Stsenograafia kui hetkeline s\u00fcndmus, mitte valmis ruum. Kangad, grafoprojektorid, juhuslikud v\u00f5i teadlikult valitud esemed ning k\u00fclastajate kehad moodustavad pidevalt muutuva kujutise. K\u00fclastaja ei vaata ainult installatsiooni, vaid ta muutub ise selle osaks ja ka stsenograafiks.<\/p>\n
Paari liigutusega saab luua terve maailma. Grafoprojektori pinnale asetatud klaasit\u00fckk, pits, kile, taim, k\u00e4si, niit v\u00f5i sulg v\u00f5ivad projitseerituna seinale muutuda t\u00e4iesti millekski muuks. V\u00e4ikestest objektidest tekib monumentaalseid v\u00f5imalusi luua uusi ruume ja keskkondi.<\/p>\n
Tavaliselt n\u00e4eb publik laval valmis stsenograafiat. Nad ei n\u00e4e neid tuhandeid valikuid, katsetusi ja juhuseid, mille kaudu ruum s\u00fcnnib.<\/p>\n
Installatsioon annab inimesele v\u00f5imaluse olla korraga publik, lavastaja, stsenograaf ja n\u00e4itleja. Ta liigutab eset millimeetri v\u00f5rra ja ruum muutub. Ta astub valguse ette ja temast saab kujutis. Ta t\u00f5mbab kangast ja tekib maastik. Ta paneb kaks asja kokku ja s\u00fcnnib lugu.<\/p>\n
See eksperiment r\u00e4\u00e4gib teatri \u00fchest fundamentaalsest alustalast \u2013 kui v\u00e4he on tegelikult vaja, et t\u00f6\u00f6le hakkaks kujutlusv\u00f5ime.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Stsenograafia kui hetkeline s\u00fcndmus, mitte valmis ruum. Kangad, grafoprojektorid, juhuslikud v\u00f5i teadlikult valitud esemed ning k\u00fclastajate kehad moodustavad pidevalt muutuva kujutise. K\u00fclastaja ei vaata ainult installatsiooni, vaid ta muutub ise selle osaks ja ka stsenograafiks. Paari liigutusega saab luua terve maailma. Grafoprojektori pinnale asetatud klaasit\u00fckk, pits, kile, taim, k\u00e4si, niit v\u00f5i sulg v\u00f5ivad projitseerituna seinale … Continue reading Helen Rekkor installatsioon \u201eTEE RUUMI\u201c<\/span>