Olete oodatud Rait Rosina näituse “Väikelinn kui identiteet” avamisele Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
9. oktoobril, kell 18.00.

Näitus käsitleb kahte näituse kohta Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskust ja Rakvere Galeriid. Näitusetööde keskmes on identiteediloome, mis väikelinnade elukorraldust ja elukvaliteeti kujundavad. Kunstnik küsib, millise osa väikelinnade identiteedist moodustab kunstitegevus. Kunstnikud korraldavad näituseid lähtuvalt endi ideedest ja eelistustest. Sellegipoolest moodustab galeriid ümbritsev linn tiheda siduskoe, mille keskmes avanevad näituse külastajale kohale omistatud visuaalne identiteet ja tähendused. Ühe või teise linna elanike arvamused toimuvate kunstisündmuste kohta on väikelinna elu kajastusteks. Elanike ootused ja rõhutused kunstnikele mängivad samas kaasa väikelinna idenditeedi kujunemisele.

Näitusel on nähtav intervjuufilmid Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses ja Rakvere Galeriis näituseid korraldanud kunstnikega. Intervjuud Rapla ja Rakvere näitusepaiku aeg ajalt külastanud Rapla ja Rakvere linna elanikega on kuuldavad helisalvestistena. Intervjuud kõnelevad väikelinna elanikest kunstipubliku ootustest ja kunstnike ideede kattumistest või lahknemistest. Kui kunstnikud mõistavad oma tööde näitamist mõne suurema asukoha galeriiga võrdluses, siis kunstipubliku ootused lähtuvad tihti asukoha eripäradest. Linnade elanikud mõistavad tahes või tahtmata linna aktuaalseid probleeme kui esmaseid ja kunstinäituseid kodulinna eluolule värvinguid lisavate sündmustena. Samuti on näitusel nähtav kunstniku performatiivne “põikamise” aktsioon, milles ta suhestus Rapla tänavatel toimuvaga. Vedades seejuures enda järel ratastel kasti, mis visandab tulevikus Raplas vahepeatuseks peatuvat Rail Baltic’u rongi.

Näitus on osaks loomepõhisest doktoritööst, mida Rait Rosin teostab Eesti Kunstiakadeemias, kunsti ja disaini õppekaval. Rohkem infot leiad kunstniku kodulehelt www.pragmatist.ee

Näituse avamine 9. oktoobril kell 18.00
Näitus on avatud 10. oktoobrist — 29. oktoobrini.
Olete oodatud avamisele!

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus on avatud T-P 15-18,
Tallinna mnt 3b, Rapla Bussijaama vastas 3 korrusel.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Riin Palloni ja Kairi Orgusaare näitus
TUME JÕGI
avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses 13. detsembril kell 18.00.

Kunstnikele on see esimene ühine näitus keskuse näitusesaalis ja sellega tähistatakse astumist 2020 juubeliaastasse, mil möödub 10 aastat Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse loomisest, mille asutajaliikmed mõlemad kunstnikud on.

Näituse pealkiri “Tume jõgi” viitab alateadvusele ja selle varjatud hoovustele, mis meid mõjutavad, kuid selgelt defineeritavad pole. Paljud kujundid maalidel on seotud veega, mis on oma olemuselt samuti taltsutamatu loomuga.

Riin Palloni teosed on alateadlike ja teadlike kompamiste sümbioos, kus mõte on koostöös pintsliga otsinud õiget vormi ideedele ja tunnetele, mis on olulised olnud või mis mõnda aega kunstnikuga kaasas on käinud. Maale võiks nimetada ka poeetilisteks maastikeks, mis on emotsioonidest laetud. Maalidega koos on väljas ka luulelised tekstid, mis tekkisid maalimise käigus. Näituse ainus skulptuur koosneb metallist ja vahust ning kannab pealkirja
“Kas need paadid kannavad mind?”. Algne idee tekkis kunstnikul suvel, kui ta luges Ilon Wiklandi elulugu ning seal kirjeldati paadiga üle mere põgenemist. Hirm selle ees, kas kohale jõutakse, teadmatus, kuidas hakkama saada ja küsimus, kas suudetakse sobituda sealsesse keskkonda. Tänapäeval on minemine lihtne, kuid ikka jääb küsimus, kas need kauged unistused ja ootused kannavad meid?

Kairi Orgusaare vaba maalimise protsess on juba iseenesest retk
alateadvusse. See algab nägemuse sähvatusest ja kulgeb retkena, kus nagu udust puhastuvad järkjärgult välja kujundite piirjooned, mis kannavad maalija etteaimamatusse punkti. Värvide suhted ja akordid, joonte liikumine ja aktsendid markeerivad stoppkaadriteks emotsionaalsed seisundid, mis reaalsuses kestavad vaid lühikese hetke, kuid alateadvuses asetuvad kildudena jadasse, mõjutades salamisi mõtteid ja mõistmisi. Vaataja võib liituda retkega, jalutada sümboolsete ruumide kummalistel pinnavormidel, unistada, luua – vaadata tumedasse jõkke.

Näitus on avatud kahes osas:
14.-22. detsember 2019 ja 14.-26. jaanuar 2020
Näitus avatud T-P 15.00-18.00,
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla.

Kohtumine kunstnikega 15. jaanuaril kell 18.00
Olete oodatud!

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Kohtumine Eesti Keraamikute Liidu aastanäituse 2019
“Õ” kunstnikega laupäeval 30. nov. kell 17.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt 3b, Rapla (Espaki maja 3. korrus)

Näituse ideed tutvustab kuraator Pille Kaleviste.

Eesti Keraamikute Liit tähistab meie armsale emakeelele pühendatud aastat. Aastanäitus pealkirjaga “Õ” ongi pühendatud eesti keelele ja meie erilisele õ tähemärgile. Õ kui õhkõrn õielumi või õnnelik õunauss,
Õ kui Tõde ja Õigus või Õ kui õõnesvorm.
Me tunneme uhkust õ lisandumise üle eesti keele alfabeeti, sest õ tähega kõlabki “kõik” paremini kui keik.

Näitusel osalevad autorid:
Mare Vichmann, Haidi Ratas, Kersti Karu, Maia Noorväli, Kärt Seppel, Kattri Takklaja, Kersti Laanmaa, Eliisa Ehin, Anne Türn, Kadi Hektor, Merike Hallik, Reeli Haamer, Rave Puhm, Helena Tuudelepp, Georg Bogatkin, Eva Berg, Kadri Jäätma, Ann Nurga, Karin Kalman, Külli Kõiv, Urmas Puhkan, Anu Rank – Soans, Rita Randmaa, Pille Kaleviste, Ene Tapfer, Üllo Karro, Tiina Kaljuste, Aigi Orav, Margit Mald, Margit Terasmees, Henriette Nuusberg – Tugi, Marget Tafel – Vahtra, Leena Kuutma, Jarõna Ilo

Näituse kujundaja Üla Koppel
Valguse kujundas Kati Kerstna
Foto: Olev Kenk

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

SEDNA

Elavate piltide näitus
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
Tallinna mnt. 3, Rapla
Avatud T – P 15.00 – 18.00
17.05 – 31.05.2019

Liustik. Igikelts. Kaamos. Virmalised. Hangunud meri.

Meresügavusi ja neis luuravaid koletisi valitseb inuitide jumalanna Sedna. Tema juurde laskuvad surnute hinged. Tema juurde läheb šamaan külla, kui meri märatseb või kui jahisaagiga on kehvasti. Kui Sedna juukseid hoolega kammida, võibolla ta siis halastab ja saadab jahimehele mõne hülge. Mitte kerge südamega: hülged on Sedna lapsed, sündinud tema sõrmedest.

Sest et Sedna otsis keelatud armastust. Mõned inuitid räägivad, et ta võttis omale meheks koera, mõned, et koletise – kes seda nüüd täpselt teab. Aga isa pahandas ja viskas Sedna merre. Sedna haaras paadiservast, kuid isa raius ta sõrmed maha – Sedna vajus merepõhja ning sõrmedest said alguse hülged ja muud mereloomad.

Kairi Orgusaare maalidel võib aimata virmaliste mängu – nende peegeldusi sügaviku kohal. Ja kuskil sügavustes luurab Naine – Erki Kannuse loodud liikuvas pildis, mis aeg-ajalt maalipinnal vilksatab. Tal on külm, kuid ta ei kahetse. Ta võib andestada, ent ei unusta.

Näituse ettevalmistust toetas Eesti Kultuurkapital.

Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine asjade või sündmuste terviklikeks kujunditeks.
Aju on tõlgendamiskeskus, me ei koge midagi vahetult. Nina võtab mingi lõhna üles ja aju tõlgendab selle kas roosiks, koogiks või laibaks.
Vaadates ümbrust tõlgendab aju värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis.
Aga milleks üldse tajuda ja tõlgendada kui kõikidele kategooriatele on ilmas vastandid antud – valgusele vari, häälele vaikus jne. Kui kõigel on oma kategooriline vastand olemas, siis maailma justkui ei peaks eksisteerima, sest siis on ju entroopia – igal nähtusel on oma tühistaja olemas, kõik on tasakaalus. Aga kuskil on see, mis maailma olevaks teeb. Millel pole justkui vastaspoolt – see on inimene, kes sirutab ennast sellest tasakaalust välja ja küsib: miks ma olen?
Tajuge seda maailma, mille me värvide abil loonud oleme, laske sel endasse voolata.

Näitusel osalevad: Anne Aaspõllu, Maiu Albo, Mikk Allas, Eha Koit, Karin Polluks, Mari Põld, Ave Tislar, Eteri Tõlgo, Krista Urvet ja Marge Vonk
Näitus on avatud  4. –  16. mai, T-P kell 15.00 – 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
(Tallinna mnt. 3b,Espaki maja III korrus), esmaspäeval suletud.

Osalevad kunstnikud: Wolfgang Tietze (maal), Daniela Melzig (klaasitrükk) ja Kristin Meyer (installatsioon).

5. aprillil 2019 kell 18.00 avame kunstinäituse oma keskuses osaliselt Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa kunstnike teostest, mis käsitlevad erineval moel kohaga seotud teemasid. Teosed mõtestavad oma koha otsimist kaasaegses ja aina kiiremini muutuvas maailmas.

Näitus on osa suuremast Saksa kultuuri tutvustavast programmist “Saksa Kevad 2019”. Programmi teiste sündmustega saad tutvuda siin: saksakevad.ee

Kunstausstellung „Wir sind da“

Teilnehmende KünstlerInnen: Wolfgang Tietze (Gemälde), Daniela Melzig (Glasdruck) und Kristin Meyer (Installation).

Am 5. April wird im Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus eine Kunstausstellung von Künstlern eröffnet, die Teilweise aus Mecklenburg-Vorpommern stammen. Die Werke behandeln durch verschiedene Weise Themen, die mit Orten und Plätzen verbunden sind. In den Werken geht es darum, wie man in der zeitgenössischen und immer schneller werdenden Welt seinen Platz findet.

Filmiõhtud (tasuta) – Filmabends (Eintritt frei)

10. aprill kell 18.00 Gerhard Richter – Painting
16. aprill kell 18.00 Joseph Beuys – Jeder Mensch ist ein Künstler
26. aprill kell 18.00 Paula Modersohn-Beckeri looming

Filmid on saksa keeles ingliskeelsete subtiitritega. Die Filmen sind auf Deutsch mit dem englischen Untertitel.
Filmide koostööpatner on Goethe Instituudi Baltikumi Filmiarhiiv.

Veel selle nädala lõpuni saab külastada
Mathura ja Kaari Saarma näitust
“Mina olen aednik”
Näituse viimase päeva õhtupoolikul 2. detsembril kell 18 on võimalik kohtuda kunstnikega, rääkida näitusest ja tööde tagamaadest.
Olete oodatud!

Kunstnik Mathura ja fotograaf Kaari Saarma ühine näitus “Mina olen aednik” heidab tunnetusliku pilgu inimese võimalusse omaenese aednikuks olla.
Aed on elus siis, kui nii metsikusele kui harimisele jääb oma osa, kõike kannab aga adumus, et loomist saab küll suunata, kuid selle üle ei saa ette otsustada. Nii on pildid justkui peatuspunktid, väraval seismised, hetked järgnevate võrsumiste ootel.

Näitus on avatud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Espaki maja, III korrus) 17.11.- 2.12., T – P 15.00-18.00.
Fotod avamisest Kaari Saarma ja Heiko Kruusi

Viimane kuraatorituur näitusel toimub pühapäeval 11. nov. kl 15.00.

“Soovikaev” Varvara Guljajeva ja Mar Canet
https://www.facebook.com/mar.canet/videos/10156804050003792/UzpfSTI4Nzk1ODc2NDYxOTg3MDoxOTA1MzIxMDEyODgzNjI5/

Kunstnike ühisnäitusega mõtestatakse Eestit läbi ühendavate pidepunktide.
Reedel, 12. oktoobril kell 18 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses EV100 kunstiprogrammi kuuluv näitus „Eesti kui mõtteline ruum“. Väljapaneku avab Alide Zvorovski ja Katri Pekri performance „Jääauditoorim“.
„Näitusel leiavad märksõnad nagu usaldus, sõna, valgus, vabadus, heli ja meri endale vasted spetsiaalselt loodud kunstiteostes, mis panevad mõtlema tulevikust, olevikust ja minevikust,“ sõnas näituse kuraator Kairi Orgusaar. „Läbi huumori ja tõe vaatleb Eesti Vabariik 100 kunstiprogrammi kuuluv näitus Eestit üldinimlikumal tasandil,“ lisas Orgusaar.
Näitusel „Eesti kui mõtteline ruum“ osalevad kunstnikud Mar Canet, Varvara Guljajeva, Erki Kannus, Merle Kannus, Kati Kerstna, Kärt Ojavee, Kairi Orgusaar, Katri Pekri, Alide Zvorovski ja Johanna Ulfsak.
SÕNA: Varvara Guljajeva ja Mar Canet teos „Soovisein“ väljendab läbi tänapäevase tehnoloogia maagilist soovimise akti ehk tulevikku loovat sõna. Interaktiivne installatsioon teeb külastaja poolt kirja pandud soovi füüsiliselt nähtavaks.
MERI: Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsaki teos „Otseülekanne“ kujutab endast tehnoloogilist telepaatiat, utoopilist kommunikatsiooni, kus teineteist mõistavad sõnadeta ja nägemata kaks eri universumit.
RUUM : Alide Zvorovki installatsioon „Ruum“ on inspireeritud teadusartiklist leitud lausest „Igasugune karp on tühi seni, kuni sinna sisse vaadatakse“.
VABADUS: Oma teoses „Vabadus ja orjus: Imavere, Türi, Otepää, Kolkja, Piibe tee, Haapsalu maantee, Suure-Jaani“ vaatab Merle Kannus vabaduse ja orjuse mõistet läbi kasvuhoone kujundi.
USALDUS: Kati Kerstna mõtiskleb installatsioonis „Usaldus“ maailmanägemusest, usaldusest ja vastutusest.
HELI ja VALGUS: Erki Kannus ja Kairi Orgusaar mängivad valguste ja helidega ja uurivad, kuidas need mõjutavad meie olemist ja maailmatunnetust.
Näitus on avatud 13. oktoobrist 11. novembrini Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Espaki maja 3. korrus). Kunstikeskus on avatud teisipäevast pühapäevani kell 15 – 18
2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubelisündmuste kohta www.EV100.ee.

Lisainfo:
Kairi Orgusaar
näituse kuraator
+37253403124
kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee

ERR AK Kultuuriuudised, Olev Kenk
https://kultuur.err.ee/869213/naitusel-eesti-kui-motteline-ruum-naeb-nii-kasvuhooneid-kui-ka-looduslahedast-nutikust

Kajastus:
Raplamaa Sõnumid 17. okt 2018
“Eesti kui mõtteline ruum ehk näitus, mida peab nägema”
Mari Tammar

12. oktoobri õhtul avati Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses näitus “Eesti kui mõtteline ruum”. Selle pealkirja all kohtuvad kümme autorit, kelle loomingu on Raplasse toonud Kairi Orgusaar. Näitus kuulub EV 100 juubeliprogrammi “100 kunstmaastikku”.

Kui Kairi Orgusaar näitust planeerima hakkas, mõtles ta sellele, mis talle isiklikult Eestimaaga seostub. “Rohkem seostusid mulle need asjad, mis jäävad, mis on olnud – meie spetsiifiline valgus, meri või mingi kerge maagia, mis meie rahva sees on,” rääkis Orgusaar märksõnadest, millest ajendatuna valis ta näitusele teosed ja autorid. Tulemuseks on lummav ja mitmekihiline vaade Eesti loodus- ja mõttemaastikele, kust ei puudu ilu kõrval ka vastuolu ning küsimused võimust ja pühadusest.
Viimastest räägib just metsaraiumisest inspireeritud töö “Usaldus”, kus läbi klaasi kumab mets, mille okste vahel on rahatähed. Kogu see kunstiline tervik püsib puidust jalgadel, mida saag on läbi saagimas. “Usaldus on läbi saetud,” kommenteerib kõrvalt üks näituse külastajatest. Autor Kati Kerstna rääkis ise, et teda jäid suvel mööda Eestimaad sõites lagedaks raiutud teeääred ja langid niivõrd kriipima, et soovis seda väljendada. Teose tutvustuses kirjutab Kerstna: “Lühinägelikkus – nii otsene kui ka kaudne – võib silmapiiri armastavale rahvale mõjuda laastavalt; hajutada tervikutunnetuse ja perspektiivid; pisendada meie maailma ja tulevikku; sundida kartma ja kahtlustama. Kui kaugele näevad tegelikult need, kes otsustavad?”
Teine kriitilise alatooniga teos koosnes sajast väikesest jääst toolist, mis sealsamas vaatajate silme all sulama hakkasid. “Üheltpoolt on see kadumise ilu, teiselt poolt võib iga tool tähistada täitmata lubadust, mis sulab ära ja kaob. Selle näituse kontekstis võivad need olla ka 100 aastat. Siin on väga palju kihte ja mõtteid ja kunstnikuna tahaks, et igal vaatajal tekib oma tähendus seda asja vaadates,” kommenteeris üks “Jääauditooriumi” autoritest Alide Zvorovski. Paratamatult tekkis seos meie Riigikogu ja poliitiliste lubadustega, ent samas olid jääst toolid ka karged ja kaunid nagu meie põhjamaine loodus.
Näituse eriliseks rosinaks on liblikate sein, mida võiks nimetada ka kogemuslikuks interaktiivseks kunstiks. “Sa pead soovima soovi, viskama mündi kaevu. Siis see münt lendab vette ja sealt hakkab sündima liblikas. Kookon tuleb seina peale. Siis võid korraks sirutada oma käe välja ja sinu soovi liblikas tuleb su käe peale ja seejärel ühineb teiste liblikatega,” selgitas üks teose autoritest Varvara Guljajeva, kuidas installatsioon töötab.
Proovisin järele ja see oli vaimustav kogemus näha, kuidas minu soovist sünnib liblikas, ehkki virtuaalne. On eriti tähelepanuväärne, et installatsioon on tehtud just selle näituse jaoks ja on jätk kunstnikepaari eelmisele tööle “Soovisein”.
“Meie esimene soovideteemaline teos sündis koos meie lapsega. Siis tundus äkki kogu maailm väga ilus ja soe. Minu arvates on soovimine üks inimlik ja maagiline moment. Tegelikult on igalühel õigus unistada, aga me vahel unustame selle ära. Sellepärast tahaks selle kunstitööga inimesi argielust eemale tuua ja neid uuesti unistama panna,” rääkis Varvara Guljajeva.
Näitusel hõljubki looduse ning inimese/poliitilise kihistuse kohal ka teatud pühalik ja jumalik puudutus, mida kannab minu arvates edasi ka Kairi Orgusaare teos “Valgus loob maailma”. “Meie valguse ja pimeduse vaheldumine on eriline. Valguse liikumine ja muutumine mõjutab meid ja kui valgust ei ole, tuleb see ise luua,“ sõnas Kairi. Kogu näitusele annab emotsionaalse pitseri helide maastik. Ühel pool kohiseb meri, teisel pool mängib “E-riigi pastoraal”.
Näitus kokku mõjub tervikliku, sügava, ilusa ja valusa, aga ka väga professionaalse ja suursugusena. On eriline, et selline näitus Raplas on ja igaüks, kel vähegi võimalik, peaks seda kogema minema.
Projektis “Eesti kui mõtteline ruum” osalevad kunstnikud Varvara Guljajeva, Mar Canet, Johanna Ulfsak, Kärt Ojavee, Katri Pekri, Alide Zvorovski, Merle Kannus, Erik Kannus, Kati Kerstna ja Kairi Orgusaar.
Alide Zvorovski ja Katri Pekri ” Jääauditoorium”, foto Siim Solman