Janina Monkute-Marksi näitus

NÄITUS TAAS AVATUD, olete oodatud! Näitus on avatud 12.05 – 24.05, kl. 15.00 – 18.00. Esmaspäeval suletud.

JANINA MONKUTĖ – MARKS
(1923 – 2010)
Kingitus kodumaale

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusel on rõõm teatada, et 6.märtsil 2020 avame oma ruumides tuntud leedu-ameerika kunstniku Janina Monkutė-Marks’i näituse. Näitus sai teoks koostöös Janina Monkutė-Marks’i muuseumiga Kėdainiais.

Janina Monkutė-Marks sündis Radviliškises, Leedus, 21.09.1923 raudteelase peres. Põgenenud Leedust 1944, omandas ta hariduse Innsbrucki ülikoolis ja Freiburgi École des Arts et Métiers’is, kus tema õpetajaiks olid mitmed leedu emigrandid – Antanas & Anastazija Tamošaitis, Vytautas Kasiulis, Vytautas Kazimieras Jonynas, Viktoras Petravičius.
1950 asus Janina elama USA-sse.Alates 1956 osales ta aktiivselt Chicago kunstielus; ta oli tihedalt seotud Hyde Park Art Center’iga (Chicago) ja B.I.G. Arts Center’iga (Sanibel, Florida).

Janina Monkutė-Marks’i teoseid on eksponeerinud Chicago Art Institute, The North Shore Art League (Winnetka, Illinois), Dunes Art Foundation (Michigan City, Indiana), Sun Times Gallery (Chicago, Illinois), Old Water Tower Place (Chicago, Illinois) jt; ta on esinenud enam kui 20 personaalnäitusega. Ta osales järjepidevalt leedu kunsti- ja kultuuriühenduste üritustel, nt Balzekase leedu kultuuri muuseum, Čiurlionise galerii ja Leedu kunsti muuseum Lemontis.

Varajases maali- ja graafikaloomingus sai Janina mõjutusi nn Chicago imagistide koolkonnalt (Leon Golub, Seymour Rossofsky jt), kes vastandusid 1950ndail peavoolu staatuses olnud abstraktsele ekspressionismile, hiljem ka popkunstile, pidades oluliseks autori isiklike kogemuste ja emotsioonide väljendamist.

1962-1966 lõi Monkutė-Marks seeria popkunsti atribuutikaga mängivaid teoseid, seejärel naases aga oma leedu juurtele, ammutades inspiratsiooni rahvakunsti motiividest. Kunstnikul oli ka arvestatav kollektsioon erinevate maade rahvakunstist.
1970ndatest alates on Monkutė-Marks’i eelistatud väljendusvahendiks olnud gobeläänid.
2000 annetas kunstnik suure osa oma loomingulisest pärandist kodumaale, asutades omanimelise muuseumi Kėdainiais, mis avas uksed 2001.
Janina Monkutė-Marks suri Chicagos 13.11.2010.

Rapla näitusel toome publiku ette valiku Janina Monkutė-Marks’i linoollõigetest ja tekstiilikunstist.

Monkutė-Marks’i loomingus on tähenduslikul kohal maantee ja teekonna motiiv. Teekonda tõlgendatakse kui hingerännakut, elu mõtte otsingut – sellest kõnelevad gobeläänid “Inimene ja tema maailm,” “Igatsedes vabadust,” “Teel koju” ja “Minu tee.” Eksistentsiaalne tähendus omistatakse ka olustikulistele stseenidele, nagu “Pulmaminek” ja “Mahajäetu.” Janina Monkutė-Marks kujutab teeloleku tunnet sageli labürindina, mil pole algust ega lõppu. Kunstnik tahaks nagu öelda, et eesseisvaid käänakuid pole võimalik ette näha – samuti puudub otsetee labürindist pääsemiseks. Jääb üle vaid kõike täiel rinnal kogeda.

Monkutė-Marks’i linoollõigetel võib aimata rahvakunstile omaseid kompositsioonilahendusi. Teisal kombineerib autor geomeetrilist ornamenti jõulise joonega figuuridega. Viimased on tugevalt üldistatud ja edasi antud pigem silueti kui joonega. Monkutė-Marks kasutab maksimaalselt ära tehnikale iseloomulikku intensiivset kontrasti.Taimsed ja antropomorfsed kujundid, geomeetria, rahvalik ornament ja autori originaalmotiivid – kõik kokku loovad salapärase, maagilise maailma.

Janina Monkutė-Marks’i töid iseloomustab vormi selgus ja harukordselt tasakaalustatud kompositsioon; värvi intensiivsus, tekstuuri vaheldumine ja geomeetriline kujundimäng. Subjektiivne vaatenurk ja julgus avada oma sisemaailma on Monkutė-Marks’i loomingu läbivaks – ja väärtuslikemaks – jooneks. Tema maalides, graafikas ja tekstiilides on elegantselt kõrvuti iroonia ja traagika, religioossus ja vabameelsus, primitiivsus ja modernsus.

Näittuse kujundus ja graafiline disain: Kati Kerstna

Näitus jääb avatuks 29. Märtsini.

Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus 2019 “Õ”

Eesti Keraamikute Liit tähistab meie armsale emakeelele pühendatud aastat.
Aastanäitus pealkirjaga “Õ” ongi pühendatud eesti keelele ja meie erilisele õ tähemärgile.
Õ kui õhkõrn õielumi või õnnelik õunauss, Õ kui Tõde ja Õigus või Õ kui õõnesvorm.
Me tunneme uhkust õ lisandumise üle eesti keele alfabeeti, sest õ tähega kõlabki “kõik” paremini kui keik.
Osalevad autorid:
Mare Vichmann, Haidi Ratas, Kersti Karu, Maia Noorväli, Kärt Seppel, Kattri Takklaja, Kersti Laanmaa, Eliisa Ehin, Anne Türn, Kadi Hektor, Merike Hallik, Reeli Haamer, Rave Puhm, Helena Tuudelepp, Georg Bogatkin, Eva Berg, Kadri Jäätma, Ann Nurga, Karin Kalman, Külli Kõiv, Urmas Puhkan, Anu Rank – Soans, Rita Randmaa, Pille Kaleviste, Ene Tapfer, Üllo Karro, Tiina Kaljuste, Aigi Orav, Margit Mald, Margit Terasmees, Henriette Nuusberg – Tugi, Marget Tafel – Vahtra, Leena Kuutma, Jarõna Ilo
Näituse kujundaja Üla Koppel

Näituse avamine reedel 15.11 kell 18.00
Näitus on avatud 15.11 – 08.12.2019, T – P 15.00 – 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus Tallinna maantee 3b, Rapla.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Väikelinn kui identiteet

Olete oodatud Rait Rosina näituse “Väikelinn kui identiteet” avamisele Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
9. oktoobril, kell 18.00.

Näitus käsitleb kahte näituse kohta Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskust ja Rakvere Galeriid. Näitusetööde keskmes on identiteediloome, mis väikelinnade elukorraldust ja elukvaliteeti kujundavad. Kunstnik küsib, millise osa väikelinnade identiteedist moodustab kunstitegevus. Kunstnikud korraldavad näituseid lähtuvalt endi ideedest ja eelistustest. Sellegipoolest moodustab galeriid ümbritsev linn tiheda siduskoe, mille keskmes avanevad näituse külastajale kohale omistatud visuaalne identiteet ja tähendused. Ühe või teise linna elanike arvamused toimuvate kunstisündmuste kohta on väikelinna elu kajastusteks. Elanike ootused ja rõhutused kunstnikele mängivad samas kaasa väikelinna idenditeedi kujunemisele.

Näitusel on nähtav intervjuufilmid Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses ja Rakvere Galeriis näituseid korraldanud kunstnikega. Intervjuud Rapla ja Rakvere näitusepaiku aeg ajalt külastanud Rapla ja Rakvere linna elanikega on kuuldavad helisalvestistena. Intervjuud kõnelevad väikelinna elanikest kunstipubliku ootustest ja kunstnike ideede kattumistest või lahknemistest. Kui kunstnikud mõistavad oma tööde näitamist mõne suurema asukoha galeriiga võrdluses, siis kunstipubliku ootused lähtuvad tihti asukoha eripäradest. Linnade elanikud mõistavad tahes või tahtmata linna aktuaalseid probleeme kui esmaseid ja kunstinäituseid kodulinna eluolule värvinguid lisavate sündmustena. Samuti on näitusel nähtav kunstniku performatiivne “põikamise” aktsioon, milles ta suhestus Rapla tänavatel toimuvaga. Vedades seejuures enda järel ratastel kasti, mis visandab tulevikus Raplas vahepeatuseks peatuvat Rail Baltic’u rongi.

Näitus on osaks loomepõhisest doktoritööst, mida Rait Rosin teostab Eesti Kunstiakadeemias, kunsti ja disaini õppekaval. Rohkem infot leiad kunstniku kodulehelt www.pragmatist.ee

Näituse avamine 9. oktoobril kell 18.00
Näitus on avatud 10. oktoobrist — 29. oktoobrini.
Olete oodatud avamisele!

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus on avatud T-P 15-18,
Tallinna mnt 3b, Rapla Bussijaama vastas 3 korrusel.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

TUME JÕGI

Riin Palloni ja Kairi Orgusaare näitus
TUME JÕGI
avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses 13. detsembril kell 18.00.

Kunstnikele on see esimene ühine näitus keskuse näitusesaalis ja sellega tähistatakse astumist 2020 juubeliaastasse, mil möödub 10 aastat Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse loomisest, mille asutajaliikmed mõlemad kunstnikud on.

Näituse pealkiri “Tume jõgi” viitab alateadvusele ja selle varjatud hoovustele, mis meid mõjutavad, kuid selgelt defineeritavad pole. Paljud kujundid maalidel on seotud veega, mis on oma olemuselt samuti taltsutamatu loomuga.

Riin Palloni teosed on alateadlike ja teadlike kompamiste sümbioos, kus mõte on koostöös pintsliga otsinud õiget vormi ideedele ja tunnetele, mis on olulised olnud või mis mõnda aega kunstnikuga kaasas on käinud. Maale võiks nimetada ka poeetilisteks maastikeks, mis on emotsioonidest laetud. Maalidega koos on väljas ka luulelised tekstid, mis tekkisid maalimise käigus. Näituse ainus skulptuur koosneb metallist ja vahust ning kannab pealkirja
“Kas need paadid kannavad mind?”. Algne idee tekkis kunstnikul suvel, kui ta luges Ilon Wiklandi elulugu ning seal kirjeldati paadiga üle mere põgenemist. Hirm selle ees, kas kohale jõutakse, teadmatus, kuidas hakkama saada ja küsimus, kas suudetakse sobituda sealsesse keskkonda. Tänapäeval on minemine lihtne, kuid ikka jääb küsimus, kas need kauged unistused ja ootused kannavad meid?

Kairi Orgusaare vaba maalimise protsess on juba iseenesest retk
alateadvusse. See algab nägemuse sähvatusest ja kulgeb retkena, kus nagu udust puhastuvad järkjärgult välja kujundite piirjooned, mis kannavad maalija etteaimamatusse punkti. Värvide suhted ja akordid, joonte liikumine ja aktsendid markeerivad stoppkaadriteks emotsionaalsed seisundid, mis reaalsuses kestavad vaid lühikese hetke, kuid alateadvuses asetuvad kildudena jadasse, mõjutades salamisi mõtteid ja mõistmisi. Vaataja võib liituda retkega, jalutada sümboolsete ruumide kummalistel pinnavormidel, unistada, luua – vaadata tumedasse jõkke.

Näitus on avatud kahes osas:
14.-22. detsember 2019 ja 14.-26. jaanuar 2020
Näitus avatud T-P 15.00-18.00,
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla.

Kohtumine kunstnikega 15. jaanuaril kell 18.00
Olete oodatud!

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Kohtumine näituse “Õ” kunstnikega.

Kohtumine Eesti Keraamikute Liidu aastanäituse 2019
“Õ” kunstnikega laupäeval 30. nov. kell 17.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt 3b, Rapla (Espaki maja 3. korrus)

Näituse ideed tutvustab kuraator Pille Kaleviste.

Eesti Keraamikute Liit tähistab meie armsale emakeelele pühendatud aastat. Aastanäitus pealkirjaga “Õ” ongi pühendatud eesti keelele ja meie erilisele õ tähemärgile. Õ kui õhkõrn õielumi või õnnelik õunauss,
Õ kui Tõde ja Õigus või Õ kui õõnesvorm.
Me tunneme uhkust õ lisandumise üle eesti keele alfabeeti, sest õ tähega kõlabki “kõik” paremini kui keik.

Näitusel osalevad autorid:
Mare Vichmann, Haidi Ratas, Kersti Karu, Maia Noorväli, Kärt Seppel, Kattri Takklaja, Kersti Laanmaa, Eliisa Ehin, Anne Türn, Kadi Hektor, Merike Hallik, Reeli Haamer, Rave Puhm, Helena Tuudelepp, Georg Bogatkin, Eva Berg, Kadri Jäätma, Ann Nurga, Karin Kalman, Külli Kõiv, Urmas Puhkan, Anu Rank – Soans, Rita Randmaa, Pille Kaleviste, Ene Tapfer, Üllo Karro, Tiina Kaljuste, Aigi Orav, Margit Mald, Margit Terasmees, Henriette Nuusberg – Tugi, Marget Tafel – Vahtra, Leena Kuutma, Jarõna Ilo

Näituse kujundaja Üla Koppel
Valguse kujundas Kati Kerstna
Foto: Olev Kenk

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

SÄRIN 2019

13.09 – 14.09.2019

Kultuurifestival SÄRIN toimub neljandat korda 13. – 14. septembril 2019 Raplas Kultuuriklubis BAAS. Festival toob taaskord kokku filmi, muusika, teatri, kunsti ning kirjanduse loojad ja kultuurisõbrad nii Raplamaalt kui ka mujalt Eestist. SÄRINA eesmärgiks on pakkuda elamusi erinevas vanuses inimestele ja tuua väikesesse linna särisevat elurõõmu.

Sel aastal astuvad festivali lavadel üles Dagö, Anna Kaneelina, Jarek Kasar ja Vaiko Eplik, Duo Ruut, INGER, Nagy Bögö, Kangelased, mitmed DJd, 20. sünnipäeva puhul annab kontserdi legendaarne Rapla bänd Vunkz ning noort kohalikku muusikaskeenet esindab Blufellas.

Teatrielamust pakub teater Must Kast lavastusega “Peks mõisatallis”, toimub avalik Ööülikooli salvestus Valdur Mikitaga ning vestlusse astuvad Toomas Paul ja Tõnu Õnnepalu. Lisaks on kavas näitused ja filmiprogramm ning kohvikuhommik Mika Keräneniga lastega peredele. Avatud on hea toidu hoov.

Korraldaja: MTÜ Loomeruum, Kultuuriklubi BAAS, Maili Metssalu.

SÄRIN 2019 sündmused Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses:

MANFRED DUBOV
KANNAN KÕUE KODU

Manfred Dubov (s.1986) on maalikunstnik ja kiirabispetsialist. Oma loomingus käsitleb ta hinge, keha ja looduse seoseid kasutades enda mälestusi alusmaterjalina. Ta on teinud mitmeid maaliprojekte nagu näiteks “Ma tulen mitmest kohast korraga” Vaal Galeriis 2018 aastal ja “Fracturae” Hobusepea/Draakoni Galeriis 2013 aastal. Lisaks ilmus 2016 aastal luulekogu “Täna leitakse kõik üles”, mis sai nomineeritud Betti Alveri preemiale.

 

TOOMAS PAUL & TÕNU ÕNNEPALU
ENNE SÕNA

⁠„Alguses oli sõna,“ öeldakse Piiblis. Kuid mis oli enne sõna? Millist vaikust ja valmidust on tarvis, et loov sõna saaks avalduda: kirjanikule, tõlkijale, kõnelejale? Mida on kuulajal tarvis, et öeldud sõna tõepoolest ära kuulda? Kas leiame me sõnadeohtral ajastul veel sõna, mis ongi algus? Neid ja teisi küsimusi lahkavad ja mõtestavad kirjanik Tõnu Õnnepalu ja teoloog Toomas Paul. Vestlust juhatab Mathura.

ÖÖ LUGEMINE

Raadio Ööülikool avalik salvestus: “Öö lugemine”

Lugema ei pea vaid raamatuid. Eri kirju me ümber on lugematult palju: taevatähtedes, sipelgarajas, samblamustris, puukoores. Mida lugeda ööst, nii et see meiega räägiks, aitaks meil mõista nii iseend kui kõigi asjade salajast seaduspära? Öö raamatu avab Valdur Mikita. Teekonda suunab Mathura.

Valdur Mikita on kirjanik ja kõneleja, loodusilmse ja paigakeskse vaimupärandi ja maailmapildi kandja ja hoidja. Ta on õpetanud Tartu Ülikoolis semiootikat ning olnud seal ka vabade kunstide professor. Temalt on ilmunud muuhulgas raamatud „Metsik lingvistika“, „Lingvistiline mets“, „Lindvistika“ ja „Kukeseene kuulamise kunst“. Tema seni viimane raamat kannab nimetust „Eesti looduse kannatuste aastad“.

KONTSERT DUO RUUT

Duo Ruut on ansambliks kasvanud pikaaegsest sõprusest ja lugematul hulgal koos naerdes veedetud ajavilgetest. Ruudu nelja külge hoiavad püsti Katariina Kivi ja Ann-Lisett Rebane. Kummaliste asjaolude kokkulangemisel leidsid nad end kord mängimas kahekesi ühte rahvakannelt, olemata kumbki tegelikult kandlemängija. See osutus ootamatult huvitavaks ja paljusid võimalusi pakkuvaks mänguviisiks. Selgus, et kannelt on võimalik kasutada üheaegselt meloodia-, harmoonia-, ja rütmipillina, luues väga erinevaid helimaastikke. Ansambli repertuaar koosneb enda loodud, omanäolistest rahvamuusikatöötlustest.

Ann-Lisett Rebane – kannel, laul
Katariina Kivi – kannel, laul

SEDNA

Kairi Orgusaar / Erki Kannus

SEDNA

Elavate piltide näitus
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
Tallinna mnt. 3, Rapla
Avatud T – P 15.00 – 18.00
17.05 – 31.05.2019

Liustik. Igikelts. Kaamos. Virmalised. Hangunud meri.

Meresügavusi ja neis luuravaid koletisi valitseb inuitide jumalanna Sedna. Tema juurde laskuvad surnute hinged. Tema juurde läheb šamaan külla, kui meri märatseb või kui jahisaagiga on kehvasti. Kui Sedna juukseid hoolega kammida, võibolla ta siis halastab ja saadab jahimehele mõne hülge. Mitte kerge südamega: hülged on Sedna lapsed, sündinud tema sõrmedest.

Sest et Sedna otsis keelatud armastust. Mõned inuitid räägivad, et ta võttis omale meheks koera, mõned, et koletise – kes seda nüüd täpselt teab. Aga isa pahandas ja viskas Sedna merre. Sedna haaras paadiservast, kuid isa raius ta sõrmed maha – Sedna vajus merepõhja ning sõrmedest said alguse hülged ja muud mereloomad.

Kairi Orgusaare maalidel võib aimata virmaliste mängu – nende peegeldusi sügaviku kohal. Ja kuskil sügavustes luurab Naine – Erki Kannuse loodud liikuvas pildis, mis aeg-ajalt maalipinnal vilksatab. Tal on külm, kuid ta ei kahetse. Ta võib andestada, ent ei unusta.

Näituse ettevalmistust toetas Eesti Kultuurkapital.

TAJU

Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine asjade või sündmuste terviklikeks kujunditeks.
Aju on tõlgendamiskeskus, me ei koge midagi vahetult. Nina võtab mingi lõhna üles ja aju tõlgendab selle kas roosiks, koogiks või laibaks.
Vaadates ümbrust tõlgendab aju värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis.
Aga milleks üldse tajuda ja tõlgendada kui kõikidele kategooriatele on ilmas vastandid antud – valgusele vari, häälele vaikus jne. Kui kõigel on oma kategooriline vastand olemas, siis maailma justkui ei peaks eksisteerima, sest siis on ju entroopia – igal nähtusel on oma tühistaja olemas, kõik on tasakaalus. Aga kuskil on see, mis maailma olevaks teeb. Millel pole justkui vastaspoolt – see on inimene, kes sirutab ennast sellest tasakaalust välja ja küsib: miks ma olen?
Tajuge seda maailma, mille me värvide abil loonud oleme, laske sel endasse voolata.

Näitusel osalevad: Anne Aaspõllu, Maiu Albo, Mikk Allas, Eha Koit, Karin Polluks, Mari Põld, Ave Tislar, Eteri Tõlgo, Krista Urvet ja Marge Vonk
Näitus on avatud  4. –  16. mai, T-P kell 15.00 – 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
(Tallinna mnt. 3b,Espaki maja III korrus), esmaspäeval suletud.

Saksa kunstnike näitus “Me oleme kohal”

Osalevad kunstnikud: Wolfgang Tietze (maal), Daniela Melzig (klaasitrükk) ja Kristin Meyer (installatsioon).

5. aprillil 2019 kell 18.00 avame kunstinäituse oma keskuses osaliselt Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa kunstnike teostest, mis käsitlevad erineval moel kohaga seotud teemasid. Teosed mõtestavad oma koha otsimist kaasaegses ja aina kiiremini muutuvas maailmas.

Näitus on osa suuremast Saksa kultuuri tutvustavast programmist “Saksa Kevad 2019”. Programmi teiste sündmustega saad tutvuda siin: saksakevad.ee

Kunstausstellung „Wir sind da“

Teilnehmende KünstlerInnen: Wolfgang Tietze (Gemälde), Daniela Melzig (Glasdruck) und Kristin Meyer (Installation).

Am 5. April wird im Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus eine Kunstausstellung von Künstlern eröffnet, die Teilweise aus Mecklenburg-Vorpommern stammen. Die Werke behandeln durch verschiedene Weise Themen, die mit Orten und Plätzen verbunden sind. In den Werken geht es darum, wie man in der zeitgenössischen und immer schneller werdenden Welt seinen Platz findet.

Filmiõhtud (tasuta) – Filmabends (Eintritt frei)

10. aprill kell 18.00 Gerhard Richter – Painting
16. aprill kell 18.00 Joseph Beuys – Jeder Mensch ist ein Künstler
26. aprill kell 18.00 Paula Modersohn-Beckeri looming

Filmid on saksa keeles ingliskeelsete subtiitritega. Die Filmen sind auf Deutsch mit dem englischen Untertitel.
Filmide koostööpatner on Goethe Instituudi Baltikumi Filmiarhiiv.

Vabadus 21. sajandil

Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kunstinäitus
Vabadus 21. sajandil

Vabadus 21. sajandil on kummardus jätkuvale vabadusele ja loovale inimesele.
Näitusel osalevad kunstnikud Raul Meel, Marko Mäetamm, Kiwa, Laurentsius, Jaak Visnap, Urmas Viik, Navitrolla, Kadri Alesmaa, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Hardi Volmer, Kadri Kangilaski, Evi Tihemets, Peeter Allik, Jaan Toomik, Ivar Kaasik, Liisa Kruusmägi, Tarrvi Laamann, August Künnapu, Maarit Murka ja Priit Pärn. Iga kunstnik on loonud ühe teose vabadusest, seega on näitusel kakskümmend üks vabadusest inspireeritud teost. Kunstnike sõnum vabadusest ja teoste loomeprotsess on jäädvustatud filmidena.
Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kunstinäitus avatakse 14. detsembril kell 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Espaki maja, III korrus) ning on avatud 15., 16., 18, 19., 20., 21., 27. ja 28. detsembril.
Vabadus 21. sajandil näituse korraldaja kontaktinfo Jaak Visnap 55604631, tallinnartspace [at] gmail [dot] com
Tallinn Art Space galerii (Tallinn, Peterburi tee 2H, T1 Mall of Tallinn, avatud 10- 21) Jälgige meie tegemisi sotsiaalmeedias:
https://www.facebook.com/TallinnArtSpace/
https://www.instagram.com/tallinnartspace/

Kohtumine kunstnikega näitusel “Mina olen aednik”

Veel selle nädala lõpuni saab külastada
Mathura ja Kaari Saarma näitust
“Mina olen aednik”
Näituse viimase päeva õhtupoolikul 2. detsembril kell 18 on võimalik kohtuda kunstnikega, rääkida näitusest ja tööde tagamaadest.
Olete oodatud!

Kunstnik Mathura ja fotograaf Kaari Saarma ühine näitus “Mina olen aednik” heidab tunnetusliku pilgu inimese võimalusse omaenese aednikuks olla.
Aed on elus siis, kui nii metsikusele kui harimisele jääb oma osa, kõike kannab aga adumus, et loomist saab küll suunata, kuid selle üle ei saa ette otsustada. Nii on pildid justkui peatuspunktid, väraval seismised, hetked järgnevate võrsumiste ootel.

Näitus on avatud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Espaki maja, III korrus) 17.11.- 2.12., T – P 15.00-18.00.
Fotod avamisest Kaari Saarma ja Heiko Kruusi