Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine asjade või sündmuste terviklikeks kujunditeks.
Aju on tõlgendamiskeskus, me ei koge midagi vahetult. Nina võtab mingi lõhna üles ja aju tõlgendab selle kas roosiks, koogiks või laibaks.
Vaadates ümbrust tõlgendab aju värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis.
Aga milleks üldse tajuda ja tõlgendada kui kõikidele kategooriatele on ilmas vastandid antud – valgusele vari, häälele vaikus jne. Kui kõigel on oma kategooriline vastand olemas, siis maailma justkui ei peaks eksisteerima, sest siis on ju entroopia – igal nähtusel on oma tühistaja olemas, kõik on tasakaalus. Aga kuskil on see, mis maailma olevaks teeb. Millel pole justkui vastaspoolt – see on inimene, kes sirutab ennast sellest tasakaalust välja ja küsib: miks ma olen?
Tajuge seda maailma, mille me värvide abil loonud oleme, laske sel endasse voolata.

Näitusel osalevad: Anne Aaspõllu, Maiu Albo, Mikk Allas, Eha Koit, Karin Polluks, Mari Põld, Ave Tislar, Eteri Tõlgo, Krista Urvet ja Marge Vonk
Näitus on avatud  4. –  16. mai, T-P kell 15.00 – 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
(Tallinna mnt. 3b,Espaki maja III korrus), esmaspäeval suletud.

Osalevad kunstnikud: Wolfgang Tietze (maal), Daniela Melzig (klaasitrükk) ja Kristin Meyer (installatsioon).

5. aprillil 2019 kell 18.00 avame kunstinäituse oma keskuses osaliselt Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa kunstnike teostest, mis käsitlevad erineval moel kohaga seotud teemasid. Teosed mõtestavad oma koha otsimist kaasaegses ja aina kiiremini muutuvas maailmas.

Näitus on osa suuremast Saksa kultuuri tutvustavast programmist “Saksa Kevad 2019”. Programmi teiste sündmustega saad tutvuda siin: saksakevad.ee

Kunstausstellung „Wir sind da“

Teilnehmende KünstlerInnen: Wolfgang Tietze (Gemälde), Daniela Melzig (Glasdruck) und Kristin Meyer (Installation).

Am 5. April wird im Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus eine Kunstausstellung von Künstlern eröffnet, die Teilweise aus Mecklenburg-Vorpommern stammen. Die Werke behandeln durch verschiedene Weise Themen, die mit Orten und Plätzen verbunden sind. In den Werken geht es darum, wie man in der zeitgenössischen und immer schneller werdenden Welt seinen Platz findet.

Filmiõhtud (tasuta) – Filmabends (Eintritt frei)

10. aprill kell 18.00 Gerhard Richter – Painting
16. aprill kell 18.00 Joseph Beuys – Jeder Mensch ist ein Künstler
26. aprill kell 18.00 Paula Modersohn-Beckeri looming

Filmid on saksa keeles ingliskeelsete subtiitritega. Die Filmen sind auf Deutsch mit dem englischen Untertitel.
Filmide koostööpatner on Goethe Instituudi Baltikumi Filmiarhiiv.

Veel selle nädala lõpuni saab külastada
Mathura ja Kaari Saarma näitust
“Mina olen aednik”
Näituse viimase päeva õhtupoolikul 2. detsembril kell 18 on võimalik kohtuda kunstnikega, rääkida näitusest ja tööde tagamaadest.
Olete oodatud!

Kunstnik Mathura ja fotograaf Kaari Saarma ühine näitus “Mina olen aednik” heidab tunnetusliku pilgu inimese võimalusse omaenese aednikuks olla.
Aed on elus siis, kui nii metsikusele kui harimisele jääb oma osa, kõike kannab aga adumus, et loomist saab küll suunata, kuid selle üle ei saa ette otsustada. Nii on pildid justkui peatuspunktid, väraval seismised, hetked järgnevate võrsumiste ootel.

Näitus on avatud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Espaki maja, III korrus) 17.11.- 2.12., T – P 15.00-18.00.
Fotod avamisest Kaari Saarma ja Heiko Kruusi

Viimane kuraatorituur näitusel toimub pühapäeval 11. nov. kl 15.00.

“Soovikaev” Varvara Guljajeva ja Mar Canet
https://www.facebook.com/mar.canet/videos/10156804050003792/UzpfSTI4Nzk1ODc2NDYxOTg3MDoxOTA1MzIxMDEyODgzNjI5/

Kunstnike ühisnäitusega mõtestatakse Eestit läbi ühendavate pidepunktide.
Reedel, 12. oktoobril kell 18 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses EV100 kunstiprogrammi kuuluv näitus „Eesti kui mõtteline ruum“. Väljapaneku avab Alide Zvorovski ja Katri Pekri performance „Jääauditoorim“.
„Näitusel leiavad märksõnad nagu usaldus, sõna, valgus, vabadus, heli ja meri endale vasted spetsiaalselt loodud kunstiteostes, mis panevad mõtlema tulevikust, olevikust ja minevikust,“ sõnas näituse kuraator Kairi Orgusaar. „Läbi huumori ja tõe vaatleb Eesti Vabariik 100 kunstiprogrammi kuuluv näitus Eestit üldinimlikumal tasandil,“ lisas Orgusaar.
Näitusel „Eesti kui mõtteline ruum“ osalevad kunstnikud Mar Canet, Varvara Guljajeva, Erki Kannus, Merle Kannus, Kati Kerstna, Kärt Ojavee, Kairi Orgusaar, Katri Pekri, Alide Zvorovski ja Johanna Ulfsak.
SÕNA: Varvara Guljajeva ja Mar Canet teos „Soovisein“ väljendab läbi tänapäevase tehnoloogia maagilist soovimise akti ehk tulevikku loovat sõna. Interaktiivne installatsioon teeb külastaja poolt kirja pandud soovi füüsiliselt nähtavaks.
MERI: Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsaki teos „Otseülekanne“ kujutab endast tehnoloogilist telepaatiat, utoopilist kommunikatsiooni, kus teineteist mõistavad sõnadeta ja nägemata kaks eri universumit.
RUUM : Alide Zvorovki installatsioon „Ruum“ on inspireeritud teadusartiklist leitud lausest „Igasugune karp on tühi seni, kuni sinna sisse vaadatakse“.
VABADUS: Oma teoses „Vabadus ja orjus: Imavere, Türi, Otepää, Kolkja, Piibe tee, Haapsalu maantee, Suure-Jaani“ vaatab Merle Kannus vabaduse ja orjuse mõistet läbi kasvuhoone kujundi.
USALDUS: Kati Kerstna mõtiskleb installatsioonis „Usaldus“ maailmanägemusest, usaldusest ja vastutusest.
HELI ja VALGUS: Erki Kannus ja Kairi Orgusaar mängivad valguste ja helidega ja uurivad, kuidas need mõjutavad meie olemist ja maailmatunnetust.
Näitus on avatud 13. oktoobrist 11. novembrini Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Espaki maja 3. korrus). Kunstikeskus on avatud teisipäevast pühapäevani kell 15 – 18
2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubelisündmuste kohta www.EV100.ee.

Lisainfo:
Kairi Orgusaar
näituse kuraator
+37253403124
kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee

ERR AK Kultuuriuudised, Olev Kenk
https://kultuur.err.ee/869213/naitusel-eesti-kui-motteline-ruum-naeb-nii-kasvuhooneid-kui-ka-looduslahedast-nutikust

Kajastus:
Raplamaa Sõnumid 17. okt 2018
“Eesti kui mõtteline ruum ehk näitus, mida peab nägema”
Mari Tammar

12. oktoobri õhtul avati Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses näitus “Eesti kui mõtteline ruum”. Selle pealkirja all kohtuvad kümme autorit, kelle loomingu on Raplasse toonud Kairi Orgusaar. Näitus kuulub EV 100 juubeliprogrammi “100 kunstmaastikku”.

Kui Kairi Orgusaar näitust planeerima hakkas, mõtles ta sellele, mis talle isiklikult Eestimaaga seostub. “Rohkem seostusid mulle need asjad, mis jäävad, mis on olnud – meie spetsiifiline valgus, meri või mingi kerge maagia, mis meie rahva sees on,” rääkis Orgusaar märksõnadest, millest ajendatuna valis ta näitusele teosed ja autorid. Tulemuseks on lummav ja mitmekihiline vaade Eesti loodus- ja mõttemaastikele, kust ei puudu ilu kõrval ka vastuolu ning küsimused võimust ja pühadusest.
Viimastest räägib just metsaraiumisest inspireeritud töö “Usaldus”, kus läbi klaasi kumab mets, mille okste vahel on rahatähed. Kogu see kunstiline tervik püsib puidust jalgadel, mida saag on läbi saagimas. “Usaldus on läbi saetud,” kommenteerib kõrvalt üks näituse külastajatest. Autor Kati Kerstna rääkis ise, et teda jäid suvel mööda Eestimaad sõites lagedaks raiutud teeääred ja langid niivõrd kriipima, et soovis seda väljendada. Teose tutvustuses kirjutab Kerstna: “Lühinägelikkus – nii otsene kui ka kaudne – võib silmapiiri armastavale rahvale mõjuda laastavalt; hajutada tervikutunnetuse ja perspektiivid; pisendada meie maailma ja tulevikku; sundida kartma ja kahtlustama. Kui kaugele näevad tegelikult need, kes otsustavad?”
Teine kriitilise alatooniga teos koosnes sajast väikesest jääst toolist, mis sealsamas vaatajate silme all sulama hakkasid. “Üheltpoolt on see kadumise ilu, teiselt poolt võib iga tool tähistada täitmata lubadust, mis sulab ära ja kaob. Selle näituse kontekstis võivad need olla ka 100 aastat. Siin on väga palju kihte ja mõtteid ja kunstnikuna tahaks, et igal vaatajal tekib oma tähendus seda asja vaadates,” kommenteeris üks “Jääauditooriumi” autoritest Alide Zvorovski. Paratamatult tekkis seos meie Riigikogu ja poliitiliste lubadustega, ent samas olid jääst toolid ka karged ja kaunid nagu meie põhjamaine loodus.
Näituse eriliseks rosinaks on liblikate sein, mida võiks nimetada ka kogemuslikuks interaktiivseks kunstiks. “Sa pead soovima soovi, viskama mündi kaevu. Siis see münt lendab vette ja sealt hakkab sündima liblikas. Kookon tuleb seina peale. Siis võid korraks sirutada oma käe välja ja sinu soovi liblikas tuleb su käe peale ja seejärel ühineb teiste liblikatega,” selgitas üks teose autoritest Varvara Guljajeva, kuidas installatsioon töötab.
Proovisin järele ja see oli vaimustav kogemus näha, kuidas minu soovist sünnib liblikas, ehkki virtuaalne. On eriti tähelepanuväärne, et installatsioon on tehtud just selle näituse jaoks ja on jätk kunstnikepaari eelmisele tööle “Soovisein”.
“Meie esimene soovideteemaline teos sündis koos meie lapsega. Siis tundus äkki kogu maailm väga ilus ja soe. Minu arvates on soovimine üks inimlik ja maagiline moment. Tegelikult on igalühel õigus unistada, aga me vahel unustame selle ära. Sellepärast tahaks selle kunstitööga inimesi argielust eemale tuua ja neid uuesti unistama panna,” rääkis Varvara Guljajeva.
Näitusel hõljubki looduse ning inimese/poliitilise kihistuse kohal ka teatud pühalik ja jumalik puudutus, mida kannab minu arvates edasi ka Kairi Orgusaare teos “Valgus loob maailma”. “Meie valguse ja pimeduse vaheldumine on eriline. Valguse liikumine ja muutumine mõjutab meid ja kui valgust ei ole, tuleb see ise luua,“ sõnas Kairi. Kogu näitusele annab emotsionaalse pitseri helide maastik. Ühel pool kohiseb meri, teisel pool mängib “E-riigi pastoraal”.
Näitus kokku mõjub tervikliku, sügava, ilusa ja valusa, aga ka väga professionaalse ja suursugusena. On eriline, et selline näitus Raplas on ja igaüks, kel vähegi võimalik, peaks seda kogema minema.
Projektis “Eesti kui mõtteline ruum” osalevad kunstnikud Varvara Guljajeva, Mar Canet, Johanna Ulfsak, Kärt Ojavee, Katri Pekri, Alide Zvorovski, Merle Kannus, Erik Kannus, Kati Kerstna ja Kairi Orgusaar.
Alide Zvorovski ja Katri Pekri ” Jääauditoorium”, foto Siim Solman

26.12.2017 kell 15.00 avatinoorte loomingulise ühenduse „Riinimanda“ suur grupinäitus LOOVUS LUBATUD 2. Maalid, joonistused, fotod, installatsioonid.

Tegu on jätkuga kunagisele suurnäitusele „LOOVUS LUBATUD“, millega aastal 2012 koos teiste kultuurisündmustega tähistati Riinimanda kooristuudio tookordset juubelit. Nii nagu siis, nii ka nüüd esinevad väljapanekul kümned noored koorilauljad, kellel on „lubatud“ end väljendada ka visuaalselt. Erinevates tehnikates looming on valminud koori suvistes loovlaagrites Saaremaal aastatel 2013 – 2017.

Laagriõhtutel on aukohal teatrietüüdid, millest on võrsunud koorilauljate oma teater – „Riinimanda Teater“. Näitusel on võimalus näha „Riinimanda Teatri“ legendaarsete etenduste lavakujunduselemente, mis on esitatud installatsioonidena. Suurel ekraanil saadab näitust slaidiseanss noortest isiksustest, kes üksteist toetava sõbraliku perena on ületamas oma seesmisi barjääre, mille taga avanev eneseusaldus kinnitab igaühele – loovus on lubatud.

Näituse koostas Valter Uusberg.

Näitus on avatud: 27.12.2017 – 21.01.2018, T – P kl. 15.00 – 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus) Rapla

Olete väga oodatud Leho Rubise maalinäituse
avamisele reedel 24.nov., kell 18.00

Vana-Pärsia sõna pairidaeza (piiratud aed) vihjab näituse kontekstis mitmetähenduslikule ideaalmaailmale, mida ei pea tingimata kujutama teispoolsusse. Minevikus on eksisteerinud kultuurikilde, mille eesmärgiks ei olnud enese kehtestamine vaid tasakaalu hoidmine siin, planeedil maa. Nii võib olla ka praegu. See sõltub vaid me teadvusseisundist ja tegudest.
Näitus asetab vaataja seeria kaduvate hõimukultuuride ja kaasaegse linnakultuuri inimeste figuuride ette, küsides me olemuslike juurte ja peidetud mustrite järele. Kogu elav loodus ja kosmos on täis sarnaseid ülesehituse mudeleid, mis korduvad kõige väiksemas ja suuremas. Tundub, et šamanistlikes hõimukultuurides oli tunnetuslik aimdus inimest ja muud elusloodust ühendavast. Seda väljendasid nii samastumine loomadega kui ka sümboolset tähendust omavad kujundid kehal. Need maalid on poeetiline kummardus kaduvatele kutuuridele ja tunnetusele, mis ei valluta ümbritsevat vaid on üks sellega.
Nagu üks kaasagseid tippfüüsikuid Lawrence Krauss on sõnastanud: „Me kõik oleme kosmosetolm“.
Näitust saadab Kaido Kirikmäe heliteos.

Näitus on avatud 25.11 – 17.12. 2017, T – P kl 15.00 – 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses Tallinna mnt 3b (Espaki maja 3. korrus)

https://kultuur.err.ee/645214/kunstnik-leho-rubis-vahendab-kaugeid-kultuure

Pildid: Katri Lumi

India Assami fotograafi Imran Hussaini näitus
FOTO-POEESIA
Avamisel vestleb autoriga, loeb luulet ja tõlgib Mathura
India on maa, mis oma suuruselt meenutab pigem kontinenti. Läänes teatakse India paikadest peamiselt Mumbaid, Delhit või Goad, keeltest hindi või sanskriti keelt. Kuid Indias on palju maakondi ja 23 ametlikku keelt. Kirde-Indias paiknev Assam on mitmete erinevate kultuuride, maastike ja keelte kohtumispaik.
Käesoleva näitusega katsume saada aimu selle piirkonna olemusest läbi kahe noore mehe loomingu – fotograaf Imran Hussaini piltide ja poeet Bijoy Sankar Barmani luule.
Imran Hussain (s. 1980) elab Guwahati linnas Assami osariigis, mis on ümbritsetud Bangladeshist, Birmast ja Hiinast. Ta on üks projekti Bibliofilia Cafe käivitajatest, mis aitab muuta raamatuid ja internetiühendust kõigile kättesaadavaks. Seoses sellega rändab ta palju ringi erinevates maapiirkondades ja jäädvustab oma muljeid sealsest loodusest, inimeste eluolust ja traditsioonidest. Imran Hussain ütleb:
“Pildistan seda, mida näen ja mis puudutab mu südant.”
Imran Hussaini fotod on pälvinud tunnustust üle maailma. Tema töid on esitlenud erinevad kirjastused nagu Taylor & Francis (London), Allikaäärne (Estonia), Delicious Books (Korea),tema töid on kasutatud Rahvusliku Kindlustuskompanii India kalendris ja mitmetes teistes väljaannetes.

Et mõista paremini selle piirkonna olemust, kuulame ka assamikeelse luuletaja Bijoy Sankar Barmani (s. 1980) luulet. 2013 aastal pälvis ta India kõrgeima kirjandusinstitutsiooni Sahitya Akademi parima noore autori preemia. Tema loomingul on tugev side pärimuse ja ka pärandiga laiemalt, tema luuletustest leiab viiteid nii veedalikule mütoloogiale kui kohalikule folkloorile. Barman on öelnud: “Aja jooksul olen hakanud tajuma maailma olemust läbi luule.” Ja lisanud veel: “Peame austama oma juuri, oma ainulaadsust. Pole tegelikult keeruline kirjutada luuletust. Kuid raske on saada – ja jääda – heaks inimeseks, ja heaks luuletajaks.”
Bijoy Sankar Barmanil on ka varasem side Eestiga: Ta elas 6 kuud Tartus
(2015 a), uurides Tartu Ülikoolis oma teadustöö jaoks Eesti mütoloogiat.
Ta on ka külastanud üht näitust Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, jättes meie külalisteraamatusse näituse peegeldusena ühe oma värsi.

Et näituse tausta veidi enam mõista oleme palunud abiks näitust tutvustama kirjaniku ja tõlkija Mathura. Mathura on uurinud India kultuuri ja tõlkinud hindi ja inglise keele vahendusel mitmeid India kirjanike raamatuid, nende hulgas Bijoy Sankar Barmani luulekogu “Pisarateoja, Ketetong”.

Näitus on avatud 13.10 – 29.10. 2017, T-P: 15.00 – 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b)
Näitust toetab Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp
Info: 53403124, kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee

Raplas 15.-16. septembril toimuva Kultuurifestivali Särina kujutava kunsti programm avatakse 15 septembril kell 19.00 näitusega ELU MAAL. Näituse kureeris Kairi Orgusaar.
Näitusel on seekord särinat kunstiteoste ja vaataja vahel. Kunstiteosed ilmutavad elumärke: reageerivad puudutustele, tekitavad valgusmänge või eriskummalist muusikat. Esmapilgul ulmelisena mõjuv keskkond kujutab siiski elu maal, saades inspiratsiooni selle erinevatest vormidest ja visuaalsetest utoopiatest. Programm viib mõtted keskkonnale nii lähedal kui kaugel, alates globaalsetest probleemidest, kodukeskkonnast kuni pisimate eluvormideni.
Märksõna „elu“ ehk bio ühendab kunstnike ja teadlaste ühistööna või teadusest inspireerituna sündinud teoseid ja klaasist objekte, Klaasist teosed on valminud sel suvel Haapsalus toimunud rahvusvahelisel kuumaklaasi sümpoosionil BIOGLASS. Nendega esinevad: Kati Kerstna, Erki Kannus, Merle Kannus, Herbert ja Kairi Orgusaar. Planktonmuusika installatsiooniga esineb merebioloog Lennart Lennuk.
Rahvusvahelise kunstnikepaari Varvara Guljajeva ja Mar Canet „Kätepuu“ vaatab tulevikku ja loob digitaalse illusiooni ümbritsevast salapärasest maastikust, mis flirdib Antropocene ideedega.
Kunstiga suhestab vaatajaid skulptor Elo Liivi interaktiivne ja kineetiline installatsioon „Puhas kunst“ – puhast kunsti, selle mõistjaid ning loojaid valmistav kaasaegse kunsti “dream-machine”.
Raplat esindab Mauri Gross, tema väikesesse ZEN AEDA saab iga külastaja jätta oma jälje
Noorte loomingut esindab seekord Itaalia esimesel üleriiklikul noorte kunstibiennaalil Roomas Palazzo Venezias välisesinejana publikupreemia võitnud töö „A Game of Identity“ Autorid on Tartu Kunstikooli 3D eriala õpilased Egmond Merivee, Iris Allese, Markus Orgusaar ja Valeria Potjava.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuurkapitali RaplamaaEkspertgrupp ja Rapla Vald.
Näitus on avatud 15.09 – 01.10.2017 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses.

https://www.facebook.com/metssalu/videos/10212729525066719/

15. – 16. septembril 2017 toimub Raplas Kultuurifestival SÄRIN, mille põhirõhk on Raplamaaga seotud artistide loomingul.

Festival toimub endistes Rapla Autobaasi ruumides, kuhu tänaseks on pesa teinud Kultuuriklubi BAAS ja Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus.

Sel aastal lisandub muusika- ja teatriprogrammi kõrvale ka kunsti-, filmi- ja kirjandusprogrammid. Olgugi, et fookus on Raplamaal, tuleb esinejaid siiski ka mujalt Eestist ja üle piirigi.

Lavale astuvad ligi 20-artisti, nende seas ka poetess Kristiina Ehin, ansambel Ans. Andur, DJ Vaiko Eplik ja Rootsi luuletaja Pär Hansson.

Ole festivali jooksva infoga kursis ja hakka meie lehekülje järgijaks siin: https://www.facebook.com/raplafestivalsarin/

http://www.loomebaas.ee/festivalsarin

Alaprogrammide juhid on:
Kirjadusprogramm – Mathura
Kujutava kunsti programm – Kairi Orgusaar
Muusika programm – Sten-Olle Moldau
Filmi programm – Aljona Suržikova, Jürgen Volmer
Teatri programm – Loore Martma
Peakorraldaja – Maili Metssalu

REEDE 15.09 2017
Artistid/valdkond/asukoht/kestvus

1. Vestlus Martma Mikomägi – Teater – BAAS 17:00
2. Improteater Impeerium – BAAS 18:00
3. Näituse avamine – Kunst / RKKK / 19:00
4. HÖV – Muusika / RKKK / 20:00
5. Siiri Sisask, Kass ja Jürjendal – Muusika – Töökoda / 21:00
6. Kristiina Ehin ja Ly Seppel – Kirjandus / RKKK / 22:00
7. Aivar Surva Kvartett – Muusika – Töökoda / 23.00
8. The Notes + Sten-Olle – Muusika – Töökoda / 00.00

LAUPÄEV 16.09.2017
Artstid/valdkond

1. Lastehommik – Teater – BAAS / 11.00
2. Juuru algklassid – Roheliste sõrmedega mees – Teater – BAAS 12.00
3. Heade Aegade Trio – Muusika – RKKK – 15.00
4. Pär Hansson – RKKK – 16.00
5. Filmid – BAAS – 17.00
6. Arutelu Kaus-Kivisilla-Päär – RKKK – 19.00 Mathura, on see ok?
7. ESTBEL – Muusika – Töökoda 20.00
8. Nikns Suns – Muusika – Töökoda – 21.00
9. See Uluja Tuul – Teater – BAAS – 22.00
10. Ans Andur – Muusika – Töökoda – 23.00
11. SUMRA – Muusika – Töökoda – 00.00
12. DJ Vaiko Eplik – BAAS – 1.00

Eelmisel aastal pälvis festival SÄRIN Raplamaa Aasta Tegu 2016 peapreemia.