Kultuurifestival “SÄRIN”

Kultuurifestival SÄRIN ootab juba üheteistkümnendat korda kõiki uusi ja vanu sõpru 11.–12. septembril Raplasse, et üheskoos maha pidada üks meeldejäävalt vahva festival!
Festivali vooluallikaks on viis alaprogrammi, milles põimuvad omavahel film, teater, muusika, kunst ja kirjandus, tuues Raplasse andekaid loojaid lähedamalt ja kaugemalt. Siit leiab särisevat elurõõmu, mõnusaid arutelusid, elamusi ja ootamatuid uusi lemmikuid nii kohalik kui ka külaline.
SÄRIN ühendab vanad sõbrad ja uued ideed! Ootame Sind Raplasse särisema! ⚡️
⏳AEG: 11.-12. september 2026
🎟️ PILETID: Hangi festivalipass Piletikeskusest: https://piletikeskus.ee/et/e/ljy3by
🎭 PROGRAMM JA AJAKAVA:
Tutvu programmiga meie kodulehel: https://särin.loomebaas.ee/
Vaata festivali ajakava siit: https://särin.loomebaas.ee/#programm
📍 ASUKOHT: Festivali koduks on Kultuuriklubi BAAS oma töökoja ja hoovilavaga, kuid meie vooluringi on ühendatud ka teised Rapla kultuuripesad:
⚡️ Kultuuriklubi BAAS · Tallinna mnt 5, Rapla
⚡️ Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus · Tallinna mnt 3b, Rapla
⚡️ Rapla Kultuurikeskus · Tallinna mnt 17a, Rapla
⚡️ Rapla kino · Tallinna mnt 17, Rapla
🚌 TRANSPORT JA LIGIPÄÄSETAVUS:
Bussiga: Rapla bussijaam asub otse BAASi vastas.
Rongiga: Rongijaamast saab kohale jalutada, liinibussiga või tõukerattaga.
Ligipääsetavus: BAAS asub teisel ning Kaasaegse Kunsti Keskus kolmandal korrusel, mistõttu on ratastooliga ligipääs nendes ruumides piiratud. Anna oma vajadustest ette teada ja leiame koos sobiva lahenduse!
✨ Kultuurifestival SÄRIN on kohtumisrõõm, on loomesurin, on elevus millegi suure materialiseerumisest, on hea pinge ja proovilepanek, on oma kodukandi inimeste nägemine, on õnn, et meil on oma kultuur ja me oleme vabad seda looma, hoidma ja jagama!
Kohtume 11.-12. septembril Raplas!
Hoia meie tegemistel silm peal👇
Koduleht: https://särin.loomebaas.ee/

Pinnapoeesia

Olete oodatud maalinäituse “Pinnapoeesia” avamisele reedel 8. mail kell 18.00.

Pinnapoeesia sünnib seal, kus pind hakkab vaikides rääkima. Värv ei ole enam ainult
värv ja kujutis ei ole ainult kujutis- nad vihjavad millelegi, mis jääb sõnastamata,
kuid ometi on tajutav.
Sellel ühisnäitusel kohtuvad erinevad maailmad: abstraktsed rütmid, loodus, inimene,
mäed ja meri. Iga teos on nagu lühike tekst, mille tähendus ei ole lõplik, vaid avaneb
vaataja pilgus.
Näitusel osalevad kunstikeskuse esmakursuslased, edasijõudnud, vilistlased ja professionaalsed kunstnikud:

Maiu Albo, Mikk Allas, Anne-Mai Heimola, Ain Jürisalu, Mai Klemmer, Eha Koit, Liina Oper, Avo Päädam, Editha Salm, Ave Tislar, Sandra Tomingas ja Eteri Tõlgo.

Näituse kujundas Eteri Tõlgo. Plakati kujundas Kati Kerstna.

Näitus on avatud 9. – 24.05.2026, T – R 15.00 – 18.00, L – P 12.00 – 15.00.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses , Tallinna mnt 3b, Rapla.

Jüri Arraku loomingut tutvustav tuur näitusel “Naised ja mehed”

Näituse viimasel päeval, 29. märtsil kell 14.00, on kõik huvilised oodatud osa saama väikesest näitusetuurist. Kunstniku abikaasa Kai Olivia Arrak tutvustab Jüri Arraku loomingut ning avab tema loomeprotsessi tagamaid.

Jüri Arraku maalide ja graafika näitus “”Naised ja mehed”

Näitus Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses on osa Jüri Arraku 90. sünniaastapäeva tähistamisest. Avar ja liigendatav näitusesaal annab võimaluse eksponeerida ka suuremaid teoseid, eeskätt õlimaalide hulgast, millised eriti sageli igasse ruumi ei sobitu. Graafilised lehed annavad ülevaate kunstniku loometeest ja käekirja muutustest läbi aastakümnete.
Inimfiguur oma bioloogilise olemusega on alati olnud Jüri Arraku teostel tähtsal kohal, õigemini on pigem vaid üksikuid teoseid, millistel bioloogilist figuuri ei esine. Kui see pole ka inimesena kujutatud, võib ta olla kas lind või loom. Tinglikult võib ka naisi nende õrnuses pidada lindudeks ning mehi kui jõulisemaid, loomadeks. Kunstnik on rääkinud, et nii lindudele kui loomadele on ta alati joonistnud/maalinud inimese silmad. Sellel näitusel saame näha – seda oma silmaga –, kas see ka nii on.
Jüri Arrak oli kunstnik, kes uuris oma teostes inimkonna teed, kus saatjateks on alati olnud mured ja rõõmud, õnnestumised ja katsumused, proovikivid ning ikka järgmised ja järgmised ülesanded. On hea, kui sellel teel on, kellele toetuda ning pelgupaiku, kuhu varjuda.
Näitus toimub koostöös Naiste Ööde Filmifestivaliga (NÖFF), Kai Olivia Arrakuga ning Tokko&Arrak Galeriiga.
Näitus on avatud kuni 29. märtsini. T – R kell 15.00 – 18.00, L – P 12.00 – 15.00. Esmaspäeval suletud.

Naised ja mehed

Näitus Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses on osa Jüri Arraku 90. sünniaastapäeva tähistamisest. Avar ja liigendatav näitusesaal annab võimaluse eksponeerida ka suuremaid teoseid, eeskätt õlimaalide hulgast, millised eriti sageli igasse ruumi ei sobitu. Graafilised lehed annavad ülevaate kunstniku loometeest ja käekirja muutustest läbi aastakümnete.

Inimfiguur oma bioloogilise olemusega on alati olnud Jüri Arraku teostel tähtsal kohal, õigemini on pigem vaid üksikuid teoseid, millistel bioloogilist figuuri ei esine. Kui see pole ka inimesena  kujutatud, võib ta olla kas lind või loom. Tinglikult võib ka naisi nende õrnuses  pidada lindudeks ning mehi kui jõulisemaid, loomadeks. Kunstnik on rääkinud, et nii lindudele kui loomadele on ta alati joonistnud/maalinud inimese silmad. Sellel näitusel saame näha – seda oma silmaga –, kas see ka nii on.

Jüri Arrak oli kunstnik, kes uuris oma teostes inimkonna teed, kus saatjateks on alati olnud mured ja rõõmud, õnnestumised ja katsumused, proovikivid ning ikka järgmised ja järgmised ülesanded. On hea, kui sellel teel on, kellele toetuda ning pelgupaiku, kuhu varjuda.

Näitus toimub koostöös Naiste Ööde Filmifestivaliga (NÖFF), Kai Olivia Arrakuga ning Tokko&Arrak Galeriiga.

Näituse kujundas Eteri Tõlgo. Graafiline disain: Kati Kerstna.

Kaheksas Naiste Ööde filmifestival (NÖFF) toimub 6.–8. märtsil Rapla kinos, tuues vaatajateni kümme kvaliteetfilmi, kodumaised lühifilmid, rahvusvaheliselt hinnatud mängufilme, filmiklassikat ja multifilme. Tänavuse festivali läbivaks teemaks on „vabanemine“ – nii isiklikus, loomingulises kui ka ühiskondlikus tähenduses.

Info: https://noff.ee/

Näitus on avatud kuni 29. märtsini. T – R kell 15.00 – 18.00, L – P 12.00 – 15.00. Esmaspäeval suletud.

Näituse  avamine: laupäeval, 7. märtsil kell 12:00.

Info: kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee

Vestlus kunstnikega näitusel “Tajuväljad”

Olete oodatud Janno Bergmanni ja Leho Rubise näituse “Tajuväljad” raames toimuvale kunstnikuvestlusele Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse pühapäeval 1. märtsil kell 14.00. Vestlust modereerib Mathura.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus toob esmakordselt kokku kaks 50 aasta juubelit tähistanud kunstnikku, Janno Bergmanni ja Leho Rubise, kelle näitus „Tajuväljad” vaatleb inimese teadvuse ja tajuväljade suhet.
Aastate jooksul on mõlemad autorid loonud temaatiliselt teineteisega põgusalt põtkuvad esteetilised omailmad. Tegemist on ainulaadse visuaalse kohtumisega, kus kunstnikud, kasutades erinevat tehnilist võttestikku nagu graafika, foto, installatsioon ja maal, vaatlevad inimese teadvuse ja ümbritseva reaalsuse ning kultuuri suhet. Inimese kogemust siin maailmas võib kirjeldada omavahel põimuva genoomse, kultuurilise või tühja, sisemisest mürast vabanenud teadvuse maailmataju perspektiivist. Janno Bergmann ja Leho Rubis tegelevad nende küsimustega püüdes vastata mitte intellektuaalselt vaid kujutava kunsti keskse küsimuse – „kuidas” abil. See tähendab, et üks võimalik vastus küsimustele me surelikkuse, teadvuse olemuse jmt kohta leiab näitusel väljenduse eelkõige autorite loodud terviklikus esteetilises süsteemis, vihjates olemise sakraalsusele, mis on peidetud me endi tajukogemuse süvakihtidesse.

Näitus on avatud 07.02 – 01.03.2026, T – R kell 15.00 – 18.00, L – P kell 12.00 – 15.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt 3b

Aastapreemia 2025

18. veebruaril toimus Rapla Kultuurikeskuses tänugala “Raplamaa tänab”, kus Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp ja Raplamaa Omavalitsuste Liit jagasid 2025.a tunnustusi maakonna silmapaistvatele kultuuri- ja sporditegelastele.

Ühe aastapreemiatest 2025 pälvis Kairi Orgusaar, kes märgiti ära kui  kunstnik ja Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse eestvedaja, kelle loominguline ning pühendunud tegevus on andnud piirkonna kultuurielule kaasaegse ja inspireeriva näo.

Tunnustuse andis üle RKKK kolleeg Eteri Tõlgo.

Kogu sündmuse kajastus: Eesti Kultuurkapital Raplamaa

Janno Bergmanni ja Leho Rubise näitus “Tajuväljad”

 Näituse avamine toimus reedel 6. veebruaril kell 18.00. Avamisel esines heliimprovisatsioonidega muusik Sakiko Ishii (kromaatiline kannel).  Pilte näituse avamisest saab vaadata siit.

Kajastus ERR, AK Kultuuriuudised: Olev Kenk, Raplas avati Janno Bergmanni ja Leho Rubise näitus “Tajuväljad”

Raplamaa Sõnumid: GALERII | Uus näitus vaatleb inimese teadvuse ja tajuväljade suhet

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus toob esmakordselt kokku kaks 50 aasta juubelit tähistanud kunstnikku, Janno Bergmanni ja Leho Rubise, kelle näitus „Tajuväljad” vaatleb inimese teadvuse ja tajuväljade suhet.

Aastate jooksul on mõlemad autorid loonud temaatiliselt teineteisega põgusalt põtkuvad esteetilised omailmad. Tegemist on ainulaadse visuaalse kohtumisega, kus kunstnikud, kasutades erinevat tehnilist võttestikku nagu graafika, foto, installatsioon ja maal, vaatlevad inimese teadvuse ja ümbritseva reaalsuse ning kultuuri suhet. Inimese kogemust siin maailmas võib kirjeldada omavahel põimuva genoomse, kultuurilise või tühja, sisemisest mürast vabanenud teadvuse maailmataju perspektiivist. Janno Bergmann ja Leho Rubis tegelevad nende küsimustega püüdes vastata mitte intellektuaalselt vaid kujutava kunsti keskse küsimuse – „kuidas” abil. See tähendab, et üks võimalik vastus küsimustele me surelikkuse, teadvuse olemuse jmt kohta leiab näitusel väljenduse eelkõige autorite loodud terviklikus esteetilises süsteemis, vihjates olemise sakraalsusele, mis on peidetud me endi tajukogemuse süvakihtidesse.

Mõlema autori viimaste aastate loomingulist tegevust on kajastanud ka Eesti kultuuriajakirjandus, näiteks ajakiri „Vikerkaar” (Leho Rubise „Poeetiliste sisemaastike“ tajuväljad , 12/2025 – Vikerkaar ), ajalehe „Postimees” kultuurilisa (INTERVJUU ⟩ Kunstnik Leho Rubis: aja jooksul on Eesti looduse askeetlik nüansirikkus mulle järjest huvitamaks muutunud ), ERR (Pärnu kunsti aastapreemia Janno Bergmannile | Kunst | ERR, Galerii: Janno Bergmanni isikunäitus “Mikrogenees” kompab taju piire | Kunst | ERR ).

Näitus on avatud 07.02 – 01.03.2026, T – R kell 15.00 – 18.00, L – P kell 12.00 – 15.00. Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril on galerii suletud.

Janno Bergmann sündis 1975. aastal Pärnus. Ta alustas kunstiõpinguid 1994. aastal Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kunstiosakonnas ja on aktiivselt kunstiväljal tegutsenud alates 1996. aastast.

Ta on teostanud oma loomingut mitmete meediumide kaudu, sealhulgas maalikunst, graafika, performance-kunst, videokunst, kontseptuaalne kunst, skulptuur, installatsioonikunst ja fotokunst. Janno Bergmann on performance-grupeeringu Non Grata asutajaliige. Ta töötas aastatel 2000–2001 New Yorgis Ilya Kabakovi assistendina. Alates 2009. aastast on ta seotud Kunstikonteineri grupiga.

Alates 2014. aastast on ta tegutsenud vabakutselise kuraatorina, aastatel 2017–2023 oli ta Vaskjala loomeresidentuuri koordinaator ja alates 2025. aastast koordineerib Pärnu Kunstnike Maja residentuuriprogrammi. Janno Bergmann on pälvinud Pärnu kunsti aastapreemia 2013 ja Pärnumaa Kultuuripärli 2025 tiitli.

Väljaspool kodumaad on ta oma loomingut eksponeerinud Lätis, Leedus, Venemaal, Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Norras, Gruusias, Soomes, Jaapanis ja Belgias. Oma isiklikes projektides käsitleb ta kunsti, kultuuri ja kommunikatsiooni teemasid, tõlgendades ümber kaasaegse kunstiajaloo müüte ning otsides poeetilist kujundit visuaalses kunstis.

 

Leho Rubis (1975) on kunstnik, muusik ja orientalist. Ta õppis Tartu Ülikoolis maalikunsti (BA 2001) ja kunstiajalugu (MA 2010). Alates 2003. aastast tegeleb ta Põhja-India klassikalise muusikaga ning on seotud erinevate muusikakollektiividega. Tema kunstiajaloo olulisemaks uurimisobjektiks on budistliku ikoonilise kunsti ajalugu, fookusega sügavamate teadvuseseisundite kujutamise võimalikkusele.

Huvi inimese teadvuse vastu on vahetult seotud ka tema figuratiivse maalikunsti teemade ja motiividega. Saades inspiratsiooni erinevatest aasia kanoonilise kunsti pärimustest ja euroopa maalikunsti ajaloost, on ta loonud väljenduslaadi, milles figuuride staatilisus loob koos faktuuride elavusega mitmekihilise tajukanga. Peamine tähelepanu on kirjeldamatul kuid siiski alati kohal oleval teadvusel.

Tema isiknäitused on toimunud nii Eestis, Indias kui ka Egiptuses. 2010. aastal kureeris ta eesti kunstnike ühisnäitust „Kingitus Arvo Pärdile“, mis oli pühendatud helilooja juubelile. Samuti on ta olnud kultuurifestivalide „Kolmkõla“ ja „PaIDA“ kunstiline juht. Alates 2021. aastast on ta Eesti Klassikaraadio saatesarja „Raaga aeg“ autor.

Info: kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee.

Raplamaa kaasaegse Kunsti Keskus asub Raplas,  Tallinna mnt 3b.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusel on uus juhatuse liige Eteri Tõlgo

Alates 2025 aasta juulikuust on Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusel uus juhatuse koosseis, kuhu kuuluvad Kairi Orgusaar ja Eteri Tõlgo.

Olemuslugu ajalehes “Raplamaa Sõnumid”, autor Siim Jõgis: Eteri Tõlgo: “Kunst on minu suur abiline.” https://sonumid.ee/2026/02/11/eteri-tolgo-kunst-on-minu-suur-abiline/

Eteri Tõlgo on olnud kunstikeskusega seotud selle asutamisest peale. Ta on panustanud just Raplamaaga seotud tegevusse olles kujundanud üle kümne maakondliku näituse, nende hulgas suured ülevaatenäitused nagu “Käe all voogav joon” ja “Kunstis olemised”. Ta on aidanud kaasa kunstikeskuse arendusprojektides olles koos kunstikogukonnaga abiks galeriiruumi värskendamises ja uue valguslahenduse projekti tegevustes. Eteri tegeleb ka ise kunstiga, osaleb näitustel ja kursustel.

Endine juhatuse liige Riin Pallon lahkus Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusest, et keskenduda rohkem oma loomingule ja kunsti õpetamisele. Alates oktoobrikuust tegutseb ta oma stuudios “Vabad Kunstid”.

Kohtumine kunstnikega näitusel “Fööniks 2”

Pühapäeval14. detsembril kell 13.00 tähistame näituse „Fööniks 2“ viimast päeva kunstnikega kohtumise ja näitusetuuriga.
Kohtumisel jagavad oma kogemusi näituse kuraator Eveli Varik ja mõned näitusel osalevad kunstnikud – juttu tuleb loomeprotsessist, näituse teemadest ja paljust muust. Oodatud on kõik huvilised, et koos veel kord näitust vaadata ja autoritega vestelda.

 

Näitus „Fööniks 2“ on uue kunstnikeühenduse näitusteahelas juba teine ülesastumine käesoleval aastal. Esmakordne koosesinemine toimus 09.03-03.04.2025 Pärnu Linnagaleriis, kus naiskunstnike samanimeline rühmitus end näitusepeeglis testidesõigupoolest sündis. Sedakorda tähistame sünniimet juba teadlikumalt, ja fööniksitele kohaselt.
Näituse ettevalmistuse käigus tegelesime uute tööde teostamise kõrval ka n-ö enesevaatlusega – õigem oleks öelda, föönikslaste seisukohtade kaardistamisega mõningates olulisemates küsimustes, millistega naiskunstnikke üldisemalt seostatakse.
Läbi 20-30 aasta kestnud kunstnikutee kogemuste pinnalt vaagisime energia jaotumist loomingu ja perekohustuste vahel, soolisuse ja ealisuse kajastumist loomingus, ideede ja
inspiratsiooni allikaid ehk seda, kuskohast tuleb loominguline VÄGI. Enese loomingu mõõtmise, lähtudes feminismiklassika põhiteesist, mille järgi mees=intellekt/kultuur, naine=keha/loodus, lahendasime kaasaegsemal kujul,
mõtiskledes LOODUSE ja KULTUURI seostest loomingus. Näitusekülastajal on võimalik kõrvutada-seostada Fööniks-naiste tekstina sõnastatud eneserefleksioone eksponeeritud
visuaalkunstiteostega.
Rohkem kui 200-ruutmeetrine ruum on täitunud visuaalse müsteeriumiga. Spetsiaalselt uute vaheseintega ümberseadistatud ruumis pole midagi juhuslikku, aga samas otsib iga
teostekooslus oma kohta läbi loodava tasakaalu. Teosed on sedakorda grupeeritud autoriti, mistõttu oluliseks muutub iga autori paigutus tervikus. Kunstnike erilisus ja tehnikate mitmekesisus on see, mis näituse unikaalseks teeb.
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses esinevad: Katrin Valgemäe, Alide Zvorovski, Marina Aleksejeva, Anne Rudanovski, Katrin Saag, Maria-Kristiina Ulas, Ülle Saatmäe, Maris Siimer, Kalli Kalde, Kaire Nurk, Katrin Kaev, Lylian Meister, Lembe Ruben, Tiiu Rebane ja Eveli Varik.
Näituse muusikapala „Magus magus“ autor on Rene Varik.
Fööniksi idee algataja, kuraator/kujundaja Eveli Varik
Näitus on avatud kuni 14.detsembrini, T – R kell 15.00 – 18.00, L – P 12.00 – 15.00. Esmaspäeval suletud.

Info: kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee

FÖÖNIKS 2

 Olete kõik oodatud reedel, 21.11.2025 kell 18:00 naiskunstnike rühmituse Fööniks
näituse avamisele Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses.
Avatav näitus „Fööniks 2“ on uue kunstnikeühenduse näitusteahelas juba teine
ülesastumine käesoleval aastal. Esmakordne koosesinemine toimus 09.03-03.04.2025
Pärnu Linnagaleriis, kus naiskunstnike samanimeline rühmitus end näitusepeeglis testides
õigupoolest sündis. Sedakorda tähistame sünniimet juba teadlikumalt, ja fööniksitele
kohaselt.
Näituse ettevalmistuse käigus tegelesime uute tööde teostamise kõrval ka n-ö
enesevaatlusega – õigem oleks öelda, föönikslaste seisukohtade kaardistamisega
mõningates olulisemates küsimustes, millistega naiskunstnikke üldisemalt seostatakse.
Läbi 20-30 aasta kestnud kunstnikutee kogemuste pinnalt vaagisime energia jaotumist
loomingu ja perekohustuste vahel, soolisuse ja ealisuse kajastumist loomingus, ideede ja
inspiratsiooni allikaid ehk seda, kuskohast tuleb loominguline VÄGI.
Enese loomingu mõõtmise, lähtudes feminismiklassika põhiteesist, mille järgi
mees=intellekt/kultuur, naine=keha/loodus, lahendasime kaasaegsemal kujul,
mõtiskledes LOODUSE ja KULTUURI seostest loomingus. Näitusekülastajal on võimalik
kõrvutada-seostada Fööniks-naiste tekstina sõnastatud eneserefleksioone eksponeeritud
visuaalkunstiteostega.
Rohkem kui 200-ruutmeetrine ruum on täitunud visuaalse müsteeriumiga. Spetsiaalselt
uute vaheseintega ümberseadistatud ruumis pole midagi juhuslikku, aga samas otsib iga
teostekooslus oma kohta läbi loodava tasakaalu. Teosed on sedakorda grupeeritud
autoriti, mistõttu oluliseks muutub iga autori paigutus tervikus. Kunstnike erilisus ja
tehnikate mitmekesisus on see, mis näituse unikaalseks teeb.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses esinevad: Katrin Valgemäe, Alide Zvorovski,
Marina Aleksejeva, Anne Rudanovski, Katrin Saag, Maria-Kristiina Ulas, Ülle
Saatmäe, Maris Siimer, Kalli Kalde, Kaire Nurk, Katrin Kaev, Lylian Meister, Lembe
Ruben, Tiiu Rebane ja Eveli Varik.
Näituse muusikapala „Magus magus“ autor on Rene Varik.
Fööniksi idee algataja, kuraator/kujundaja Eveli Varik

Näitus jääb avatuks detsembri keskpaigani. Näituse viimasel päeval, pühapäeval,
14.12.2025 toimub kell 13:00-15:00 näituse pidulik lõpetamine koos kunstniku
vestlustega.
Järgmisel, 2026. aastal jätkub föönikslaste näitusetegevus samas tempos, ettevalmistusel
on programmilised ülesastumised Tallinna kahes galeriis

 

Kohtumine kunstnikega näitusel „DUO: Vaoshoitus ja plahvatus“

Pühapäeval, 2. novembril kell 14.00 tähistame näituse „DUO: Vaoshoitus ja plahvatus“ viimast päeva kunstnikega kohtumise ja näitusetuuriga.
Kohtumisel jagavad oma kogemusi mõned näitusel osalevad kunstnikud – juttu tuleb loomeprotsessist, näituse teemadest ning akvarelli võimalustest.
Oodatud on kõik huvilised, et koos veel kord näitust vaadata ja autoritega vestelda.

10. oktoobril avati Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses Eesti Akvarellistide Ühenduse suur grupinäitus „DUO: Vaoshoitus ja plahvatus“. Näitus toob kokku ligi kolmkümmend tunnustatud ja eriilmelist autorit. Enamik neist on Eesti Akvarellistide Ühenduse liikmed, ent kaasa lööb ka külaliskunstnikke.

„DUO: Vaoshoitus ja plahvatus“ ei tähenda harmooniat, vaid püsivat pingevälja. Teosed uurivad kontraste ja äärmusi – vaikust ja heli, valguse puhtust ja varju sügavust, külma ja sooja, tasakaalu ja selle purunemist. Vaataja asetatakse olukorda, kus tasakaalu ei anta iseenesest, vaid seda otsitakse, nihutatakse ja vahel ka lõhutakse. Konflikt ei tähenda siin lõppu, vaid uue algust.

Osalevad kunstnikud: Rein Mägar, Marje Üksine, Anneliis Vabul, Maria-Kristiina Ulas, Kelli Valk, Erki Kannus, Kristiina Roots, Svea Lind, Zhanna Toht, Veera Stanishevskaja, Kärt Karjatse, Sergei Minin, Merje Rääbis, Anna Sui, Illimar Paul, Lea Malin, Eleny Kasemets, Eve Ermann, Christel Allik, Tiina Tammetalu, Marju Bormeister, Aleks Kase, Eve Viidalepp, Kadri Bormeister, Kairi Orgusaar, Kerstin Rei, Mari Roosvalt, Naima Neidre, Agne Kuusing-Soome ja Jaan Elken.

Korraldajad: Mari Roosvalt, Kerstin Rei, Kairi Orgusaar. Graafiline disain: Kati Kerstna.
Graafiline disain: Kati Kerstna
Näituse korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 11.10. – 02.11.2025. Teisipäevast reedeni kell 15.00 – 18.00, laupäeval ja pühapäeval 12.00 – 15.00.               Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b