Kuidas tunda ära Suurt kunstnikku? Kas on see tema eriline olemus, suurepärane oskus käsitleda värve ja avar fantaasiarikkus või hoopis detailne täpsus nähtu ja kogetu edasi andmisel?
Oleme püüdnud jäljendada Suuri kunstnikke, tehes meie jaoks hingelähedastest ja huvitavatest maalidest koopiaid. Aimates toone, pintslilööke ja tehnikaid valmisid eriilmelised tööd, kuhu igaüks meist on lisanud oma puudutuse.
Sellel näitusel võite kohtuda Leonardo da Vinci ja Jüri Arrakuga, neile sekundeerivad Van Gogh ja Navitrolla ning nurga tagant piilub Konrad Mägi. Mõned kuulsused aga jätame saladuseks, et kohtumisrõõm oleks suurem ja üllatus ehedam.
Lisaks koopiatele esitleme ka mõningaid töid, mille kaudu saame näidata enda oskust olla Suur kunstnik. Olles valinud meelepärased värvid, tehnikad ja teema, anname edasi ka enda olemust.
Enamik näituse „Suure kunsti lummuses“ töödest on valminud kunstikeskuse maalikursusel ning seekord on kõik osalejad jõudnud oma esimestest maalisammudest kaugemale.
Näitusel osalevad: Maiu Albo, Mikk Allas, Mai Klemmer, Eha Koit, Avo Päädam, Editha Salm, Olga Sokk, Ave Tislar, Eteri Tõlgo ja Siret Varimõis
Näituse kujundas Eteri Tõlgo
Plakati kujundas Markus Orgusaar
Näitus on avatud 04.05 – 19.05.2024
T-R kell 15.00-18.00
L-P kell 12.00-15.00

“Stseenid sellest abielust” on aktiivselt tegutseva teatrikunstniku Karmo Mende ja lavastus- ja maalikunstniku Anne-Mai Heimola ühisnäitus. Kunstnikud on otsustanud teineteise kogemusi aimates luua sõnastamatuid tundeinstallatsioone. Näituse väljundiks on füüsilised ruumiinstallatsioonid. Nende loomiseks kasutatakse nii olemasolevaid materjale ja objekte kui ka suureformaadilisi maalinguid ja spetsiaalseid valguselemente.
Ehk – kuidas elukogemused ja pärissuhtlus loovad mõtteruume.
Sosinad. Kõhklused. Kahtlused. Umb usk. Häbi nurk…

Karmo Mende (s. 1971) on lõpetanud Tartu Kunstikooli (1991) ja Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala (1995). Ta on töötanud teatrites ja televisioonis. 1994-1997 oli ta Eesti Televisioonis kunstnik, 1997-2000 peakunstnik. Vabakutselise kunstnikuna on ta teinud lava- ja kostüümikujundusi: Rakvere teatris, Eesti Draamateatris, Nukuteatris, Tallinna Linnateatris, Teatris Vanemuine, Teatris Varius, Karlova Teatris, VAT Teatris, Von Krahli teatris, televisioonikanalites TV 3 ja Kanal 2.
Sajandivahetuse järel asus Karmo Mende elama ja töötama Soome, ta on olnud ka Soome Lavastus- ja Kostüümikunstnike Liidu esimees. 2005-2014 Seinäjoe Linnateatri kunstnik ja 2014- 2020 Jyvaskylä Linnateatri kunstnik. Vabakutselise kunstnikuna on ta osalenud projektides Helsingi Teatriakadeemias, Helsingi Linnateatris, Vaasa Linnateatris, Tampere Töölisteatris, Soome Rahvusteatris, Imatra teatris.
Viimastel aastatel on K.Mende töötanud taas palju Eestis ning on Eesti Lavastuskunstnike Liidu esimees.

Anne-Mai Heimola ( s. 1960) on maali- ja lavastuskunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala (1995). 1980- 1986 töötas ta TRA Draamateatris kunstnik-kujundajana, 1995-2007 Rahvusooperis ,,Estonia” dekoratsioonide maalijana, 2000 – 2012 Von Krahli Teatis kunstniku, dekoraatori, rekvisiitori ja kostümeerijana.

Ta on Eesti Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige. Osaleb näitustel aastast 1995.
Vabakutselisena on ta kunstniku ja dekoratsioonimaalijana teinud kaasa väga erinevates projektides nii teatrites kui filmis.
Väga põnev osa tema loomingust on suuremõõtmelised maalingud interjööridesse. Ta maalib väga erinevates tehnikates, kasutab autoritehnikates värvimuldasid, valdab klassikalist tempera- ja õlimaali.

Graafiline disain: Kati Kerstna. Fotod Tiina Kõrtsini

Täname Eesti Kultuurkapitali ja Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi.

Reedel, 20. oktoobril kell 18.00 avatakse kaasaegse graafikakunsti näitus
“Pindadest, piiridest, omaruumidest.”

Graafikatehnikates kihiliselt töötamine kujundab mõtlemise viisi, see on jutustamise keel. Seitse kunstnikku võtavad graafikakunsti tööriistad ning liiguvad siis nendega edasi – paberipinnalt ruumi. Mäestikuna kerkivad küsimused, kas trükigraafika saab olla ruumiline? Millised on graafikakunsti ruumilised omadused? Milliseid maastikke moodustavad graafikakunstnikud erinevates tehnikates ja omaruumides? Žestid, töökojad ja materjalid on siin kahtlemata kohal, omavad häält ja osalevad otsustusprotsessides. Kivi, paber, käärid, puit ja kangad – need on vaid mõned materjalid, millel on siinsetes teostes sama suur teovõime ja sõnaõigus kui autoril. Avame kunstipraktika töövõtete sisulised või tunnetuslikud küsimused ning nihutame graafika piire ja potentsiaale kaasaegse kunsti väljal. Iga kunstnik keskendub ühele trükitehnikale, millele nad ühtaegu kaasaegselt kontseptualiseerides ja samas traditsiooniliste käsitöö oskustega meisterlikult lähenevad. Ruumi on kerkinud terve sügav-, kõrg- kui ka lametrükitehnikate kosmos: litograafia, serigraafia, linoollõige, käsiladu, kuivnõel, fotopolümeer, söövituse sügav- ja reljeeftrükk.

Pindadest moodustuvad maastikud, mis pole enam tasapinnalised, sest ka paberi soojus ja poorsus, matriitsist surutud jälg ning trükivärvid loovad taktiilsed, faktuursete omaduste kihistused. Piiridest võib siin näituse kontekstis rääkida nii trükigraafika klassikalisest vormistusest väljumisest kui ka joontest kui graafilisuse olemuslikust osast. Mitmest etapist, materjalist, plaanipärastest ja juhuslikest sündmustest moodustub üks graafiline tervikteos või teoste seeria – omaruum. Omaruumidest leiab kunstniku psüühilise ja füüsilise ruumi isikupärase tõlgenduse ning eneserefleksiooni. See on rohkem kui kunstniku looming, sisaldades endas subjektiivset kogemuste pagasit, maailmavaadet ja loome käigus tekkinud uut maailma. Rullime graafika mikrokosmosed lahti, head rännakut!

Kunstnikud: Britta Benno, Maria Erikson, Maria Izabella Lehtsaar, Mari Prekup, Lilli-Krõõt Repnau, Helen Tago ja Kadri Toom

Kuraator: Britta Benno

Graafiline disain: Nelli Viisimaa

Täname: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Graafika.ee

Näitus on avatud 21.10-12.12.2023 T – P kell 15.00 – 18.00
Olete oodatud!

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus koostöös Rapla Gümnaasiumiga esitleb:
Riin Palloni näitus “Laguunide lüürika”
Rapla Gümnaasiumis (Kooli 8, Rapla)

Rapla Gümnaasiumis avatati 4. oktoobril kohaliku kunstniku Riin Palloni isikunäitus “Laguunide lüürika”, mis on osa linna 30. sünnipäeva tähistamise nädalast. Näha saab nii vanemaid kui värskeid, spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud maale.Riin Pallonit kannustavad alateadvuse mängumaad ja filosoofilised mõtteväljad, apokalüptilised meeleolud ja unistused, aga näiteks ka küsimus sellest, mida tähendab olla naiskunstnik, kes end erinevate kohustuste ja rollide vahel jagades pidevalt tasakaalu otsib. Tajudes nii oma siseilma kui ümbruskonda lüüriliselt ja sürreaalselt, kohtuvad tema töödes tihti kokkusobimatud objektid ja vabad assotsiatsioonid, millest tekivad uued kujundid ja nende vaheline sünergia.

Kuigi Pallonil on näitusekogemust nii kodu- kui välismaal, astub ta gümnaasiumis üles esimest korda. Idee sellest on küpsenud aastaid ning hoonegi pole võõras, sest ta on seal ise õppinud ning tänasel päeval kaasaegse kunsti valikainet õpetab. Ajaloolise algkoolimaja kunagised kriuksuvate ustega garderoobid keldrikorrusel on olnud talle lausa inspiratsiooniks, sest kelder on teatavasti alateadvuse sümbol. Samasuguseks sümboliks on ka näitusele pealkirja andnud laguunid – vaiksed ja vagad, soolased ja soojad, merega vaid riba pidi ühendatud veed, kus võib olla täiesti kordumatu elukeskkond. Autori silmis ongi laguuni põhja settinud vesine alateadvus, mis on küll teadvusest eraldatud, kuid siiski sellega riivamisi ühenduses, ja kus võivad areneda ilmvõimatud ja seninägematud ideed ja mõtted. “Olen märganud, et ma ei pea alati teadlikult pingutama millegi lahendamiseks või tõlgendamiseks, sest minu sees on nii palju rohkem, kui ma ärkveloleku ajal tajun. Võin jätta mingid ideed endasse selginema ja vaadata, mis sellest välja koorub. Mõnda asja ei saagi lõpuni teadvustada või kirjeldada, aga alateadvus aitab seda mõista.”

Lisaks inspireerivad Pallonit suured õied. Ajalooliselt on lillemaali peetud turvaliseks ja kuna lilli leidus ka kodu lähedal, olid need sobivaks motiiviks nendele vähestele naistele, kes maalida oskasid või kellel võimaldati seda oskust üldse arendada. Palloni lilled on aga hoopis midagi enamat – need on rännakud hinge- ja mõttemaastikel. “Avastasin, et saan lilli maalides anda edasi terveid maailmu täis filosoofilisi, eksistentsiaalseid ja poeetilisi olelusi. Pannes nad sobivasse vormi ja keskkonda, kannavad nad minu mõtteid edasi, aga peegeldavad midagi olulist ka tagasi.”

Riin Pallon on õppinud Eesti Kunstiakadeemias maali (BA) ja kunstiõpetust (MA), täiendanud end Karlsruhe Kunstiakadeemias ja Academia Gratas Pärnus. Ta on kunstiõpetaja Rapla Vesiroosi Koolis ning on asutajaliige ja kuraator Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses ning juhendab kunstikursusi ja – laagreid lastele ja noortele. Osalenud isiku- ja grupinäitustel alates 2004. aastast, kuulub Eesti Maalikunstnike Liitu ning pälvinud stipendiumi ja preemiaid erialase tegevuse eest.

Näituseteksti koostas kunstiteadlane Triinu Soikmets
Riin Palloni näitus “Laguunide lüürika” on
Rapla Gümnaasiumis (Kooli 8, Rapla) avatud
5. oktoobrist kuni 3. novembrini 2023 tööpäeviti kell 14.00-16.00.
Olete oodatud!
Näitust toetavad: Rapla Vallavalitsus, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus ja Rapla Gümnaasium