on palju maakondi ja 23 ametlikku keelt. Kirde-Indias paiknev Assam on mitmete erinevate kultuuride, maastike ja keelte kohtumispaik.
Käesoleva näitusega katsume saada aimu selle piirkonna olemusest läbi kahe noore mehe loomingu – fotograaf Imran Hussaini piltide ja poeet Bijoy Sankar Barmani luule.
Imran Hussain (s. 1980) elab Guwahati linnas Assami osariigis, mis on ümbritsetud Bangladeshist, Birmast ja Hiinast. Ta on üks projekti Bibliofilia Cafe käivitajatest, mis aitab muuta raamatuid ja internetiühendust kõigile kättesaadavaks. Seoses sellega rändab ta palju ringi erinevates maapiirkondades ja jäädvustab oma muljeid sealsest loodusest, inimeste eluolust ja traditsioonidest. Imran Hussain ütleb:
“Pildistan seda, mida näen ja mis puudutab mu südant.”
Imran Hussaini fotod on pälvinud tunnustust üle maailma. Tema töid on esitlenud erinevad kirjastused nagu Taylor & Francis (London), Allikaäärne (Estonia), Delicious Books (Korea),tema töid on kasutatud Rahvusliku Kindlustuskompanii India kalendris ja mitmetes teistes väljaannetes.

Et mõista paremini selle piirkonna olemust, kuulame ka assamikeelse luuletaja Bijoy Sankar Barmani (s. 1980) luulet. 2013 aastal pälvis ta India kõrgeima kirjandusinstitutsiooni Sahitya Akademi parima noore autori preemia. Tema loomingul on tugev side pärimuse ja ka pärandiga laiemalt, tema luuletustest leiab viiteid nii veedalikule mütoloogiale kui kohalikule folkloorile. Barman on öelnud: “Aja jooksul olen hakanud tajuma maailma olemust läbi luule.” Ja lisanud veel: “Peame austama oma juuri, oma ainulaadsust. Pole tegelikult keeruline kirjutada luuletust. Kuid raske on saada – ja jääda – heaks inimeseks, ja heaks luuletajaks.”
Bijoy Sankar Barmanil on ka varasem side Eestiga: Ta elas 6 kuud Tartus
(2015 a), uurides Tartu Ülikoolis oma teadustöö jaoks Eesti mütoloogiat.
Ta on ka külastanud üht näitust Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, jättes meie külalisteraamatusse näituse peegeldusena ühe oma värsi.

Et näituse tausta veidi enam mõista oleme palunud abiks näitust tutvustama kirjaniku ja tõlkija Mathura. Mathura on uurinud India kultuuri ja tõlkinud hindi ja inglise keele vahendusel mitmeid India kirjanike raamatuid, nende hulgas Bijoy Sankar Barmani luulekogu “Pisarateoja, Ketetong”.

Näitus on avatud 13.10 – 29.10. 2017, T-P: 15.00 – 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b)
Näitust toetab Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp
Info: 53403124,

Särina Festivali kujutava kunsti programm

Näitus ELU MAAL avatud kuni 1. oktoobrini T-P kl 15.00 – 18.00. Olete oodatud külastama!
Rohkem infot esinejate ja festivali kohta: http://www.loomebaas.ee/index.php/kujutavkunst
https://www.facebook.com/Raplakunst/

Kultuurifestivali „ Särin“ kujutava kunsti programmis on seekord särinat kunstiteoste ja vaataja vahel.

Kunstiteosed ilmutavad elumärke: reageerivad puudutustele, tekitavad valgusmänge või eriskummalist muusikat. Esmapilgul ulmelisena mõjuv keskkond kujutab siiski elu maal, saades inspiratsiooni selle erinevatest vormidest ja visuaalsetest utoopiatest. Programm viib mõtted keskkonnale nii lähedal kui kaugel, alates globaalsetest probleemidest, kodukeskkonnast kuni pisimate eluvormideni.

Märksõna „elu“ ühendab kunstnike ja teadlaste ühistööna või teadusest inspireerituna sündinud klaasist objekte, millega esinevad Erki Kannus, Herbert ja Kairi Orgusaar ning planktonimuusika installatsiooni, mille toob meieni Lennart Lennuk.

Rahvusvahelise kunstnikepaari Varvara Guljajeva ja Mar Canet „Kätepuu“ vaatab tulevikku ja loob digitaalse illusiooni ümbritsevast salapärasest maastikust, mis flirdib Antropocene ideedega.

Kunstiga suhestab vaatajaid skulptor Elo Liivi interaktiivne ja kineetiline installatsioon „Puhas kunst“ – puhast kunsti, selle mõistjaid ning loojaid valmistav kaasaegse kunsti “dream-machine”.

Noorte loomingut esindab seekord Itaalia esimesel üleriiklikul noorte kunstibiennaalil Roomas Palazzo Venezias välisesinejana publikupreemia võitnud töö „A Game of Identity“ Autorid on Tartu Kunstikooli 3D eriala õpilased Egmond Merivee, Iris Allese, Markus Orgusaar ja Valeria Potjava.

Raplamaad esindab näitusel Mauri Gross.

Näitusel saab vaadata videokunsti programmi.

Näituse “ELU MAAL” avamine – Reede (15.09) kell 19:00 / RKKK

Osalevad: Elo Liiv, Varvara Guljajeva, Mar Canet, Mauri Gross, Lennart Lennuk, Erki Kannus, Merle Kannus, Kati Kerstna, Herbert Orgusaar, Kairi Orgusaar, Egmond Merivee, Iris Allese, Markus Orgusaar ja Valeria Potjava

Näituse avamine on tasuta!

Näitus on avatud 15.09 – 01.10.2017 T-P: kell 15.00 – 18.00

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b III korrus, Rapla)

Näitus "Elu Maal" on avatud veel 1. oktoobrini T-P 15.00-18.00Tule koge kunsti!

Posted by Maili Metssalu on 24. september 2017. a.

Kultuurifestival Särin


15. – 16. septembril 2017 toimub Raplas Kultuurifestival SÄRIN, mille põhirõhk on Raplamaaga seotud artistide loomingul.

Festival toimub endistes Rapla Autobaasi ruumides, kuhu tänaseks on pesa teinud Kultuuriklubi BAAS ja Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus.

Sel aastal lisandub muusika- ja teatriprogrammi kõrvale ka kunsti-, filmi- ja kirjandusprogrammid. Olgugi, et fookus on Raplamaal, tuleb esinejaid siiski ka mujalt Eestist ja üle piirigi.

Lavale astuvad ligi 20-artisti, nende seas ka poetess Kristiina Ehin, ansambel Ans. Andur, DJ Vaiko Eplik ja Rootsi luuletaja Pär Hansson.

Ole festivali jooksva infoga kursis ja hakka meie lehekülje järgijaks siin: https://www.facebook.com/raplafestivalsarin/

http://www.loomebaas.ee/festivalsarin

Alaprogrammide juhid on:
Kirjadusprogramm – Mathura
Kujutava kunsti programm – Kairi Orgusaar
Muusika programm – Sten-Olle Moldau
Filmi programm – Aljona Suržikova, Jürgen Volmer
Teatri programm – Loore Martma
Peakorraldaja – Maili Metssalu

REEDE 15.09 2017
Artistid/valdkond/asukoht/kestvus

1. Vestlus Martma Mikomägi – Teater – BAAS 17:00
2. Improteater Impeerium – BAAS 18:00
3. Näituse avamine – Kunst / RKKK / 19:00
4. HÖV – Muusika / RKKK / 20:00
5. Siiri Sisask, Kass ja Jürjendal – Muusika – Töökoda / 21:00
6. Kristiina Ehin ja Ly Seppel – Kirjandus / RKKK / 22:00
7. Aivar Surva Kvartett – Muusika – Töökoda / 23.00
8. The Notes + Sten-Olle – Muusika – Töökoda / 00.00

LAUPÄEV 16.09.2017
Artstid/valdkond

1. Lastehommik – Teater – BAAS / 11.00
2. Juuru algklassid – Roheliste sõrmedega mees – Teater – BAAS 12.00
3. Heade Aegade Trio – Muusika – RKKK – 15.00
4. Pär Hansson – RKKK – 16.00
5. Filmid – BAAS – 17.00
6. Arutelu Kaus-Kivisilla-Päär – RKKK – 19.00 Mathura, on see ok?
7. ESTBEL – Muusika – Töökoda 20.00
8. Nikns Suns – Muusika – Töökoda – 21.00
9. See Uluja Tuul – Teater – BAAS – 22.00
10. Ans Andur – Muusika – Töökoda – 23.00
11. SUMRA – Muusika – Töökoda – 00.00
12. DJ Vaiko Eplik – BAAS – 1.00

Eelmisel aastal pälvis festival SÄRIN Raplamaa Aasta Tegu 2016 peapreemia.

Tulemas: Eesti kui mõtteline ruum

Foto projektist:
Varvara & Mar „Soovisein“, foto Varvara Guljajeva

„Eesti kui mõtteline ruum“

RKKK vaatab oma EV 100 näituseprogrammis Eestit üldinimlikumal moel, otsides olulisemaid pidepunkte, mis moodustavad Eesti mõttelise ruumi – mitte üksnes geograafilis-territoriaalses mõttes, vaid ka kultuurilises / olemuslikus mõttes ja üksikisiku seisukohalt. Valdur Mikita ütleb, et läänemeresoomlase olemust on raske sõnadesse panna, iseloomustades teda kujundiga – ühes käes Skype ja teises seenenuga. Sarnane on ka eelseisev näitus – eestlastele kui läänemeresoomlasele olulistest märksõnadest räägitakse läbi kaasaegse tehnoloogia, inspiratsiooniallikateks on teadus ja maagia.

Drink & Draw tuuril Raplas

Meiepoolne korraldaja Margit soovitab osalejatele: Reserveerige palun ürituse seinal molbert või istekoht, siis teame arvestada, kui palju toole või molberteid (kohvi, kooki jne.) vaja on, tänud!

Drink & Draw goes on tour!

Classic Nude Female & Male Model Drawing Session in Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskus. 4 hours of gesture, short & long poses.

15 Euro entrance: please pay cash at the entrance.
Coffee and snacks included. Drinks for sale

Museum opens at 11:00
Molberts available. Sketch paper and pencils provided.

If you want to be sure of a seat or a molbert ask one by writing a request on the event wall. First come, first served.

People who do not have a confirmed reservation can still attend if there’s space available.

By car:

Kontakt

By train:
https://pilet.elron.ee/Schedule?from=Tallinn&to=Rapla&date=22.04.2017
Art ⋅ Film

suvine ateljeeteater

Derek Walcott
OO TÄHINE, TÄHINE ÖÖ

Esietendus 28. juunil 2016 kell 19.00
Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses
(Tallinna mnt 3b, Espaki maja 3. korrus)

Harrastusteatrile kohendanud ja lavastanud
Valter Uusberg
Kunstnik ANNE-MAI HEIMOLA
Dekoratsioonid RKKK kunstnikud- kursuslased

Näitlejad:
Reigo Andok, Tavo Kikas, Ragnar Toompuu, Toomas Tõnisson, Ragne Veensalu
Taustastseenides mängivad: Ave Tislar ja Tiina Tubli

“Oo tähine, tähine öö” on Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Derek Walcotti näidend, mis esmailmus inglise keeles 2014 aastal ja eestikeelses tõlkes aasta hiljem. Näidend räägib loo kahe suure kunstniku Vincent van Goghi ja Paul Gauguini ajaloolisest kohtumisest Arles´is Prantsusmaal 1888 aastal. Mõlemad neist olid olulised kunstiuuendajad ja karismaatilised isiksused, kes nägid kunsti ideaale ometi küllalt erinevalt. Näidend jutustab loo nende loominguliste ja inimlike püüdluste ilust ja traagikast.
Näidendi tõlkis Mathura (Margus Lattik)