2018. aasta välisnäitus tuleb seekord Prantsusmaalt ja esitleb kahe Pariisis elava ja töötava kunstniku personaalprojekte, mis vormuvad RKKK 216-ruutmeetrilises galeriis ühiseks näituseks.
“Pehmetes kontrastides” kohtuvad kahe erineva kunstniku teosed – Christian Prunello nüansitundlikud, tihedalt läbi maalitud, pigem klassikalises tehnikas õlimaalid, sealhulgas seni kunstikeskuses eksponeeritud maalidest suurim – 10 m pikkune teos Kassitapp ja Kaia Kiige eksperimentaalsetes tehnikates maalid, kus on kujundatud materjale ja vorme nii, nagu seda teeb „elu ise“, kasutades maalivahenditeks erinevaid nähtusi ja koostisosi ümbritsevat ruumist – lumesool, vihmavesi, päikesevalgus, värvimullad, savid , tuhk jm.
Elades ja olles kunstnikena nime teinud samas linnas, pärinevad kunstnikud tegelikult väga erinevatest keskkondadest: Kaia Kiik on eestlanna, kes on sündinud Saaremaal. Christian Prunello pärineb aga hoopis kaugemalt – Lõuna-Ameerikast, Argentiinast.
Olles omandanud magistrikraadi filosoofia alal huvitub Kaia Kiik sügavuti teadusest ja selle seostest kaasaegse kunstiga. Tema teosed käsitlevad ning küsitlevad looduse, kultuuri ja inimese omavahelisi suhteid. Autor kasutab orgaanilisi ja mineraalse päritoluga materjale, mida transformeerib ilmastikunähtuste ja teiste loodusjõudude kaasabil. Läbi isikupärase vaatenurga toob Kiik esile kooseksisteerimise erinevaid vorme – äratundmisrõõmust konfliktini, leides erilist inspiratsiooni mimikri fenomenist.
Christian Prunello avab oma loomingu tagapõhja nii: oma maalides otsin ma kohtumise hetke, midagi kujuteldamatut ja võibolla võimatut – nii ma siis ekslen. Vormi seisukohast huvitab mind kompositsioon, mis kokku pandud inimese ja maastiku elementidest; tehisloodus, mis püüab tabada tunnet, värvivärelust, ideaali. Läbi tehnika – õli lõuendil, kaseiin, süsi – otsin ma materjalide / pigmentide algset tähendust, need saavad osaks mu töö sõnumist.
Maalis “Puude mälu” (süsi ja kaseiin puidul) olen püüdnud kirja panna mälestusi, mida ma mäletaksin, kui oleksin puu. Siin on ühendatud puude kujutis, puidust aluspind ja puidust valmistatud süsi, millele neljanda mõõtmena lisandub loomset päritolu, piimast valmistatud kaseiinvalk (ka inimene on tatavasti loom). Nii saavad ühes teoses kokku puidu 3 olekut.
Caput mortuum, “surnud pea”: nii nimetatakse pigmenti, mida olen kasutanud maalides “Võõras maa” ja “Et tuli põleb.” Aine, mida seostatakse Egiptuse muumiate tuhaga*, inspireeris mind oma nime, kaaluka ajaloo ja alkeemiliste seostega.
* Vaidlus selle üle, kas eksisteerib mingit seost mom brum’i ja caput mortuum’i vahel, kestab tänase päevani.
Näitus on avatud 07.04 – 29.04.2018, T – P 15.00 – 18.00
.
Rubriigiarhiiv: Näitused
MUST & VALGE
Jaak Kadariku näitus MUST & VALGE
Fotod ja fotogrammid 1985 -2017
Olete oodatud näituse avatamisele 02.02.2018 kl 18.00
Näitus on avatud 02. -25. 02. 2018 T – P kl 15.00 – 18.00
* * *
Jaak Kadarik Näituse tegemisest ja avamisest video:
Fotogramm on olemuselt siluettfoto, mida pildistatakse ilma kaamerata. Objekt või subjekt asetseb valgustundliku paberi ees, järgneb säritus ja seejärel klassikaline keemiline protsess ehk ilmutamine ja kinnitamine. Selliseid pilte olen teinud 30 aastat tagasi ja nüüd, 2017 aasta suvel avastasin fotogrammide tegemise taas. Üks hea põhjus selleks oli sattumine Järvakandi Klaasimuuseumi hoidlasse. Kujutlus, mida teeb valgus läbides klaasist tindipotte, keemialabori kolvikesi ja silindreid, sai vahva kinnituse, kui klaasi läbiv valgus puudutas mu silmade kepikesi ja kolvikesi. Selline valgusemäng tuli kiiremas korras fotopaberile jäädvustada, et süda rahu saaks. Klaas, tardunud aine, on mänguline, kuid inimene mängulisem veel. Et aga inimene fotogrammile saada, peab ta tarduma, võiks isegi öelda – klaasistuma. Kompositsioonid museaalidest pakkusid piisavalt mänguruumi. Siiski pidasin mitmel juhul vajalikuks teha lisandusi taimedega ja mänguasjakestega, tuues elu letaalsesse keskkonda (riimub filmidega Öö muuseumis ja Mänguasja lugu). Seda kõike mitte pelgalt nalja pärast, pigem pisukese iroonilise peegeldusena inimeseksolemisest. Seeria LABORIELU kirjeldab inimese ponnistusi sekkuda Looja loomesse (geenimanipulatsioonid, inim- ja loomkatsed), SAFARI viitab poliitikute omavahelistele lahingutandritele, EEDEN, EKSIIL kirjeldavad vanatestamentlikku lugu pattulangemisest.
Sellest iidsest loost on näitusel ka kaasaegsed versioonid e-eeden, e-eksiil.
* * *
Aurelius Augustinus on öelnud: “Ja kes on inimene, ükskõik milline inimene, kui ta on vaid inimene? Mis on mul siis tegemist inimestega? Miks peaksid nad kuulma mu tunnistusi, justkui nemad hakkaksid parandama kõiki mu vigadusi? Sugu, kes uudishimulikuna teiste elu suhtes ei tee midagi oma eluviisi õgvendamiseks! Miks nad tahavad minult kuulda, kes ma olen, kui nad ei taha Sinult kuulda, kes nemad on? Ja kust nad teada saavad, kuuldes minult mu enda kohta, kas ma räägin tõtt, sest keegi ei tea ju, mis toimub inimeses, kui vaid inimese vaim, kes temas on? Ma ei saa neile tõestada, et tunnistan tõtt, kuid mind usuvad need, kellede kõrvad minu kuulmiseks on avanud armastus.”
Ma ei saa teile tõestada, et tunnistan oma piltidega tõtt, kuid loodan, et mind usuvad need, kellede silmad on avanud armastus.
LOOVUS LUBATUD 2
26.12.2017 kell 15.00 avatinoorte loomingulise ühenduse „Riinimanda“ suur grupinäitus LOOVUS LUBATUD 2. Maalid, joonistused, fotod, installatsioonid.
Tegu on jätkuga kunagisele suurnäitusele „LOOVUS LUBATUD“, millega aastal 2012 koos teiste kultuurisündmustega tähistati Riinimanda kooristuudio tookordset juubelit. Nii nagu siis, nii ka nüüd esinevad väljapanekul kümned noored koorilauljad, kellel on „lubatud“ end väljendada ka visuaalselt. Erinevates tehnikates looming on valminud koori suvistes loovlaagrites Saaremaal aastatel 2013 – 2017.
Laagriõhtutel on aukohal teatrietüüdid, millest on võrsunud koorilauljate oma teater – „Riinimanda Teater“. Näitusel on võimalus näha „Riinimanda Teatri“ legendaarsete etenduste lavakujunduselemente, mis on esitatud installatsioonidena. Suurel ekraanil saadab näitust slaidiseanss noortest isiksustest, kes üksteist toetava sõbraliku perena on ületamas oma seesmisi barjääre, mille taga avanev eneseusaldus kinnitab igaühele – loovus on lubatud.
Näituse koostas Valter Uusberg.
Näitus on avatud: 27.12.2017 – 21.01.2018, T – P kl. 15.00 – 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus) Rapla
Leho Rubise näitus PAIRIDAEZA 3.0 PEIDETUD GEOMEETRIA
Olete väga oodatud Leho Rubise maalinäituse
avamisele reedel 24.nov., kell 18.00
Vana-Pärsia sõna pairidaeza (piiratud aed) vihjab näituse kontekstis mitmetähenduslikule ideaalmaailmale, mida ei pea tingimata kujutama teispoolsusse. Minevikus on eksisteerinud kultuurikilde, mille eesmärgiks ei olnud enese kehtestamine vaid tasakaalu hoidmine siin, planeedil maa. Nii võib olla ka praegu. See sõltub vaid me teadvusseisundist ja tegudest.
Näitus asetab vaataja seeria kaduvate hõimukultuuride ja kaasaegse linnakultuuri inimeste figuuride ette, küsides me olemuslike juurte ja peidetud mustrite järele. Kogu elav loodus ja kosmos on täis sarnaseid ülesehituse mudeleid, mis korduvad kõige väiksemas ja suuremas. Tundub, et šamanistlikes hõimukultuurides oli tunnetuslik aimdus inimest ja muud elusloodust ühendavast. Seda väljendasid nii samastumine loomadega kui ka sümboolset tähendust omavad kujundid kehal. Need maalid on poeetiline kummardus kaduvatele kutuuridele ja tunnetusele, mis ei valluta ümbritsevat vaid on üks sellega.
Nagu üks kaasagseid tippfüüsikuid Lawrence Krauss on sõnastanud: „Me kõik oleme kosmosetolm“.
Näitust saadab Kaido Kirikmäe heliteos.
Näitus on avatud 25.11 – 17.12. 2017, T – P kl 15.00 – 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses Tallinna mnt 3b (Espaki maja 3. korrus)
https://kultuur.err.ee/645214/kunstnik-leho-rubis-vahendab-kaugeid-kultuure
Pildid: Katri Lumi
Foto-poeesia
India Assami fotograafi Imran Hussaini näitus
FOTO-POEESIA
Avamisel vestleb autoriga, loeb luulet ja tõlgib Mathura
India on maa, mis oma suuruselt meenutab pigem kontinenti. Läänes teatakse India paikadest peamiselt Mumbaid, Delhit või Goad, keeltest hindi või sanskriti keelt. Kuid Indias on palju maakondi ja 23 ametlikku keelt. Kirde-Indias paiknev Assam on mitmete erinevate kultuuride, maastike ja keelte kohtumispaik.
Käesoleva näitusega katsume saada aimu selle piirkonna olemusest läbi kahe noore mehe loomingu – fotograaf Imran Hussaini piltide ja poeet Bijoy Sankar Barmani luule.
Imran Hussain (s. 1980) elab Guwahati linnas Assami osariigis, mis on ümbritsetud Bangladeshist, Birmast ja Hiinast. Ta on üks projekti Bibliofilia Cafe käivitajatest, mis aitab muuta raamatuid ja internetiühendust kõigile kättesaadavaks. Seoses sellega rändab ta palju ringi erinevates maapiirkondades ja jäädvustab oma muljeid sealsest loodusest, inimeste eluolust ja traditsioonidest. Imran Hussain ütleb:
“Pildistan seda, mida näen ja mis puudutab mu südant.”
Imran Hussaini fotod on pälvinud tunnustust üle maailma. Tema töid on esitlenud erinevad kirjastused nagu Taylor & Francis (London), Allikaäärne (Estonia), Delicious Books (Korea),tema töid on kasutatud Rahvusliku Kindlustuskompanii India kalendris ja mitmetes teistes väljaannetes.
Et mõista paremini selle piirkonna olemust, kuulame ka assamikeelse luuletaja Bijoy Sankar Barmani (s. 1980) luulet. 2013 aastal pälvis ta India kõrgeima kirjandusinstitutsiooni Sahitya Akademi parima noore autori preemia. Tema loomingul on tugev side pärimuse ja ka pärandiga laiemalt, tema luuletustest leiab viiteid nii veedalikule mütoloogiale kui kohalikule folkloorile. Barman on öelnud: “Aja jooksul olen hakanud tajuma maailma olemust läbi luule.” Ja lisanud veel: “Peame austama oma juuri, oma ainulaadsust. Pole tegelikult keeruline kirjutada luuletust. Kuid raske on saada – ja jääda – heaks inimeseks, ja heaks luuletajaks.”
Bijoy Sankar Barmanil on ka varasem side Eestiga: Ta elas 6 kuud Tartus
(2015 a), uurides Tartu Ülikoolis oma teadustöö jaoks Eesti mütoloogiat.
Ta on ka külastanud üht näitust Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, jättes meie külalisteraamatusse näituse peegeldusena ühe oma värsi.
Et näituse tausta veidi enam mõista oleme palunud abiks näitust tutvustama kirjaniku ja tõlkija Mathura. Mathura on uurinud India kultuuri ja tõlkinud hindi ja inglise keele vahendusel mitmeid India kirjanike raamatuid, nende hulgas Bijoy Sankar Barmani luulekogu “Pisarateoja, Ketetong”.
Näitus on avatud 13.10 – 29.10. 2017, T-P: 15.00 – 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b)
Näitust toetab Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp
Info: 53403124, kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee
ELU MAAL
Raplas 15.-16. septembril toimuva Kultuurifestivali Särina kujutava kunsti programm avatakse 15 septembril kell 19.00 näitusega ELU MAAL. Näituse kureeris Kairi Orgusaar.
Näitusel on seekord särinat kunstiteoste ja vaataja vahel. Kunstiteosed ilmutavad elumärke: reageerivad puudutustele, tekitavad valgusmänge või eriskummalist muusikat. Esmapilgul ulmelisena mõjuv keskkond kujutab siiski elu maal, saades inspiratsiooni selle erinevatest vormidest ja visuaalsetest utoopiatest. Programm viib mõtted keskkonnale nii lähedal kui kaugel, alates globaalsetest probleemidest, kodukeskkonnast kuni pisimate eluvormideni.
Märksõna „elu“ ehk bio ühendab kunstnike ja teadlaste ühistööna või teadusest inspireerituna sündinud teoseid ja klaasist objekte, Klaasist teosed on valminud sel suvel Haapsalus toimunud rahvusvahelisel kuumaklaasi sümpoosionil BIOGLASS. Nendega esinevad: Kati Kerstna, Erki Kannus, Merle Kannus, Herbert ja Kairi Orgusaar. Planktonmuusika installatsiooniga esineb merebioloog Lennart Lennuk.
Rahvusvahelise kunstnikepaari Varvara Guljajeva ja Mar Canet „Kätepuu“ vaatab tulevikku ja loob digitaalse illusiooni ümbritsevast salapärasest maastikust, mis flirdib Antropocene ideedega.
Kunstiga suhestab vaatajaid skulptor Elo Liivi interaktiivne ja kineetiline installatsioon „Puhas kunst“ – puhast kunsti, selle mõistjaid ning loojaid valmistav kaasaegse kunsti “dream-machine”.
Raplat esindab Mauri Gross, tema väikesesse ZEN AEDA saab iga külastaja jätta oma jälje
Noorte loomingut esindab seekord Itaalia esimesel üleriiklikul noorte kunstibiennaalil Roomas Palazzo Venezias välisesinejana publikupreemia võitnud töö „A Game of Identity“ Autorid on Tartu Kunstikooli 3D eriala õpilased Egmond Merivee, Iris Allese, Markus Orgusaar ja Valeria Potjava.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuurkapitali RaplamaaEkspertgrupp ja Rapla Vald.
Näitus on avatud 15.09 – 01.10.2017 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses.
https://www.facebook.com/metssalu/videos/10212729525066719/
Kultuurifestival Särin
15. – 16. septembril 2017 toimub Raplas Kultuurifestival SÄRIN, mille põhirõhk on Raplamaaga seotud artistide loomingul.
Festival toimub endistes Rapla Autobaasi ruumides, kuhu tänaseks on pesa teinud Kultuuriklubi BAAS ja Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus.
Sel aastal lisandub muusika- ja teatriprogrammi kõrvale ka kunsti-, filmi- ja kirjandusprogrammid. Olgugi, et fookus on Raplamaal, tuleb esinejaid siiski ka mujalt Eestist ja üle piirigi.
Lavale astuvad ligi 20-artisti, nende seas ka poetess Kristiina Ehin, ansambel Ans. Andur, DJ Vaiko Eplik ja Rootsi luuletaja Pär Hansson.
Ole festivali jooksva infoga kursis ja hakka meie lehekülje järgijaks siin: https://www.facebook.com/raplafestivalsarin/
http://www.loomebaas.ee/festivalsarin
Alaprogrammide juhid on:
Kirjadusprogramm – Mathura
Kujutava kunsti programm – Kairi Orgusaar
Muusika programm – Sten-Olle Moldau
Filmi programm – Aljona Suržikova, Jürgen Volmer
Teatri programm – Loore Martma
Peakorraldaja – Maili Metssalu
REEDE 15.09 2017
Artistid/valdkond/asukoht/kestvus
1. Vestlus Martma Mikomägi – Teater – BAAS 17:00
2. Improteater Impeerium – BAAS 18:00
3. Näituse avamine – Kunst / RKKK / 19:00
4. HÖV – Muusika / RKKK / 20:00
5. Siiri Sisask, Kass ja Jürjendal – Muusika – Töökoda / 21:00
6. Kristiina Ehin ja Ly Seppel – Kirjandus / RKKK / 22:00
7. Aivar Surva Kvartett – Muusika – Töökoda / 23.00
8. The Notes + Sten-Olle – Muusika – Töökoda / 00.00
LAUPÄEV 16.09.2017
Artstid/valdkond
1. Lastehommik – Teater – BAAS / 11.00
2. Juuru algklassid – Roheliste sõrmedega mees – Teater – BAAS 12.00
3. Heade Aegade Trio – Muusika – RKKK – 15.00
4. Pär Hansson – RKKK – 16.00
5. Filmid – BAAS – 17.00
6. Arutelu Kaus-Kivisilla-Päär – RKKK – 19.00 Mathura, on see ok?
7. ESTBEL – Muusika – Töökoda 20.00
8. Nikns Suns – Muusika – Töökoda – 21.00
9. See Uluja Tuul – Teater – BAAS – 22.00
10. Ans Andur – Muusika – Töökoda – 23.00
11. SUMRA – Muusika – Töökoda – 00.00
12. DJ Vaiko Eplik – BAAS – 1.00
Eelmisel aastal pälvis festival SÄRIN Raplamaa Aasta Tegu 2016 peapreemia.
Tulemas: Eesti kui mõtteline ruum
Foto projektist:
Varvara & Mar „Soovisein“, foto Varvara Guljajeva
„Eesti kui mõtteline ruum“
RKKK vaatab oma EV 100 näituseprogrammis Eestit üldinimlikumal moel, otsides olulisemaid pidepunkte, mis moodustavad Eesti mõttelise ruumi – mitte üksnes geograafilis-territoriaalses mõttes, vaid ka kultuurilises / olemuslikus mõttes ja üksikisiku seisukohalt. Valdur Mikita ütleb, et läänemeresoomlase olemust on raske sõnadesse panna, iseloomustades teda kujundiga – ühes käes Skype ja teises seenenuga. Sarnane on ka eelseisev näitus – eestlastele kui läänemeresoomlasele olulistest märksõnadest räägitakse läbi kaasaegse tehnoloogia, inspiratsiooniallikateks on teadus ja maagia.
Fookus
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse maalijad kutsuvad näituse Fookus avamisele neljapäeval 4. mail 2017 kell 18.00.
Näitusel saab näha kuidas autorid on oma töödes isikupäraselt ja vabalt kujutanud isiklikke huviobjekte.
Otsime ju kõik pidevalt pildis, tegevustes ja elus fookust. Vahel aga tahame hoopis eemalduda fookusest– näha tervikut, kogeda paljut.
Oluline on olla nähtav, püsida fookuses. Järelikult peab midagi jääma varju. Toome varju mitte vajava fookusesse– nihutame fookust.
Näitusel osalevad: Mikk Allas, Ulvi Blande, Anne Kase, Eha Koit, Helena Lasner, Karin Polluks, Mari Põld, Olga Sokk, Margit Terasmees, Ave Tislar, Mati Toomla, Tiina Tubli, Marge Vonk
Näituse kujundas Helena Lasner
Olete väga oodatud!
Näitus on avatud:
05.05 – 21.05 2017
T-P kell 15.00 – 18.00
2 D rahvusvaheline klaasikunstinäitus
fotod näitusest Tiina Kõrtsini
Näitus on avatud 09.12 – 23.12.2016, T-P kl 15.00 – 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, III korrus)
2D on juba kolmandat korda toimuv traditsiooniline rahvusvaheline klaasikunstinäitus kus rõhk on lehtklaasi võimaluste ärakasutamisel ja eksponeerimisel. Seekord eksponeerime eelkõige installatiivset ja suuremõõtmelist klaasikunsti, mis muudab näituse ka rahvusvahelises plaanis väga eriliseks.
Idee sai alguse Vilniusest ja põhikorraldus on olnud Leedu kunstniku Dalia Truskaite poolt, aga juba eelmisel korral kaasati ka teiste riikide kuraatorid Lätist, Eestist ja Soomest ning näitust eksponeeriti nii Leedus, Lätis kui Eestis (Pärnus).
Ka seekord liigub näitus ringi – alustame Vilniusest ja sügiseks jõuame Pärnusse. Ja kui varem on näitusel osalenud Balti- ja Põhjamaade kunstnikud, siis seekord on fookus Läänemeremaadel.
Esimene näitus 2D toimus 2012.aastal, siis osales 32 kunstnikku Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja Rootsist.
Töid eksponeeriti tookord Vilniuses ja Klaipedas. Teisel korral – 2014 osales 38 klaasikunstnikku Leedust, Lätist, Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist ja Islandilt
ning näitus liikus trajektooril Vilnius – Jurbarkas – Pärnu – Riia. Seekord – nagu juba öeldud – on kutsutud Läänemeremaade kunstnikud.
Ka tänavuse näituse ideeks on esitleda kahemõõtmelise lehtklaasi võimalusi, jätkuks ja edasiarenduseks Vilniuse klaasikoolkonna traditsioonidele. Anda lehtklaasile nö. uus elu, leida ja eksponeerida selle erinevaid muutusi ruumis, luues nii kahemõõtmelisi kui kolmemõõtmelisi objekte.
Näitusel on esindatud kõikvõimalikud kuum- ja külmtöötlustehnikad.
http://kultuur.err.ee/v/kunst/04e92f4b-7063-4655-95c7-0d80d12bd683/fotod-ja-video-raplas-on-esindatud-lehtklaas-ja-suured-installatsioonid
Fotonäitus Metamorfoos. Kuus Taani kunstnikku
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses avati 9. septemril kuue Taani fotokunstniku näitus METAMORFOOS
Kunstnikud tutvustavad oma näitust nii:
Grupp kasutab kaamerat ja digitaalfoto võimalusi enda loominguliseks väljendamiseks samamoodi nagu maalija kasutab pintslit ja värve, või nagu helilooja kasutab klaverit. Kuid see, mis on salvestatud kaamera poolt on alles protsessi algus. METAMORFOOSI kunstnikud töötavad fiktsiooni ja reaalsuse piirimail, põimides omavahel eksperimentaalseid ja konventsionaalseid väljendusvahendeid. Nad loovad visuaalset keelt, kus fiktsioon ja reaalsus ühinevad uues tähenduses. Nad ei otsi ilu ega harmooniat, vaid näitavad kuidas end ehedalt väljendada läbi fotograafiale ainuomaste võimaluste.
METAMORFOOS-i kunstnikud on: Annemette Rosenborg Eriksen, Else Vins, Erik Jrgensen, Josephine Ernst, Peder Brdsted Pedersen ja Peter Birk.
Näitus on avatud 09.09.– 02.10.2016
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse(Tallinna mnt 3b, Espaki maja 3. korrus)
Portreenäitus PEEGELDUSED
Olete oodatud Raplamaa kunstnike portreenäituse
PEEGELDUSED
avamisele 29.04. kell 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses,
Näitusel saab näha, kuidas voolav vesi ja värv loovad meile tuttavaid ja tundmatuid nägusid. Kunstnik on ses protsessis kui vee tantsupartner ja taltsutaja.
Osalevad: Mikk Allas , Anne-Mai Heimola, Mai Klemmer, Anne Kase, Eha Koit, Helena Lasner, Karin Polluks, Mari Põld, Olga Sokk, Kristiina Tali, Kristin Taru, Margit Terasmees, Ave Tislar, Tiina Tubli, Eteri Tõlgo, Irene Volk, Marge Vonk.
Näitust toetab Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp.