Eesti Maalikunstnike Liidu s\u00fcgisn\u00e4itus![\"\"](\"https:\/\/raplakunst.eu\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/maalinaitus-kaasaegne-300x212.jpg\")
\nRaplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses
\n15.10.-7.11.2021
\nN\u00e4itus avatud teisip\u00e4evast p\u00fchap\u00e4evani, kell 15.00-18.00
\nRaplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla (Espaki maja 3. korrus Hepa tankla bussijaama vastas)<\/p>\n
N\u00e4ituse \u00fcleskutse kunstnikele (https:\/\/www.maal.ee\/2021-kui-kaasaegne-on-kaasaegne) intrigeeris suhestuma kaasaegsuse ja n\u00fc\u00fcdisaegsuse kui k\u00f5igi maailma provintside mure ja h\u00e4daga, Helsingist Raplani \u2013 olen ma piisavalt kaasaegne? Miks muidu on ka Raplamaa kunstikeskuse nimetuses s\u00f5na\u00fchend \u201ekaasaegne\u201c. Vaid New Yorgis pole teemaks kellelegi j\u00e4rgij\u00f5udmine.<\/p>\n
\u201eKaasaegsus\u201c ega \u201cn\u00fc\u00fcdisaegsus\u201d pole maailma kunstilinnade jaoks aga teema \u2013 konkurentsitihedates metropolides tehtav ja n\u00e4idatav kunst on kaasaegne niikuinii, ja n\u00fc\u00fcdiskunsti jaoks on metropolid parimad areenid. Uudsusen\u00f5ue ja tarve publikut enneolematuga k\u00f6ita on aga p\u00f5letavaim kui eales. Seega, metropoli \u201eaktsent\u201c pole kunagi lihtsalt aktsent v\u00f5i dialekt, vaid normaalne (\u00fclej\u00e4\u00e4nute jaoks aga peaaegu et normatiivne) kirjakeel.<\/p>\n
Erialaliidu korraldatud tsunftikesksed \u00fclevaatused k\u00fc\u00fcditati viimase k\u00fcmendivahetuse paiku Rotermanni Sooalaost ja Tallinna Kunstihoonest algul Tartusse, edasi juba P\u00e4rnusse, Raplasse, V\u00f5rru jm. Kibeda iroonianoodiga v\u00f5iks nentida, et maalikunstnike liidu korraldatavad n\u00e4itused viibivad n\u00fc\u00fcd juba peaaegu kogu aasta suvetuuril, olles uues kunstisituatsioonis ilma alalise koduta. Kuid pole halba heata, kultuuripoliitiliselt hoomatav nihe, k.a. omamaise kultuuritarbija v\u00e4\u00e4rtustamine, on maalikunstnikele taganud \u00fcldrahvaliku populaarsuse. Maalikunst on j\u00e4tkuvalt \u00fcldsuse silmis kujutava kunsti s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks.<\/p>\n
Kui vaatame maaliskeenet kasv\u00f5i rahvusvaheliste kunstimesside v\u00f5i biennaalide n\u00e4itel, on liigirikkus saanud \u00fcheks p\u00f5hitunnuseks \u2013 aktuaalsed on nii modernistliku p\u00e4randi uust\u00f5lgendused, retromeeleoludest kantud v\u00f5imas p\u00fc\u00fcd aktiveerida kunstin\u00e4htusi kogu maailmakunsti l\u00e4himinevikust, lisaks kokteil nn. arengumaade identiteediotsingute kirjust kavast.<\/p>\n
Kultuurantropoloogiliste valikute p\u00f5hjal s\u00f5elale j\u00e4\u00e4nud kunstist ammutatud v\u00e4rske veredoping on arrogantselt suunatud rahuldama metropolide dekadentlikku janu uue j\u00e4rele, kuid samav\u00f5rra j\u00f5uavad v\u00f5nked sellest ka planeedi k\u00f5ige sekundaarsemate ja isoleeritumate kultuurideni,
\nzeitgeist on kohal ka P\u00f5hja-Koreas.<\/p>\n
Eesti maalikunstnike s\u00fcgisn\u00e4itust pidasid platvormina v\u00e4\u00e4rtuslikuks k\u00f5ige erinevamad isiksused, kunstikor\u00fcfeedest kuni p\u00fchap\u00e4evamaalijateni. N\u00e4itusel domineerivad siiski maalijad, kes \u00fchel v\u00f5i teisel kombel on harjunud juurdlema oma kunstnikupositsiooni \u00fcle – ehk siis kunstnikud, kes t\u00f6\u00f6tavad pigem sisemistest impulssidest l\u00e4htuvalt. Sellistena on nad kunstnikena t\u00f5en\u00e4oliselt veenvamad?<\/p>\n
N\u00e4itusel esineb kokku \u00fcle neljak\u00fcmne kunstniku: Stanislav Antipov (1976), Paul Beaudoin (1960), Ove B\u00fcttner (1959), Jaan Elken (1954),
\nMauri Gross (1969), Ivi Arrak (1938), Kristiina Jakimenko (1991),
\nAshot Jegikjan (1955), Eva J\u00e4nes (1942), Ly Kaalma (1972),
\nKristiina Kaasik (1943), Liis Koger (1989), Gennadi Kurlenkov (1954),
\nMaret Suurmets Kuura (1982), Anna K\u00f5uhkna (1994),
\nMati K\u00fctt (1947), Tarrvi Laamann (1973), Laurentsiust (Lauri Sillak,1969), Eneli Luiga (1994), Ene Luik-Mudist (1959), Helle L\u00f5hmus (1962), Anne Moggom (1957), Lilian Mosolainen (1961), Marju Must (1987), Marko M\u00e4etamm (1965), Karl Kristjan Nagel (1977), Ulvi Oro (1971), Tiiu Pallo-Vaik (1941), Anne Parmasto (1952), Per William Petersen (1955), Sirje Petersen (1959),
\nLii P\u00e4hkel (1969), Saima Randj\u00e4rv (1954), Tiiu Rebane (1970),
\nPiret Rohusaar (1961), Mari Roosvalt (1945), Uno Roosvalt (1941),
\nRait Rosin (1981), Leho Rubis (1975), Andrus R\u00f5uk (1957),
\nToomas Sarapuu (1994), Karin Strohm (1986), Kuzja Zverev (1961),
\nKarl-Erik Talvet (1991), Tiina Tammetalu (1961), Jane Tiidelepp (1971), Margus Sorge Tiitsmaa (1963), Maris Tuuling (1968).<\/p>\n
Jaan Elken, n\u00e4ituse kuraator ja kujundaja.
\nKaasa t\u00f6\u00f6tasid: Tiiu Rebane (EML), Linda Elken, Riin Pallon (Raplamaa KKK).
\nT\u00e4nud: Eesti Kultuurkapital ja Raplamaa Omavalitsuste Arengufond.<\/p>\n
Tule n\u00e4itusele ainult siis, kui tunned, et oled t\u00e4iesti terve.
\nHoia n\u00e4itusesaalis m\u00f5istlikku vahet teiste k\u00fclastajatega.
\nKanna maski!
\nK\u00e4tedeso on saadaval kohe uksest sisse astudes, soovitame kasutada.<\/p>\n
N\u00e4itus avatud T-P 15.00-18.00 15.10. kuni 07.11.2021
\nRaplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eesti Maalikunstnike Liidu s\u00fcgisn\u00e4itus Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses 15.10.-7.11.2021 N\u00e4itus avatud teisip\u00e4evast p\u00fchap\u00e4evani, kell 15.00-18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla (Espaki maja 3. korrus Hepa tankla bussijaama vastas) N\u00e4ituse \u00fcleskutse kunstnikele (https:\/\/www.maal.ee\/2021-kui-kaasaegne-on-kaasaegne) intrigeeris suhestuma kaasaegsuse ja n\u00fc\u00fcdisaegsuse kui k\u00f5igi maailma provintside mure ja h\u00e4daga, Helsingist Raplani \u2013 olen ma piisavalt kaasaegne? Miks … Continue reading KUI KAASAEGNE ON KAASAEGNE?<\/span>