{"id":1618,"date":"2021-01-10T19:42:31","date_gmt":"2021-01-10T17:42:31","guid":{"rendered":"https:\/\/raplakunst.eu\/?p=1618"},"modified":"2021-10-26T11:06:12","modified_gmt":"2021-10-26T09:06:12","slug":"kunst-on-kodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/raplakunst.eu\/?p=1618&lang=et","title":{"rendered":"Kunst on kodus"},"content":{"rendered":"

\"\"
\nT\u00e4helepanu \u00f5pilased, juhendajad ja kunsti\u00f5petajad: Rapla Rotary klubil on kesk ja vanema astme kooli\u00f5pilastele v\u00e4lja pakkuda v\u00e4ike v\u00f5istlus. Tuleb vaid kirjutada l\u00fchike lugu (mitte \u00fcle \u00fche lehek\u00fclje (A4)) sellest, mis m\u00f5tteid\/muljeid tekitab \u00fcks vabalt valitud maal n\u00e4ituselt. Lugu saata hiljemalt 10. vaabruariks aadressile raplarotary [at] gmail [dot] com<\/a>. V\u00e4lja on pandud 3 v\u00f5rdset auhinda a 20 eurot. Auhinnad saab k\u00e4tte vabariigi aastap\u00e4evaks.<\/p>\n

Rapla Rotary klubi kutsub n\u00e4itusele:
\n“KUNST ON KODUS”<\/p>\n

Ligi 50 pilti Rotary klubi liikmete kodu seintelt on leidnud tee n\u00e4itusele.
\nMaalid, akvarellid ja graafika v\u00e4hemtuntud ja tuntud kunstnikelt nagu J\u00fcri Arrak, Malle Leis, Andrei Jegorov, Olev Soans, Evald Okas, Heitti Polli, T\u00f5nis Laanemaa.<\/p>\n

Ruve Schank Rapla Rotary\u2019st kirjeldab n\u00e4itust “Kunst on kodus”: “Rapla Rotary klubi kutsub \u00fcles v\u00e4\u00e4rtustama kunsti meie \u00fcmber, sealhulgas seda, mis meil kodus seintel v\u00f5i v\u00f5iks sinna j\u00f5uda. Selleks on klubi liikmed toonud aastaid kodus vaid endale ja s\u00f5pradele vaadata olnud pildid avalikkusele uudistamiseks. Sisse juhatuseks. (Piltide sisse minek).
\nKultuuriuudised on meil ikka viimases j\u00e4rjekorras. Olgu, sport on veel peale seda, aga erisaadete mahu poolest j\u00e4\u00e4b kultuur spordile kindlalt alla. Kultuuri sees aga on kunst kardetavasti omakorda viimaste hulgas \u2013 sest ees on muusika, film ja teater. Isegi koorilaul ja rahvatants on eespool. Samas on kunst meie s\u00f5natu saatja paljudes \u00fchiskondlikes hoonetes ja kodudeski. \u00dcks hea pilt v\u00f5ib anda p\u00e4evaks esimese annuse energiat v\u00f5i stressirohke p\u00e4eva j\u00e4rel maandada pingeid.
\nMuidugi on kunst ka elitaarne ja elab oma kunstisisest elu, mis \u00fchelt poolt otsib enda piire ja seda, mille uuega rabada vaatajat v\u00f5i – v\u00f5ib-olla eelk\u00f5ige – kaasv\u00f5istlejaid v\u00f5i kohtunikke-kriitikuid. Teisalt aga on kunst kindlasti tegija ka poliitilis-ideoloogilisel lahinguv\u00e4ljal, kui \u00fche pilguga saab aru, et on visatud t\u00f5sine kinnas. Meelde tuleb Priit P\u00e4rna karikatuur \u201eSitta kah\u201d v\u00f5i Gustave Courbet\u2019 maal \u201eElu l\u00e4te\u201d. Teisalt v\u00f5iks nimetada veel selliseid panoraamseid maale nagu Glazunovi \u201eXX sajand\u201d v\u00f5i \u201eTuhandeaastane Venemaa\u201d v\u00f5i Pablo Picasso maal \u201eGuernica\u201d. Seda rida v\u00f5iks l\u00f5pmatuseni j\u00e4tkata, aga vaevalt me oma kodus tahame pidada poliitilist dialoogi v\u00f5i saata teistele pereliikmetele v\u00f5i k\u00fclalistele kodeeritud s\u00f5numeid.
\nKodus tahaksime ikka m\u00f5nusat meeleolu ja seda pakuvad nii maastikud, nat\u00fc\u00fcrmordid kui aktid, aga m\u00f5tiskluseks ja silmaringi avaradamiseks sobivad ka portreed v\u00f5i n\u00e4iteks Soansi v\u00f5i Kaljo P\u00f5llu graafika v\u00f5i n\u00e4iteks graafiline leht \u201eSisu ja vorm\u201d.”<\/p>\n

N\u00e4ituse kuraator ja kujundaja Valter Uusberg
\nGraafiline disain Kati Kerstna<\/p>\n

N\u00e4ituse avamine toimub 15. jaanuaril kell 18.00!
\nRaplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b.<\/p>\n

Tule n\u00e4itusele ainult siis, kui tunned, et oled t\u00e4iesti terve.
\nHoia n\u00e4itusesaalis m\u00f5istlikku vahet teiste k\u00fclastajatega.
\nKanna maski!
\nK\u00e4tedeso on saadaval kohe uksest sisse astudes, soovitame kasutada.<\/p>\n

N\u00e4itus avatud T-P 15.00-18.00 15.01. kuni 07.02.2021
\nRaplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla<\/p>\n

Kunst on kodus. Rapla kaasaegse kunsti keskuses. 15.01.-07.02.2021.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6de taustaks.<\/p>\n

1. Roheline meri 2004 (Kalap\u00fc\u00fck ei k\u00fcsi ilma), Kristel Luige (s\u00fcnd. 1982).
\nVarahommikune meri, v\u00f5rkudesse j\u00e4i v\u00e4ike kala, mis l\u00f5hnas mere j\u00e4rele. \u00dcksik kajakas n\u00e4itab, kuhu on vaja v\u00f5rgud panna, sest seal on kala. Meri on \u00fcsna aktiivne, aga kui v\u00f5rgud on pandud, siis tuleb nad v\u00e4lja v\u00f5tta. Maal on r\u00f5hutatult horisontaalne, kuna isa oli ehitaja ja t\u00f5i selliseid soome papi piklikke t\u00fckke, siis sai l\u00f5uend sinna lihtsalt peale t\u00f5mmatud.<\/p>\n

2. Roosa hetk, Epp-Maria Kokam\u00e4gi (s\u00fcnd. 1959).
\nEpp-Maria on elanud Haapsalus, praegu aga T\u00f5stamaa l\u00e4histel P\u00e4rnumaal. Ta on \u00fche kunstnike d\u00fcnastia keskmine ja produktiivne esindaja, kes on rohkelt tira\u017eeeritud n\u00e4iteks oma kunstikalendrites. Pastelsed toonid ja tegelasteks tihti inglid v\u00f5i romantilised naised. Siin on kujutatav eriti elegantne, v\u00e4rvid h\u00f5rk oran\u017e ja sama h\u00f5rk rohekas-sinakas t\u00f5stavad seda esile. Kunstnik m\u00e4ngib natuke ka reljeefiga. Pilt on diskreetne, alastus ja kaetus on piiril, millest tekib v\u00e4ike v\u00e4rin. Paljud teised pildid on tal suure-formaadilised, mist\u00f5ttu kodusse raske paigutada, aga see siin kammerlik ja sobib h\u00e4sti koju.<\/p>\n

3. Jahisaak, nat\u00fc\u00fcrmort. Kunstnik teadmata.
\nPildid k\u00e4ivad ka k\u00e4est k\u00e4tesse. \u00dcha rohkem on kuulda, et keegi on ostnud oma maali \u201eS\u00f5bralt s\u00f5brale\u201d poest. Meil on see ehk eelk\u00f5ige viimase 10 aasta v\u00f5imalus, aga paksu kultuurikihiga vana Euroopa maades leiab sealt igasugu p\u00e4rleid. Br\u00fcsseli vanakraami poest ostetud nat\u00fc\u00fcrmort pole ehk kuulsaimate autorite pintsli alt tulnud, aga j\u00e4tkab seda traditsiooni, kus p\u00fc\u00fcd on n\u00e4idata oma meisterlikkust erinevate materjalide ja ja valguse m\u00e4ngu kujutamisel. S\u00f6\u00f6gitoa seinal aga v\u00f5ib isu\u00e4ratavalt m\u00f5juda isegi ilma katmata lauata.<\/p>\n

4. Suur maastik j\u00f5ega, 19 saj. l\u00f5pp?, kunstnik teadmata.
\nMaastikumaalil on tohutu traditsioon, olgu Prantsusmaal, Itaalias v\u00f5i Ukrainas ja Venemaal. Panoraamne lainjas maastik, mida ilmestab j\u00e4\u00e4rakuline j\u00f5gi v\u00f5ib olla n\u00e4iteks kuskilt Karpaatide l\u00e4hedalt. Samas on siia peidetud ka olustik kehvakese k\u00fcla ja seltskonnaga j\u00f5e \u00e4\u00e4res, kes v\u00f5ivad olla m\u00e4ngivad lapsed v\u00f5i naised pesu loputamas. Detaile on palju, juba iga puu on meistriteos. Maal on vana, augud maalil on hiirte n\u00e4ksitud. V\u00f5imalik, et maal p\u00e4rineb 19. sajandi viimasest veerandist ja kunstnik esindab Vene realistliku maali koolkonda.<\/p>\n

5. Tamm v\u00e4ravaga, ofort,18\/30, 1994, T\u00f5nis Laanemaa (s\u00fcnd 1937).
\nEsimesel pilgul oleks nagu Viiralti tamm k\u00fcmnekroonise pealt. Aga ei ole. Kuid eks tamm tugevuse ja kestvuse s\u00fcmbolina on inspireerinud paljusid kunstnikke. T\u00f5nis Laanemaa \u00f5ppis Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafikat. Kuulus 1964.a. loodud kunstir\u00fchmitusse ANK ’64. (ANK ehk Andekad Noored Kunstnikud), kuhu kuulusid peale tema J\u00fcri Arrak, Kristiina Kaasik, Malle Leis, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm, Aili ja T\u00f5nis Vint.
\nTehniliselt on 4 v\u00e4rviga ofort p\u00e4ris keeruline, see t\u00e4hendab, et on 4 korda pressi alt l\u00e4bi k\u00e4inud.<\/p>\n

6. Sisu ja vorm, litograafia, 1982, K\u00fclliki J\u00e4rvila (s\u00fcnd. 1954). https:\/\/humalag.wixsite.com\/kylliki\/graafika
\nV\u00f5ib olla pisut kummastav ja natuke v\u00e4givaldne looduse suhtes on selline pilt, kus teod oma kodadest lahutatud. K\u00fcllap on kunstnikul siin vihje n\u00f5ukogudeaegsele kunstikriitikale, kus r\u00e4\u00e4giti, et kunst peab olema sisult sotsialistlik ja vormilt v\u00f5ib olla rahvuslik. Enamasti aga tajutakse kunstiteost ikkagi kui tervikut, samuti nagu tigu ja tema koda kuuluvad kokku.<\/p>\n

7. Hele ja tume, aquatinta, (14\/15), 1973, Evald Okas (1915-2011).
\nEvald Okase nimi ilmselt suurt sissejuhatust ei vaja. Tema oskused ja virtuoossus sobitusid tema pika elutee erinevatesse ajaj\u00e4rkudesse. \u00dchelt poolt on ta n\u00e4iteks \u00fcks \u201eEstonia\u201d kontserdisaali poliitilise kit\u0161i laadis laemaali teostajaid, teisalt graafikuna teinud lugematuid akti-visandeid ja eks-libriseid. Tema aktid on sensuaalsed ja j\u00f5uliselt \u00fcrgnaiselikud, aga n\u00e4ojooned on nagu teisej\u00e4rgulised ja seepr\u00e4ast vaevalt modellid \u00e4ratuntavad ongi. V\u00f5ib-olla polnudki tal modelle vaja, sest aktid olid tal nii k\u00e4e sees, et ta v\u00f5is neid sirgeldada igale pabert\u00fckile v\u00f5i taburetile, mis parajasti ette juhtus. Sellele lehele lisab p\u00f5nevust allkiri, sest muidu v\u00f5ib pool pildist m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4da. Pilt ise on p\u00e4rit n.\u00f6. pr\u00fcgihunnikust, kust t\u00e4helepanelik m\u00f6\u00f6duja selle \u00fcles korjas.<\/p>\n

8. Kellamees, graafiline leht, siiditr\u00fckk 3\/25; 1966, J\u00fcri Arrak (s\u00fcnd 1936).
\nKontakt otse autoriga tekkis m\u00f5ned aastad tagasi, kui olin abiks J\u00fcri Arraku graafika n\u00e4itus-m\u00fc\u00fcgi korraldamisel Kehtna lossi peeglisaalis. Silma j\u00e4\u00e4nud t\u00f6id oli palju, eriti k\u00f6itis pilku see v\u00e4rviline siiditr\u00fckk. Ja mitte v\u00e4rvi p\u00e4rast. See kellamees meenutab veidi kojanarri, kellel oli ainsana \u00f5igus kuningakojas t\u00f5tt r\u00e4\u00e4kida. Kellamees helistab kella ja r\u00e4\u00e4gib t\u00f5tt. Kas meie \u00fchiskonnas on v\u00f5imalik alati t\u00f5tt r\u00e4\u00e4kida, kellele see lubatud on, kas seda kuulatakse v\u00f5i tahetakse kuulda . . . . . Arraku maale on kasutatud ansambli\u00a0Metsat\u00f6ll\u00a0albumikujundustes.
\nTema jutustav maailm on \u00a0paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist s\u00f5ltuvalt saab uue t\u00e4henduse.<\/p>\n

9. Org, ofort, 49\/50, 1966, J\u00fcri Arrak (s\u00fcnd 1936).
\nSee on J\u00fcri Arraku varasema loomeperioodi t\u00f6\u00f6. Omap\u00e4rane oru-m\u00e4e peegelpildis maastik loob kummalise vaate. Ja taevas hulbivad pilved, mille servades v\u00f5ib aimata tulevasi arrakulikke juuksepahmakaid. Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, l\u00f5petas selle\u00a01966\u00a0metallehist\u00f6\u00f6\u00a0erialal. Hakkas juba \u00fcli\u00f5pilasena metallehist\u00f6\u00f6 k\u00f5rval viljelema\u00a0maalikunsti\u00a0ja\u00a0graafikat.\u00a0Kuulus kunstir\u00fchmitusse ANK ’64.<\/p>\n

10. \u00dcksik puu, sule-joonistus; 1974, Joa Prima (s\u00fcnd. 1941)<\/p>\n

11. K\u00fc\u00fcn, sule-joonistus; 1974, Joa Prima.
\nJoa Prima on omaniku vanaisa Endel Prima Rootsi emigreerunud venna T\u00f5nu t\u00fctar. Ta elab Stockholmi l\u00e4histel ja on siiani tegevkunstnik. Tema v\u00e4ikese-formaadilised t\u00f6\u00f6d siinsel n\u00e4itusel esindavad filigraanset ja v\u00e4ga peent sulejoonestuse taset. Selline vormikindlus s\u00fcnnitab soovi, sellest kunstnikust rohkem teada ja rohkem t\u00f6id n\u00e4ha.<\/p>\n

12. Meri Ruhnu all, akvarell, gua\u0161\u0161, 2000. Pent Blank (s\u00fcnd.1978)
\nTundmatu noore autori noorep\u00f5lve t\u00f6\u00f6. Valminud EKA maalipraktika k\u00e4igus Ruhnus 2000. aasta suvel. Pent l\u00f5petas EKA toote-disainerina.<\/p>\n

13. Maastik J\u00e4rvega, \u00f5li, 1960; T\u00f5nis Laanemaa (s\u00fcnd. 1937).
\nT\u00f5en\u00e4oliselt on tegemist Kuningvere j\u00e4rvega Alatskivil. Maal oli kingitud omaniku vanaisale Endel Primale, kes t\u00f6\u00f6tas sellal Alatskivi koolis \u00f5petajana, 50. juubeliks. Maal on olnud kogu aeg kodus seinal ja isegi viimane seinav\u00e4rv valiti maali j\u00e4rgi.<\/p>\n

14. L\u00e4hevad reed, Andrei Jegorov, (1878-1954),<\/p>\n

15. Maastik j\u00f5ega, Andrei Jegorov
\nJegorov on s\u00fcndinud Aruk\u00fclas, oli s\u00fcndimisest saadik kurt, mis aga ei takistanud tal oma annet v\u00e4lja arendamast. Elas 30 aastat Peterburis (1887-1918), omandas sealses kurtidekoolis kunsti alghariduse ja j\u00e4tkas \u00f5pinguid Peterburi akadeemias, \u00f5petajaks teiste hulgas oli ka Repin. Suhtlemisel kasutas viipekeelt ja kurtus aitas ehk paremini keskenduda maalimisele. Eelk\u00f5ige on tuntuks saanud oma realistlike maastikupiltidega, kus silma paistab lumevalguse esile toomine talvepiltidel. Paljudel piltidel on ka saanid v\u00f5i reed. \u00d5igusega on ta teeninud mitteametliku talvemaasitke meistri tiitli ja oli ikka n\u00e4itustel osaline.<\/p>\n

16. P\u00fchaj\u00e4rve maastik, \u00f5li, Erich Arrak (1925-1997).
\nV\u00e4imelast p\u00e4rit vanema p\u00f5lve kunstnik, \u00f5ppinud Tartu kunstikoolides ja t\u00f6\u00f6tanud teatrites dekoraatorina ja muuseumis restauraatorina. Esimene mulje on nagu roheline k\u00fcmblus. J\u00e4rvemotiiv kaskedega esiplaanil on edasiantud kindlak\u00e4elises laiemas pintslitehnikas. See v\u00f5te aitab hoiduda detailidesse takerdumast ja tulemuseks ongi lopsakas \u00fcldistavalt m\u00f5juv maastikumaal.<\/p>\n

17. Maastik kaskedega, \u00f5li, kunstnik teadmata.
\nIlus kuppelmaastik kuskil L\u00f5una-Eestis. Maalil puuduks nagu selge aktsent, mis t\u00e4helepanu koondaks ja maali korrastaks. Siiski v\u00f5ib esiplaanil leida \u00fche p\u00f5neva koha, kus n\u00f5lva oran\u017e m\u00f5juvalt j\u00e4rves peegeldub.<\/p>\n

18. Kollane, \u00f5li, 1986; Ikka V\u00e4isanen (s\u00fcnd. 1960).<\/p>\n

19. Sinine, \u00f5li; 1986; Ikka V\u00e4isanen.
\nSeda kollast pilti vaadates tuleb meelde kuulus Malevitshi must ruut, mida nagu iga\u00fcks v\u00f5iks maalida. Siin siiski on n\u00e4ha k\u00f5va pintslit\u00f6\u00f6d ja kollane m\u00f5jub kui ere p\u00e4ike. Pilti tuleb vaadata koos Sinisega ja v\u00f5ib olla on sinisel vastukaaluks kustunud tumeda sinisega maalitud \u00f6\u00f6 ja v\u00e4ravate vahelt paistev kollane kuu. M\u00f5ni v\u00f5ib ehk seal n\u00e4ha hoopis veiniklaasi v\u00f5i hoopis midagi muud. Kui pilt annab v\u00f5imaluse seda erinevalt t\u00f5lgendada, siis v\u00f5ib see olla pildi rikkus. Omanik sai pildi nii, et k\u00e4idi koos Leedus n\u00e4itusel omaaegse Pedagoogilise Instituudi s\u00f5pruskoolis n\u00e4itusel ja tagasis\u00f5idul tekkis autoril tugev janu ja nii vahetaski see kahest maalist koosnev komplekt \u00fche \u00f5llekasti eest omanikku.<\/p>\n

20. Aitab s\u00f5pra, kli\u0161ee, Navitrolla (s\u00fcnd. 1970).<\/p>\n

21. Eesti lehm on k\u00f5va; kli\u0161ee, 2004; Navitrolla.<\/p>\n

22. S\u00f6\u00f6me, puhkame ja anname n\u00f5u, kli\u0161ee, 2005; Navitrolla.
\nNavitrolla on tegelikult Heiki Trolla, s\u00fcnd 1970, p\u00e4rit Navi k\u00fclast V\u00f5rumaal, sellest nimigi. Naivistlikus stiilis maalid said kiiresti populaarseks. Muide Wikipeedia artiklis naivismist on Navitrolla Eestist ainukesena tuntumata naivistide nimistus.
\nPeaaegu iga pildi peal on tal mingi loom, m\u00f5nikord on nad \u00fcsna h\u00e4sti \u00e4ra peidetud, teinekord j\u00e4lle kuidagi kummalised. N\u00e4iteks lehmad v\u00f5ivad olla lausa 14 jala ja kuue udaraga. V\u00f5ib olla tahaks ta nagu vihjata geneetilise muundamise v\u00f5imalustele. Aga alati tundub tema piltidel mingi s\u00f5num olevat. Nagu sellelgi pildil, kus elevant paistab aitavat kassi puu otsast alla tulla. V\u00f5i sellel m\u00e4letsevate lehmade pildil, kus allkirjaks on, et s\u00f6\u00f6vad, puhkavad ja annavad n\u00f5u.<\/p>\n

23. Itaalia maastik, Amalfi rannik, \u00f5li, kuuek\u00fcmnendad? A. Testario.
\nEnne corona-kriisi oli eluootus Itaalias \u00fcks k\u00f5rgemaid – 83 aastat. See t\u00e4hendab, et k\u00f5rges eas on palju inimesi ja neid siis lahkub p\u00e4riseks ka palju. Seep\u00e4rast on vana-kraami turgudel palju m\u00fc\u00fca igasugu maja-terbeid, sealhulgas kunstiesemeid. Muidugi saab osta ka v\u00e4rskelt tehtud maastikupilte, sest n\u00f5udlus nende j\u00e4rele on suur. Kes ei tahaks p\u00e4rast meeli-\u00fclendavat Itaalia reisi v\u00f5tta kaasa pisut sinist (azzurro) taevast ja kirkaid v\u00e4rve olgu punastest katustest v\u00f5i moonidest Toscana niitudel. Selline maastik loob koduseinalgi m\u00f5nusa romantilise meeleolu ja toob positiivsust p\u00e4eva v\u00f5i \u00f5htusse, olemata liialt pretensioonikas, et tunda kohustust aru saada, et mida selle pildiga n\u00fc\u00fcd \u00f6elda on tahetud.
\nHuvitav oli veel see, et maali suurus ja kujutamise tehnika oli hinnas allutatud maalil kujutatud vaate kohale. M\u00f5istagi on tuntumad kohad eriti kallid, n\u00e4itkes Veneetsia.<\/p>\n

24. Talvine talu, \u00f5li, Heiti Polli (s\u00fcnd. 1951).
\nHeitti Polli abikaasa Helgi Polli on s\u00fcndinud Raplas, ta on tekstiilikunstnik ja tema kollaa\u017e P\u00e4\u00e4suke ehib Vesiroosikooli suurt auditooriumit. Heitti Polli pildil on talv, talumaja, ei paista hingelist, korstnast ei t\u00f5use suitsugi. V\u00f5ib olla magavad veel aga v\u00f5ib olla on talu mahaj\u00e4etud, aga v\u00f5ib olla on inimesed k\u00fc\u00fcditatud. Me ei tea seda, aga k\u00f5ik need v\u00f5imalused k\u00e4ivad peast l\u00e4bi. K\u00fcllap me tundsime midagi sarnast ka sellel kevadel, kui \u00fcmberringi j\u00e4i \u00e4kki tavatult vaikseks. Igal juhul \u00f5hkub pildist karget rahu, pisut soojendab m\u00e4nnt\u00fcve pruuni ja okaste rohelise pehme kontrast. J\u00e4\u00e4lt peegeldub maja ja maja k\u00f5rval olev p\u00f5\u00f5sas.<\/p>\n

25. Maastik mere \u00e4\u00e4res, \u00f5li, 1987, Raivi Juks (s\u00fcnd. 1960).
\nSellel pildil on p\u00f5hjarannik, taamal paistab Tabasalu-Keila tee. Mere \u00e4\u00e4res maalitakse tavaliselt ikka vaadet mere poole, aga siin merelt maa poole. Pintslikeelest on n\u00e4ha, et maal on tehtud natuurist \u00fche seansiga, nii umbes paar tundi l\u00e4ks. Maal v\u00e4ljendab autori erip\u00e4rast k\u00e4ekirja, mis on m\u00e4rgatav ka teistel tema t\u00f6\u00f6del siinsel n\u00e4itusel.<\/p>\n

26. Talvine maastik, \u00f5li, Axel Lind (1907-2011) (Taani). https:\/\/sv.wikipedia.org\/wiki\/Axel_Lind
\n\u00d5ppis k\u00f5igepealt lauljaks, aga Itaalias laulukoolitusel olles sattus maalima ja j\u00e4igi selle juurde. Aga laulu kaudu sattus kunagise kuulsuse Gigli juurde, kes viis ta paavsti juurde, kellega laulis duetti ja maalis pildi nii paavstist kui Giglist. Kummalisel kombel pole kunstnik kuulus omal maal Taanis, k\u00fcll aga on saanud preemiad Brasiiliast ja Miamist (USA). Oksjonitel m\u00fc\u00fcvad tema pildid h\u00e4sti, seni on neid olnud ligi 150-l oksjonil. Pilte on tal erinevates galeriides Kanadast Soomeni. Valdavalt on tal meremaalid, aga sekka ka muid maastikke nagu see siin. Vaatamata kohati lausa leegitsevatele v\u00e4rvidele ja rahulikule pruunile, \u00f5hkub pildilt ikkagi talve jahedust.<\/p>\n

27. Nat\u00fc\u00fcrmort kannuga, \u00f5li, 1984, Raivi Juks (s\u00fcnd. 1960).
\nPilt on tehtud varasel perioodil ja saatnud omanikku kogu \u00e4rikarj\u00e4\u00e4ri jooksul tema kirjutuslaua kohal. Maali muudab eriliseks ise\u00e4ralik kompositsioon. Kann linikuga on paigutatud maali alumisse vasakusse nurka, \u00fclejaanud pind on j\u00e4\u00e4tud t\u00fchjaks. Kunstnikule n\u00e4ib see v\u00f5te sobivat, talle meeldib luua pingestatud suhet suure t\u00fchja tausta ja \u00fcksiku objekti vahel. Samas tasub m\u00e4rgat kui peente v\u00e4rvin\u00fcansidega on hele taust maalitud.<\/p>\n

28. Eesti Kolhoosiehitus, graafiline leht, Olev Soans (1925-1995)
\nOlev Soans on Keilast p\u00e4rit, aga t\u00f6\u00f6tanud n\u00e4iteks ka J\u00e4rvakandis joonistus\u00f5petajana. Tuntuks saanud eelk\u00f5ige oma infograafiliste maakaartidega, mis teostatud elektrograafilise s\u00f5eltr\u00fcki tehnikas. Imetlusv\u00e4\u00e4rne detailirohkus ja uskumatult p\u00f5hjalik ettevalmistust\u00f6\u00f6, et seda saavutada. Kunstilisse vormi on valatud \u00f5ppetunnid Eesti ajaloost, eriti ehituskunstist ja erinevatelt kultuurialadelt, isegi agrikultuurist.
\nEesti kolhoosiehitus paistis n\u00f5ukogude ajal silma sellega, et sai lubada eriprojektide j\u00e4rgi ehitamist ja seep\u00e4rast on erinevatesse Eestimaa nurkadesse kerkinud t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseid ehitisi. \u00dcks selline on ka Raplas, kunagine Rapla KEK-i kontorihoone (kujult oktaeeder \u2013 kaheksa-k\u00fcljeline tahukas), mis alles ootab oma uut v\u00e4\u00e4rilist funktsiooni. T\u00e4helepanelik vaatleja leiab klaasile graveeritud p\u00fchendus, mis viitab sellele, et omanik oli omaaegse eesti \u00fcli\u00f5pilaste ehitusmaleva viimane komand\u00f6r.<\/p>\n

29. Ratsu, puust bareljeef, 1981, Otto Rannam\u00e4e (1917-2013).
\nAutor on Raplast p\u00e4rit Kanada v\u00e4liseestlane, k\u00e4is Eestis 1975.a., kutseline puu-nikerdaja, Torontos h\u00e4sti tuntud.
\nRatsaniku puhul on kujutatud ilmselt ristir\u00fc\u00fctlit, aga j\u00e4\u00e4b mulje nagu oleks tegu hoogsa positiivse kangelasega, v\u00f5ib olla romantiline lugu r\u00fc\u00fctlist, kes kappab oma r\u00fc\u00fctliasju ajama, lehviv keep istme alla laotatud, sest sadulatega oli nagu oli. Taamal paistvad talumajad oleksid aga nagu 19. sajandist, millele viitab n\u00e4iteks korsten, mis ilmus Eestisse alles 19 sajandil.<\/p>\n

30. Ratsanik, puust bareljeef, 1969, Otto Rannam\u00e4e.
\nHobune on muidugi ilus loom ja siin esitatud lausa kenitlevalt. Uhkelt galopeeriv, kolm jalga korraga \u00f5hus, v\u00e4ga korralikult viimistletud. Maalide ja graafika k\u00f5rval on tegu k\u00fcll tarbekunstiga (dekoratiivne puidust seinavaagen), kuid tegu on siiski suurep\u00e4rase pildiga hobusest, kelle keha elegantne plastika t\u00e4nu laiemas peitlitehnikas teostatud taustale imelise selgusega v\u00e4lja joonistub.<\/p>\n

31. Talvine maastik sillaga, \u00f5li; kunstnik teadmata.
\nRomantiline maastik Ahja j\u00f5el, \u00fcrgoru l\u00f5pp. V\u00e4rske j\u00e4\u00e4 on j\u00f5ele tekkinud laiemas kohas, kiirema voolu juures vesi veel ruttab. Maja on ootel, korstnast tuleb suitsu, k\u00fcllap on pirukad ahjus, aknast kumav valgus m\u00f5jub soojalt, aga on ehk liiga ere nagu oleks toas ehitud kuusk p\u00f5lema l\u00e4inud. Ilus motiiv, k\u00fcllap palju kasutatud, kujunduslikult on maal diagonaalidega korrastatud, m\u00f5jub isegi postkaardilikult, v\u00f5ib olla isegi pisut naivistlikult. Maali tagak\u00fclg \u00fcllatab sellega, et maalitud on korralikult reklaamiga kirjatud jahukotile.<\/p>\n

32. Vabaduss\u00f5da, graafiline leht, Olev Soans (1925-1995).<\/p>\n

33. Eesti kirikud, graafiline leht; Olev Saons<\/p>\n

34. Eesti m\u00f5isad, graafiline leht; Olev Soans<\/p>\n

35. Eesti p\u00f5llumajandus, graafiline leht; Olev Soans
\nSoansi peamiseks p\u00e4randiks on \u00fcle 70 erineva infograafilise kaardi. Kaartide ampluaa ulatub loodusest kuni arhitektuurini, spordist keelteni, maakondadest saarteni. T\u00f5si, kogu vajalikku eelt\u00f6\u00f6d ei teinud ta \u00fcksi, vaid igal kaardil on oma (enamasti \u00fcks) peamine koostaja. Kokku oli tema nn. meeskonnas 40 rohkem v\u00f5i v\u00e4hemtuntud asjatundjat. Kuskil ei ole kirjas Olev Soansi t\u00fctar Kerttu, kes juba 14 aastasena hakkas isa abistama ja oli kaartide ainus koloreerija.
\nImetlusv\u00e4\u00e4rne detailirohkus ja uskumatult p\u00f5hjalik ettevalmistust\u00f6\u00f6, et seda saavutada. Kunstilisse vormi on valatud \u00f5ppetunnid Eesti ajaloost, eriti ehituskunstist ja erinevatelt kultuurialadelt, isegi agrikultuurist.
\nVabaduss\u00f5da, 1989-1992 (771\/1500). Lehel on lisaks Vabaduss\u00f5ja k\u00e4igule ja rinnete liikumisele \u00e4ra toodud ka k\u00f5ik Vabaduss\u00f5ja monumendid (neid on \u00fcle 150), sealhulgas monument Raplas (asub kirikuaias). Juba n\u00f5uka-aja l\u00f5pul oli sellise info kujutamine ikkagi natuke julgust\u00fckk, eriti arvestades, et Saons oli II Maailmas\u00f5jas teeninud Saksa s\u00f5jav\u00e4es. Eriliste m\u00e4lestusm\u00e4rkide hulgas on esile toodud M\u00e4rjamaa kiriku v\u00e4rav ja Vigala kiriku torn. Kaardilt leiab t\u00e4htsamad Vabaduss\u00f5jaga seotud tegelasi, relvastust ja aum\u00e4rke.
\nKlassitsism Eesti arhitektuuris 1770-1840, S\u00f6\u00f6vitus, 6\/50, 1989-91. Siin on peamiselt klassitsistlikus stiilis m\u00f5isahooned, aga muidugi m\u00f5ista ka Tartu \u00fclikooli peahoone ja Tartu Raekoda. Rapla maakonnast on pildile p\u00e4\u00e4senud H\u00f5reda, Kohila ja Raikk\u00fcla m\u00f5isahooned. Veel on pildile mahtunud Kuld L\u00f5vi ja Koeru k\u00f5rts, N\u00f5mme k\u00f5rtsil on pildile p\u00e4\u00e4semiseks sambaid ilmselt v\u00e4heks j\u00e4\u00e4nud.
\nSacrarorium Charta Architecturae Estoniae (Eesti kirikud), s\u00f6\u00f6vitus, 1977. \u00a0Eks kirikudki olid n\u00f5ukogude ajal tundlik teema. Siiski arhitektuurip\u00e4randina k\u00e4sitlemine oli v\u00e4hemalt sallitud. Eestis on paark\u00fcmmend erinevat konfessiooni ja \u00fcle 350 kiriku. K\u00f5ik on kirjas ja kaardil m\u00e4rgitud, aga Saons on neist arhitektuuriv\u00e4\u00e4rtuslikena \u00fcles joonistanud sadakond. Muidugi on siin ka kahe torniga Rapla kirik ja mitu muudki Rapla maakonna kirikut (Juuru, M\u00e4rjamaa, Vigala, K\u00e4ru, Vahastu, Hageri, J\u00e4rvakandi).
\nEesti p\u00f5llumajanduse areng, s\u00f6\u00f6vitus, 68\/100, 1982-86. P\u00f5llumajandus on Eestile v\u00e4ga oluline olnud. Veel enne II maailmas\u00f5da oli 2\/3 t\u00f6\u00f6tajatest h\u00f5ivatud p\u00f5llumajanduses ja n\u00f5ukogude aja l\u00f5puks oli see osakaal veel viiendik, erinevalt praegusest m\u00f5nest protsendist. Pildil on kujutatud nii peamised taimekultuurid, loomat\u00f5ud kui l\u00e4bi aegade olulised t\u00f6\u00f6riistad. Portreedena on v\u00e4lja toodud p\u00f5llumajanduse arengut enam m\u00f5jutanud tegelased.<\/p>\n

36. Jaanituli, akvarell, 1993, Malle Leis, (1940-2017).
\nMalle Leis, kes on palju olnud seotud Rapla naabermaakonna P\u00e4rnuga, kuulub kindlasti selle n\u00e4ituse tuntumate nimede hulka. Akvarell on n\u00f5udlik tehnika. Vesiv\u00e4rv jookseb m\u00f6\u00f6da paberit laiali. Sellel pildil on kunstnik aga v\u00e4rvi uskumatult h\u00e4sti pidama saanud. Kes meist poleks lapsena metsmaasikaid lapsena k\u00f5rre otsa ajanud ja see aeg, kui seda teha teha saab, m\u00e4rgib tavaliselt t\u00f5elise suve saabumist, kus k\u00f5ik on lopsakalt roheline. Nagu sellel pildil.<\/p>\n

37. Kolhoosimaastik (vaade m\u00f5isa aknast), \u00f5li, 1967; L. Kolnini? (s\u00fcnd 1927?).
\nPilti vaadates v\u00f5ib iga\u00fcks oma m\u00f5tted lendu lasta. Pilti kroonib v\u00e4gev vikerkaar nagu helge tulevik, millele l\u00e4henedes ta liigub eest \u00e4ra. Esiplaanil askeldavad inimesed ja masinad, k\u00f5igil k\u00e4ed-jalad t\u00f6\u00f6d t\u00e4is. Tagaplaan on kuidagi s\u00fcnge. P\u00e4ris ees aga on punane kolmnurk, mis v\u00f5ib olla m\u00f5isakna karniis, et siis vaade m\u00f5isaaknast kolhoosiaegsele id\u00fcllile.<\/p>\n

38. Linn, \u00f5li, 1978?, Jaak Ilover (1942-2014).
\nP\u00e4rnust p\u00e4rit Jaak Ilover oli Rapla Keskkoolis k\u00e4sit\u00f6\u00f6-\u00f5petaja kaheksak\u00fcmnendatel. Poiste t\u00f6\u00f6-\u00f5petuse maja asus eraldi (praegu on seal kauplus Riigig\u00fcmnaasiumi ees), seep\u00e4rast oli seal \u00fcsna omaette olemine ja sai oma t\u00f6id omatahtsi korraldada. M\u00f5nikord kutsus ta sinna kokku k\u00f5ik need v\u00e4hesed mees\u00f5petajad, parooliks oli, et saabus paksu vineeri.
\nEi tea, kas Ilover maalis ka tundide ajal v\u00f5i hoopis \u00f5htusel v\u00f5i \u00f6isel ajal, igal juhul pilte tal oli ja neid sai ka osta. V\u00f5ib olla ostis ta saadud raha eest paksu vineeri.
\nAga pildid on tal v\u00e4ga j\u00f5ulised. See linnamaastik meenutab v\u00e4ga \u00fchte itaallasest s\u00fcrrealismi klassikut Georgio Chiricot, kes on meelde j\u00e4\u00e4nud inimt\u00fchjade ja k\u00f5hedust tekitavate linnat\u00e4navatega. Iloveri linnat\u00e4nav on sama t\u00fchi ja tontlik, aga sedav\u00f5rd v\u00e4rviline, et annab hoopis aktiivsusimpulsi ja r\u00f5\u00f5mustab oma v\u00e4rvipeoga.<\/p>\n

39. S\u00fcgisene maastik, \u00f5li, 1970, Priidu Aavik, (1903-1991).
\nPriidu Aavik oli viimane pallaslane, kes Pariisi loomingulisse komandeeringusse p\u00e4\u00e4ses. Sealt siis ka see energiline impressionism, mis on kord j\u00f5ulisemalt ja pealiskaudsemalt, kord rohkem l\u00e4bimaalitult teda kogu loome-aja saatma j\u00e4i. P\u00e4ris mitu pilti on tal tehtud oma kodumaja ateljee aknast Pirita j\u00f5e k\u00f5rgelt kaldalt peaeguse Iru silla l\u00e4hedalt. Seal oli k\u00f5rgel kaldal terve rida kunstnike individuaale, krundid saadud viiek\u00fcmnendate l\u00f5pul. Aga vaadet ateljee aknast on Priidu Aavik maalinud nii kevadel, suvel, s\u00fcgisel kui talvel, nii et selleks saaks kokku panna \u00fche korraliku seeria pealkirja \u201eAasta-ajad Pirita j\u00f5e kaldal\u201d. S\u00fcgisene pilt mahedate pastelsete pruunide toonidega teeb rahulikuks vaatamata rahutule pintlikeelele<\/p>\n

40. Daam punases, \u00f5li, 1978, Aleksander Kokin (s\u00fcnd. 1947).
\nKunstnik on s\u00fcndinud G\u00fcstrowis Saksamaal, \u00f5ppis Surikovi nimelises kunstiinstituudis Moskvas. Meelsuse p\u00e4rast j\u00e4litamise eest p\u00f5genes Eestisse, kus oli seotud ERSP-ga ja tuntud kui Sander Siss. Siingi oli ta j\u00e4lgimise alla, mist\u00f5ttu lahkus hiljem Saksamaale.
\nPilt on maalitud Moskvas ja kujutab kunstniku hilisemat abikaasat. Maalist paistab pinget ja kunstnik on ennast asetanud juba v\u00e4ljapoole nagu aimates hilisemat lahkuminekut. Keskaegsed v\u00f5lvid nagu viitaksid Tallinnale, kuhu abikaasad Moskvast hiljem emigreerusidki. Maalis on palju s\u00fcmboolikat, nagu h\u00fcatsint \u2013 etten\u00e4gemise s\u00fcmbol – mehe k\u00e4es, \u00fcksik hele t\u00e4ht tulevikku n\u00e4itamas, mis k\u00f5ik kokku annab tugeva sisenduse ja vaevalt, et kedagi k\u00fclmaks j\u00e4tab.<\/p>\n

41. P\u00f5hjarannik Tabasalust edasi, \u00f5li, 1999?, Jan Tammik (s\u00fcnd. 1970).
\nJan Tammik on p\u00e4rit Rakverest, kunstihariduse omandas Tartu Kunstikoolis. On osalenud paljudel n\u00e4itustel lisaks Eestile ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Prantsusmaal. Portreid on tellitud, aga neid ta ei tee: \u201eLiiga pretensioonikas. Sibulal on \u00fcksk\u00f5ik, kuidas ta on maalitud. Ei pea originaaliga \u00fcks-\u00fchele sarnanema. Merega samamoodi. Paari tunni p\u00e4rast on ta juba teist n\u00e4gu. Inimese maalimine on k\u00f5ige v\u00e4sitavam tegevus \u00fcldse.\u201c
\nKunstnik on harrastanud\u00a0avamerepurjetamist, tuli 2003. ja 2004. aastal avamerepurjetamises (Muhu v\u00e4ina regatil) Eesti meistriks. Jan Tammiku isa on maalikunstnik Rein Tammik, kes elab praegu Prantsusmaal.<\/p>\n

42. Metsaj\u00f5gi, \u00f5li, 1970, Ilmar Kimm (1920-2011).
\nPeterburis s\u00fcndinud vanema p\u00f5lve kunstniku \u00f5limaal t\u00e4rkavast kevadest metsaveerel. Kui panna silmad kinni ja t\u00f5mmata s\u00f5\u00f5rmetega s\u00f5\u00f5m \u00f5hku, v\u00f5ib tunda toominga\u00f5ite l\u00f5hna. Ilmar Kimm l\u00f5petas Ilja Repini nimelise kunstiinstituudi maali alal 1948. aastal. Oli 1948\u201351 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ja 1952\u201388 Tallinnas ERKI \u00f5ppej\u00f5ud. 1983\u20131988\u00a0oli ta konsultantprofessor.<\/p>\n

43. T\u00f5ld; \u00f5li, ca 1900; Kunstnik teadmata.
\nSee maal v\u00f5istleb kindlasti n\u00e4ituse vanima maali tiitlile. Dateeringut pole, aga v\u00f5ib arvata, et p\u00e4rit 19.\/20. sajandi vahetuse ajast. V\u00e4heoluline pole ka raam, mis sai p\u00f5hjalikult restaureeritud k\u00fcll kipsist mummude k\u00fcll liimile raputatud liivaga, mis siis \u00fcle sai kullatud. Eks oli veel m\u00f5isaaeg ja ilu oli ikka pigem m\u00f5isaga seotud. V\u00e4ga suur vahe oli ka s\u00f5idukites, t\u00f5llad olid ikka kuningatel ja krahvidel. Pildil on t\u00e4ism\u00e4ng, kutsar ees ja teener taga, h\u00e4rra tuli v\u00f5ib olla rongi pealt. Taamal paistab klassitsistlik m\u00f5is koos v\u00f5imsate puudega vana pargi ja tiigiga, see v\u00f5ib olla n\u00e4iteks Rutikvere v\u00f5i Riisipere m\u00f5is, \u00e4kki keegi vaatajaist teab t\u00e4pselt?<\/p>\n

44. Vaade Soome, \u00f5li, 1984, Raivi Juks (s\u00fcnd. 1960).
\nSee akt on tegelikult tellimust\u00f6\u00f6, keegi tellis, kunstnik tegi valmis, andis \u00e4ra, aga toodi tagasi, sest seal kodus on noored t\u00fcdrukud ja t\u00f6\u00f6 tundus nende jaoks liiga akt. Kunstiliselt on huvitav, kuidas peaaegu t\u00fchjalt foonilt maheda kontrastina esilekerkiv selge figuur annab pildile tugeva toonuse.<\/p>\n

45. Poliitik ja jahimees, \u00f5li, 2018, Avo P\u00e4\u00e4dam (s\u00fcnd. 1953).
\nAvo P\u00e4\u00e4dam on tuntud Maanteeameti Rapla b\u00fcroo juhatajana, aga v\u00e4hemalt sama tuntud oma maalidega, eriti p\u00e4rast 2018.a. Rapla kaasaegse kunsti keskuses toimunud isikn\u00e4itust \u201eInimesi minu \u00fcmber\u201c
\nSellel pildil on poliitik ja jahimees. Otsustav pilk, vaatab kindlalt vaatajasse. Pilgu n\u00e4ol on tegemist maali ilmselt k\u00f5ige aktiivsema kujundiga, temaatiliselt sobib selline nii poliitikule kui jahimehele. K\u00fcllap on kunstnik foto pealt vaadanud, aga teinud fotod \u00fcletades sellest j\u00f5ulise maali. Tasub m\u00e4rgate v\u00e4rvide kasutust. Figuuri kuue rohelus ja tausta kirsipunase heleduse erinevad toonid annavad maalile hea tasakaalu v\u00e4rvuste m\u00f5ttes ning sellest \u00f5hkuv kindlustunne on iseloomulik ka maalitud persoonile.<\/p>\n

46. Vanaema portree, \u00f5li, 1980?, Raivi Juks (s\u00fcnd. 1960).
\nNoore p\u00f5lve t\u00f6\u00f6. Vanaema juurde v\u00f5is minna \u00fcksk\u00f5ik, mis kell, ikka oli kohe laud kaetud, v\u00e4hemalt praemuna ja sink oli ikka. \u00dckskord pani kunstnik vanaema lihtsalt sinna juurde istuma ja maalis \u00e4ra. Tulemuseks on kaks \u00fches: \u00fchelt poolt portree, teiselt poolt nat\u00fc\u00fcrmort praemuna ja singiga.<\/p>\n

47. P\u00e4ikeseloojang merel\u201c, \u00f5li, ca 2004, Pent Blank (s\u00fcnd. 1979).
\nTundmatu noore autori noorep\u00f5lve t\u00f6\u00f6. Maalitud 2004-nda aasta paiku. P\u00e4ikeseloojangud on noort meest inspireerinud pidevalt. Ka t\u00e4na veel. Erinevaid loojanguteemalisi pilte ja fotosid on Pendi kollektsioonis v\u00e4ga palju.<\/p>\n

48. Meri Valgeranna l\u00e4histel, akr\u00fc\u00fcl l\u00f5uendil, 2020. Mia Blank (s\u00fcnd. 2006).
\nVeel t\u00e4iesti tundmatu noore (13-aastase) autori akr\u00fc\u00fclmaal. Maalitud otse mererannal l\u00e4inud suvel P\u00e4rnumaal Antropovi villa juures. Vesi rannas oli sel p\u00e4eval sinivetikast roheline, t\u00e4iesti paks kohe. V\u00e4rvide segamiseks tuli v\u00f5tta pudelist kaasav\u00f5etud limonaadi. Aga ujuda sai ikka ka, rannast kaugemal oli vetikaid v\u00e4hem.<\/p>\n

49. Kirikutornid paistavad, akvarell, 1982, Ermi Littover (1921-2015).
\nErmi Littover, p\u00e4rit Haimre vallast, oli kauaaegne ametnik Rapla maakonna juhtivates asutuste. Kunsti on \u00f5ppinud Tartu kunstimuuseumi kaug\u00f5ppekursustel. Tema karikatuure ja sar\u017ee avaldati kohalikes ajalehtedes. Valmistanud \u00fcle 300 eksliibrise, veel tegi ta akvarelli, graafikat, \u00f5limaali, vasekohrutust,\u00a0puul\u00f5iget ja\u00a0isegi skulptuuri.
\nSee lahe ja \u00f5huline akvarell meenutab k\u00f5igile, kes Raplasse Tallinna poolt tulevad, seda linnale l\u00e4henemise tunnet, kui kirikutornid juba paistma hakkavad. Klassikaline nagu \u00f5pikust perspektiiv, fookuses Rapla kiriku kaksiktornid, Rapla \u00fcks peamisi s\u00fcmboleid, m\u00f5jub ahvatlevalt, kutsuvalt, aga samas ka \u00fclevalt. Kirik paistab v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4lja, praegu on puud suureks kasvanud ja sellist vaadet enam ei n\u00e4e. See viitab sellele, et pilt on tehtud millalgi 1970-ndatel.<\/p>\n

50. Rapla kirik, akvarell; 2002. H. Heinla?
\nTalvine h\u00f5rk vaade Rapla kirikule. Meisterlik akvarellmaal, \u00f5huline ja l\u00e4bipaistev. Esmapilgul tundub \u00fcksikasjadeni detailne kuid l\u00e4hemal vaatlemisel selgub, et markeeritud on vaid k\u00f5ige olulisem. Selliselt m\u00f5ne konkreetse objekti kujutamine n\u00f5uab meisterlikkust ja tehnika (antud juhul akvarelli) laitmatut valdamist.
\nRapla kirik on Rapla peamisi s\u00fcmboleid, v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rikas ehitis, mille p\u00fcstitamisest m\u00f6\u00f6dub t\u00e4navu 120 aastat. On \u00fcks kolmest kahe torniga kirikust Eestis (Kaarli kiriku ja Rakvere kiriku k\u00f5rval. Viimane j\u00e4i k\u00fcll l\u00f5puni valmis ehitamata ja oli vahepeal kasutusel v\u00f5imlana, v\u00f5ib olla saab temast kunagi Arvo P\u00e4rdi keskus II).<\/p>\n

51. Vanad veinid, \u00f5li, 2010, kaasaegne Leedu kunstnik.
\nRahvusvahelise suhtluse edendamiseks korraldati vanalinna p\u00e4evade aegu laatasid, kus m\u00fc\u00fcdi ka kunsti. \u00dcks Leedu kunstnik j\u00e4i silma oma v\u00e4rvir\u00f5\u00f5msate maastikumaalidega, aga oli ka \u00fcks nat\u00fc\u00fcrmort, mis sobib h\u00e4sti s\u00f6\u00f6gisaali v\u00f5i veinikeldrisse. V\u00f5ib olla heledas valguses tundub m\u00f5ni asi l\u00f5puni viimistlemata, aga h\u00e4maras veinisaalis on k\u00f5ik igati omal kohal.<\/p>\n

52. Lilleturg Nizzas, \u00f5li, 1908. Kunstnik teadmata.
\nVanalinna s\u00fcdames asuv March\u00e9 aux Fleurs ehk Cours Saleya lilleturg on Nizza k\u00f5ige kuulsam ja kaunim turg. Sellel turul, mis avatakse iga p\u00e4ev kell 6 hommikul, v\u00e4lja arvatud esmasp\u00e4ev, leiab igasuguseid lilli, k\u00f6\u00f6givilju, v\u00fcrtse ja natuke suveniire. Pilt on maalitud 1908 ja sel ajal ei olnud turuplats veel maju t\u00e4is ehitatud. Omanik ostis maali \u00fchest Ahvenamaa antiigipoest , autor on j\u00e4\u00e4nud veel saladuseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4helepanu \u00f5pilased, juhendajad ja kunsti\u00f5petajad: Rapla Rotary klubil on kesk ja vanema astme kooli\u00f5pilastele v\u00e4lja pakkuda v\u00e4ike v\u00f5istlus. Tuleb vaid kirjutada l\u00fchike lugu (mitte \u00fcle \u00fche lehek\u00fclje (A4)) sellest, mis m\u00f5tteid\/muljeid tekitab \u00fcks vabalt valitud maal n\u00e4ituselt. Lugu saata hiljemalt 10. vaabruariks aadressile raplarotary [at] gmail [dot] com. V\u00e4lja on pandud 3 v\u00f5rdset auhinda a … Continue reading Kunst on kodus<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1619,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4,6],"tags":[],"class_list":["post-1618","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-naitused","category-sundmused"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/raplakunst.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1618","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/raplakunst.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/raplakunst.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raplakunst.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raplakunst.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1618"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/raplakunst.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1618\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1786,"href":"https:\/\/raplakunst.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1618\/revisions\/1786"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raplakunst.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1619"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/raplakunst.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1618"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/raplakunst.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1618"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/raplakunst.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1618"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}