Helena meelismaterjaliks on pabersavi, mille kaudu ta j\u00e4lgib materjali transformatsiooni, selle d\u00fcnaamikat kuivamisprotsessis ning unikaalsete vormide ja detailide kujunemist. Pabersavist t\u00f6id ta ei p\u00f5leta ning taaskasutab materjali j\u00e4rgmiste t\u00f6\u00f6de juures.<\/p>\n
Anna Steinh\u00e4usler <\/strong>on Austria kunstnik, kes tegeleb maali, keraamika ja restaureerimisega. Lisaks Viini rakenduskunsti\u00fclikooli maalikunsti eriala l\u00f5petamisele \u00f5ppis ta aasta aega Inglismaal Newcastle’i \u00fclikooli kunstiosakonnas. Ta on eksponeerinud oma maale ja skulptuure riiklikel ja rahvusvahelistel \u00fcksik- ja grupin\u00e4itustel, kunstimessidel ja kollektsioonides. Tema soov t\u00f6\u00f6tada ka maalikunstnikuna keraamika valdkonnas s\u00fcvenes l\u00e4bi osalemise keraamika puup\u00f5letuses. Selle\u00a0 tehnikaga tutvus ta esmakordselt 2017. aastal, osaledes Kohila s\u00fcmpoosionil Eestis. Sellele j\u00e4rgnesid t\u00e4iendkoolitused rahvusvahelistes keraamikakeskustes nagu Guldagergaard Taanis, kaasaegse keraamika keskus La Borne’is Prantsusmaal ja rahvusvaheline keraamikastuudio Kecskemetis Ungaris. Anna figuratiivseid kunstiteoseid iseloomustab otsus kujutada asju seotud viisil. \u00dcksikute inimeste asemel kujutab ta n\u00e4iteks suhete v\u00f5rgustikke. Ta peab puup\u00f5letuse meediumit oluliseks osaks oma kunstis, et \u00e4ratada taas huvi looduse ja elu vastu suhetes.<\/p>\n Margit Terasmees<\/strong> on disainer ja keraamik, l\u00f5petanud Tartu Kunstikooli tekstiilikunsti eriala ja EKA disainiosakonna, BA. Eesti Keraamikute Liidu liige. Ta on osalenud erinevatel r\u00fchman\u00e4itustel alates 2015. aastast nii oma joonistuste kui keraamiliste vormidega. Margit\u00a0 on t\u00e4iendanud oma teadmisi Rahvusvahelistes Keraamikakeskustes Guldagergaardis, Taanis ja Ketsckemetis, Ungaris, samuti Mallusjoel Kuu Klaasi-ja Keraamikakeskuses, Soomes. 2024. aastal osales rahvusvahelisel puup\u00f5letuse teemalisel s\u00fcmpoosionil Kohilas.<\/p>\n Margit on spetsialiseerunud puudega k\u00f6etavates ahjudes peamiselt funktsionaalse keraamika aga ka skulpturaalsete vormide loomisele. Oluline osa tema loomingus on pika p\u00f5letuse jooksul puuahjus toimuva\u00a0 tule ja tuha koost\u00f6\u00f6 juhtimine, materjali v\u00e4\u00e4rindamine ning h\u00e4\u00e4lestamine. Ta on p\u00fchendunud erinevate puup\u00f5letuseks sobivate masside ja glasuuride katsetamisele ja v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisele ning viib l\u00e4bi kunstnike p\u00f5letusi erinevates puuahjudes Eestis. 2019. aastal pani aluse isiklikule puup\u00f5letusahjule Linnaalustel, Raplamaal.<\/p>\n N\u00e4itusel kasutatud materjalid ja tehnikad:<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong>Pabersavi<\/strong><\/p>\n Helena Tuudelepp: Minu n\u00e4ituset\u00f6\u00f6de valmimisel enamjaolt kasutatud materjal – pabersavi -p\u00f5letusprotsessi ei l\u00e4bi, detailid j\u00e4\u00e4vad etappi mis v\u00f5imaldavad materjali \u00fcmber t\u00f6\u00f6delda ja taaskasutada. Oma t\u00f6\u00f6des suunan fookuse etappidele, mis leiavad aset materjali kuivamisest kuni algmassiga taas\u00fchinemiseni.<\/p>\n Sulandumine, kohanemine, paus, lahustumine \u2013 etapid, mis loomingulises protsessis moodustavad liikumise, mida nimetaksin omamoodi materjali siirderiituseks – kulgemine \u00fchest seisundist teise. Kui massist eraldub osa, millest moodustub detail, siis lahkumine massist ei ole l\u00f5plik vaid ainult vahepealne faas. Detaili lahustumisel massi sulandub detail oma algolekusse tagasi ning annab v\u00f5imaluse uue v\u00e4ljundi loomisele. T\u00f6\u00f6 ja suhtlus materjali\/iseendaga \u2013 otsides tugevust, tunnistades haprust, katsed leida tasakaalupunkt \u2013 j\u00e4tkuv r\u00e4ndamine materjali- ja hingemaastikel.<\/p>\n Keraamika puup\u00f5letus<\/strong><\/p>\n Margit Terasmees: keraamika puup\u00f5letus on iidne tule taltsutamise kunst, mis k\u00e4tkeb endas nii m\u00fcstikat ja salap\u00e4ra kui koost\u00f6\u00f6d loodusj\u00f5ududega.<\/p>\n Puudega k\u00f6etavas ahjus tekib hapnikuvaene atmosf\u00e4\u00e4r, mis suheldes keraamilises massis ja glasuurides olevate metallioksiididega toob v\u00e4lja materjali erilise algup\u00e4rase olemuse. P\u00f5letatud pind on nagu 3-m\u00f5\u00f5tmeline l\u00f5uend, mida on maalinud ahjus voolav tuli ja lendav tuhk.<\/p>\n Selle tehnika ehedus puudutab loojat s\u00fcgavalt ning kohalolekus v\u00f5ib tunnetada iseenda t\u00fchisust, sest mitte k\u00f5ik esemed ei tule ahjust v\u00e4lja v\u00f5itjatena.<\/p>\n Anna Steinh\u00e4usler: Keraamika puup\u00f5letuse abil astuvad inimesed dialoogi loodusega. Ahju k\u00f6etakse puiduga ning pikk leek viib tekkiva puutuha l\u00e4bi ahju puudutades oma teel vastuv\u00f5tlikke savikehi. Pika p\u00f5letuse jooksul\u00a0 koguneb tuhk skulptuuridele nagu pidevalt mahasadav lumi. Tugevas kuumuses reageerib tuhk saviga ja savikehadele kasvab pol\u00fckroomne klaasnahk. Neid toone loovad\u00a0 v\u00e4rvivad metallioksiidid, mida puud saavad maapinnast. P\u00f5letuse l\u00f5pus saab keraamika osaks loodusest. Keraamika on oma keeruliste pindadega, mida saab pidevalt uuesti avastada on elu tunnistajaks, mis avaldub oma mitmekesisuses ja areneb suhetes.<\/p>\n N\u00e4itust toetab Eesti Kultuurkapital.<\/p>\n Anna Steinh\u00e4usler www.annasteinhaeusler.com<\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" N\u00e4itus on avatud 23.11. – 15.12. 2024, T – R kell 15.00 – 18.00 , L ja P kell 12.00 – 15.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla N\u00e4itusel osalevad kunstnikud: Helena Tuudelepp Eesti, Anna Steinh\u00e4usler Austria Margit Terasmees Eesti N\u00e4itusel kujuneb uus, materjalide h\u00e4\u00e4lestamise teel loodud maastik. Habrast\u00a0 ja hetkelist m\u00f5\u00f5det kannab … Continue reading OTSIDES MAASTIKKE\/ ESCAPE – ROOM \u2013 LANDSCAPE<\/span> 
<\/a>\n\t\t\t<\/div><\/figure><\/a>\n\t\t\t<\/div><\/figure><\/a>\n\t\t\t<\/div><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n
\nHelena Tuudelepp www.helenatuudelepp.com<\/a>
\nMargit Terasmees<\/p>\n