Ines-Issa Villido on skulptor ja maailmatunnetaja, kelle teostes põimuvad keskkonna teemad kunstiliste vormidega. Skulptuur „Venus“ on loodud suitsukonidest, moodustades tugeva ja ruumiliselt mõjuva terviku. Skulptori loomingus on oluline materjali füüsiline kohalolu ja käsitlus, kus korduvate elementide kaudu sünnib tihe vormiline struktuur ja selge siluett. Mõlemad teosed „Vaal“ ja „Venus“ seovad klassikalise kujundikeele kaasaegse ja kõneka materjali valikuga. Asukohad: Särina HOOV ja RAPLAMAA KAASAEGSE KUNSTI KESKUS.

Stsenograafia kui hetkeline sündmus, mitte valmis ruum. Kangad, grafoprojektorid, juhuslikud või teadlikult valitud esemed ning külastajate kehad moodustavad pidevalt muutuva kujutise. Külastaja ei vaata ainult installatsiooni, vaid ta muutub ise selle osaks ja ka stsenograafiks.

Paari liigutusega saab luua terve maailma. Grafoprojektori pinnale asetatud klaasitükk, pits, kile, taim, käsi, niit või sulg võivad projitseerituna seinale muutuda täiesti millekski muuks. Väikestest objektidest tekib monumentaalseid võimalusi luua uusi ruume ja keskkondi.

Tavaliselt näeb publik laval valmis stsenograafiat. Nad ei näe neid tuhandeid valikuid, katsetusi ja juhuseid, mille kaudu ruum sünnib.

Installatsioon annab inimesele võimaluse olla korraga publik, lavastaja, stsenograaf ja näitleja. Ta liigutab eset millimeetri võrra ja ruum muutub. Ta astub valguse ette ja temast saab kujutis. Ta tõmbab kangast ja tekib maastik. Ta paneb kaks asja kokku ja sünnib lugu.

See eksperiment räägib teatri ühest fundamentaalsest alustalast – kui vähe on tegelikult vaja, et tööle hakkaks kujutlusvõime.

 Näituse avamine toimus reedel 6. veebruaril kell 18.00. Avamisel esines heliimprovisatsioonidega muusik Sakiko Ishii (kromaatiline kannel).  Pilte näituse avamisest saab vaadata siit.

Kajastus ERR, AK Kultuuriuudised: Olev Kenk, Raplas avati Janno Bergmanni ja Leho Rubise näitus “Tajuväljad”

Raplamaa Sõnumid: GALERII | Uus näitus vaatleb inimese teadvuse ja tajuväljade suhet

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus toob esmakordselt kokku kaks 50 aasta juubelit tähistanud kunstnikku, Janno Bergmanni ja Leho Rubise, kelle näitus „Tajuväljad” vaatleb inimese teadvuse ja tajuväljade suhet.

Aastate jooksul on mõlemad autorid loonud temaatiliselt teineteisega põgusalt põtkuvad esteetilised omailmad. Tegemist on ainulaadse visuaalse kohtumisega, kus kunstnikud, kasutades erinevat tehnilist võttestikku nagu graafika, foto, installatsioon ja maal, vaatlevad inimese teadvuse ja ümbritseva reaalsuse ning kultuuri suhet. Inimese kogemust siin maailmas võib kirjeldada omavahel põimuva genoomse, kultuurilise või tühja, sisemisest mürast vabanenud teadvuse maailmataju perspektiivist. Janno Bergmann ja Leho Rubis tegelevad nende küsimustega püüdes vastata mitte intellektuaalselt vaid kujutava kunsti keskse küsimuse – „kuidas” abil. See tähendab, et üks võimalik vastus küsimustele me surelikkuse, teadvuse olemuse jmt kohta leiab näitusel väljenduse eelkõige autorite loodud terviklikus esteetilises süsteemis, vihjates olemise sakraalsusele, mis on peidetud me endi tajukogemuse süvakihtidesse.

Mõlema autori viimaste aastate loomingulist tegevust on kajastanud ka Eesti kultuuriajakirjandus, näiteks ajakiri „Vikerkaar” (Leho Rubise „Poeetiliste sisemaastike“ tajuväljad , 12/2025 – Vikerkaar ), ajalehe „Postimees” kultuurilisa (INTERVJUU ⟩ Kunstnik Leho Rubis: aja jooksul on Eesti looduse askeetlik nüansirikkus mulle järjest huvitamaks muutunud ), ERR (Pärnu kunsti aastapreemia Janno Bergmannile | Kunst | ERR, Galerii: Janno Bergmanni isikunäitus “Mikrogenees” kompab taju piire | Kunst | ERR ).

Näitus on avatud 07.02 – 01.03.2026, T – R kell 15.00 – 18.00, L – P kell 12.00 – 15.00. Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril on galerii suletud.

Janno Bergmann sündis 1975. aastal Pärnus. Ta alustas kunstiõpinguid 1994. aastal Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kunstiosakonnas ja on aktiivselt kunstiväljal tegutsenud alates 1996. aastast.

Ta on teostanud oma loomingut mitmete meediumide kaudu, sealhulgas maalikunst, graafika, performance-kunst, videokunst, kontseptuaalne kunst, skulptuur, installatsioonikunst ja fotokunst. Janno Bergmann on performance-grupeeringu Non Grata asutajaliige. Ta töötas aastatel 2000–2001 New Yorgis Ilya Kabakovi assistendina. Alates 2009. aastast on ta seotud Kunstikonteineri grupiga.

Alates 2014. aastast on ta tegutsenud vabakutselise kuraatorina, aastatel 2017–2023 oli ta Vaskjala loomeresidentuuri koordinaator ja alates 2025. aastast koordineerib Pärnu Kunstnike Maja residentuuriprogrammi. Janno Bergmann on pälvinud Pärnu kunsti aastapreemia 2013 ja Pärnumaa Kultuuripärli 2025 tiitli.

Väljaspool kodumaad on ta oma loomingut eksponeerinud Lätis, Leedus, Venemaal, Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Norras, Gruusias, Soomes, Jaapanis ja Belgias. Oma isiklikes projektides käsitleb ta kunsti, kultuuri ja kommunikatsiooni teemasid, tõlgendades ümber kaasaegse kunstiajaloo müüte ning otsides poeetilist kujundit visuaalses kunstis.

Leho Rubis (1975) on kunstnik, muusik ja orientalist. Ta õppis Tartu Ülikoolis maalikunsti (BA 2001) ja kunstiajalugu (MA 2010). Alates 2003. aastast tegeleb ta Põhja-India klassikalise muusikaga ning on seotud erinevate muusikakollektiividega. Tema kunstiajaloo olulisemaks uurimisobjektiks on budistliku ikoonilise kunsti ajalugu, fookusega sügavamate teadvuseseisundite kujutamise võimalikkusele.

Huvi inimese teadvuse vastu on vahetult seotud ka tema figuratiivse maalikunsti teemade ja motiividega. Saades inspiratsiooni erinevatest aasia kanoonilise kunsti pärimustest ja euroopa maalikunsti ajaloost, on ta loonud väljenduslaadi, milles figuuride staatilisus loob koos faktuuride elavusega mitmekihilise tajukanga. Peamine tähelepanu on kirjeldamatul kuid siiski alati kohal oleval teadvusel.

Tema isiknäitused on toimunud nii Eestis, Indias kui ka Egiptuses. 2010. aastal kureeris ta eesti kunstnike ühisnäitust „Kingitus Arvo Pärdile“, mis oli pühendatud helilooja juubelile. Samuti on ta olnud kultuurifestivalide „Kolmkõla“ ja „PaIDA“ kunstiline juht. Alates 2021. aastast on ta Eesti Klassikaraadio saatesarja „Raaga aeg“ autor.

Info: kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee.

Raplamaa kaasaegse Kunsti Keskus asub Raplas,  Tallinna mnt 3b.