RIBURADAMISI EMAKEELES

Emakeele päeval 17. märtsil kell 15.00 olete oodatud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse kuulama Ly Ehini ja Valter Uusbergi arutelu emakeelsest luulest ja laulust.

Kontserdil esinevad: Sten-Olle Moldau, Riinimanda Stuudio Noortekoor, Segakoor August 07.

Juhatavad: Helen Allikvee, Ele Andok, Pärt ja Urve Uusberg.

Kohtumine kunstnikuga näitusel “RADA 66!

Pühapäeval 18. veebruaril kell 13.00 olete oodatud kohtuma kunstnik Erki Kannusega tema juubelinäitusel “RADA 66”.  Vaatame pilte, vestleme kunstist, loomisest ja elust. Toimub lühikontsert kunstiteostega.

RADA 66

Selle näitusega tähistab kunstnik oma 66. juubelit, esitledes paarikümmet viimastel aastatel valminud maali ja mõningaid kolmemõõtmelisi objekte.

Erki Kannus räägib näituse kujunemise loost:
“2023 aasta kevadel jõudis minuni Matti Miliuse laiali kantud kogudest üks mu esimesi näitusel olnud teoseid aastast 1977/78. See on mul ainuke säilinud eksemplar sellest ajast. Toona olime punt noori kunstikooli lõpetajaid vaimustuses konstruktivismist ja suprematismist. Leo Lapin oli meie sõber ja suur õpetaja. Olen mitmel korral pöördunud nende teemade juurde, kuid nüüd, inspireerituna oma vanast teosest, maalisin terve seeria.
Sürrealism ja DADA on mind tohutult võlunud. Olen püüdnud aru saada, kuidas selliseid teoseid luuakse – mis on see meeleseisund, mis niisugust fantaasiat toidab. Olen katsunud leida ka minu enda sürreaalseid visioone, sest see maailm tundub mulle loomupärane, ahvatlev ja turvaline. Vahest see isegi õnnestub.”

Näitus on avatud 03. – 25.02. 2024
T-R 15.00 – 18.00
Laupäeval ja pühapäeval 12.00 – 15.00
Esmaspäeval suletud

Erki Kannus: RADA 66

Veel viimast nädalat avatud Erki Kannuse personaalnäitus
“RADA 66”.  Argipäeval 15.00 – 18.00, pühapäeval 12.00 – 15.00.
Laupäeval, Eesti Vabariigi aastapäeval on näitus suletud.

Näitus avatud kuni  25.02. 2024


Selle näitusega tähistab kunstnik oma 66. juubelit, esitledes paarikümmet viimastel aastatel valminud maali ja mõningaid kolmemõõtmelisi objekte.

Erki Kannus räägib näituse kujunemise loost:
“2023 aasta kevadel jõudis minuni Matti Miliuse laiali kantud kogudest üks mu esimesi näitusel olnud teoseid aastast 1977/78. See on mul ainuke säilinud eksemplar sellest ajast. Toona olime punt noori kunstikooli lõpetajaid vaimustuses konstruktivismist ja suprematismist. Leo Lapin oli meie sõber ja suur õpetaja. Olen mitmel korral pöördunud nende teemade juurde, kuid nüüd, inspireerituna oma vanast teosest, maalisin terve seeria.
Sürrealism ja DADA on mind tohutult võlunud. Olen püüdnud aru saada, kuidas selliseid teoseid luuakse – mis on see meeleseisund, mis niisugust fantaasiat toidab. Olen katsunud leida ka minu enda sürreaalseid visioone, sest see maailm tundub mulle loomupärane, ahvatlev ja turvaline. Vahest see isegi õnnestub.”


Näitus on avatud 03. – 25.02. 2024
T-R 15.00 – 18.00
Laupäeval ja pühapäeval 12.00 – 15.00
Esmaspäeval suletud

SUURE KUNSTI LUMMUSES

Kuidas tunda ära Suurt kunstnikku? Kas on see tema eriline olemus, suurepärane oskus käsitleda värve ja avar fantaasiarikkus või hoopis detailne täpsus nähtu ja kogetu edasi andmisel?
Oleme püüdnud jäljendada Suuri kunstnikke, tehes meie jaoks hingelähedastest ja huvitavatest maalidest koopiaid. Aimates toone, pintslilööke ja tehnikaid valmisid eriilmelised tööd, kuhu igaüks meist on lisanud oma puudutuse.
Sellel näitusel võite kohtuda Leonardo da Vinci ja Jüri Arrakuga, neile sekundeerivad Van Gogh ja Navitrolla ning nurga tagant piilub Konrad Mägi. Mõned kuulsused aga jätame saladuseks, et kohtumisrõõm oleks suurem ja üllatus ehedam.
Lisaks koopiatele esitleme ka mõningaid töid, mille kaudu saame näidata enda oskust olla Suur kunstnik. Olles valinud meelepärased värvid, tehnikad ja teema, anname edasi ka enda olemust.
Enamik näituse „Suure kunsti lummuses“ töödest on valminud kunstikeskuse maalikursusel ning seekord on kõik osalejad jõudnud oma esimestest maalisammudest kaugemale.
Näitusel osalevad: Maiu Albo, Mikk Allas, Mai Klemmer, Eha Koit, Avo Päädam, Editha Salm, Olga Sokk, Ave Tislar, Eteri Tõlgo ja Siret Varimõis
Näituse kujundas Eteri Tõlgo
Plakati kujundas Markus Orgusaar
Näitus on avatud 04.05 – 19.05.2024
T-R kell 15.00-18.00
L-P kell 12.00-15.00

KONFLATSIOON – Kati Kerstna / Kai Koppel / Simone Fezer

Näitus on avatud   8-31. märts 2024, T – R kell 15.00 – 18.00,   laupäeval ja pühapäeval kell 12.00 – 15.00.  Suurel reedel ja esmaspäeviti näitus suletud.

Simone Fezer, Kati Kerstna  ja Kai Koppel

KONFLATSIOON

kahe või enama eraldiseisva asja,  eriti tekstitükkide või ideede üheks tervikuks ühendamise toiming või protsess

Maailm on äärmiselt eripalgeline – erinevad arvamused, vaatenurgad, kultuurid, rassid, religioonid jms. on järjest rohkem segunemas ja tundub, et kõigi meie mugavaks äramahutamiseks ei jätku enam ruumi.

Kitsikuses hakkame põrkuma, näeme, et meie arvamus ei ole enam ainuke ja seega ka automaatselt ainuõige.

Edasieksisteerimiseks tuleb muutuda – kas kapselduda ning kolida oma “mulli”, reageerida jõu ja vägivallaga või proovida mõista ning ehk ka aktsepteerida, et võimalikud ja võib-olla ka vajalikud ongi ka teistsugused arvamused, teised kihistused.

Erinevused võivad rikastada, muuta meie maailma palju põnevamaks ja rohkem elusolevamaks. Mõista soovimine võib tekitada hämmeldust, uudishimu, äratundmist. Ehk mitte alati rõõmu, aga rahu iseendas – mõjub ju kuidagi vabastavalt, kui lubame maailmal mitte olla monokultuurne, mitte koosneda kloonidest.

Oma konflatsioonides uurime ja näitame erinevaid kihte, analüüsime nende minevikku ja tulevikku, nende omavahelist mõju ja kokkusulandumiste võimalusi.

Näitus kuulub NÖFF-i programmi.  Kuues Naiste Ööde Filmifestival (NÖFF) toimub 7.- 10. 03 Raplas.
Selleaastase festivali läbivaks teemaks NAISTE VÕIM JA VÄGI

Olete oodatud näituse avamisele neljapäeval 7. märtsil kell 19.00, Avamisel toimub kell 19.30 Simone Fezeri performance .

Simone Fezer           https://simonefezer.com/

Simone Fezer on saksa klaasi- ja installatsioonikunstnik. Ta on töötanud tuntud kunstnike assistendina ja õppinud erinevates rahvusvahelistes koolides, nagu Penland School of Crafts ja Centro Studio Vetro Itaalias. Ta oli 2016. aastal residentuuriks Tacoma klaasimuuseumis Washingtonis USA-s ja 2020. aastal Norras Bergenis galeriis S12. 2019. aastal pälvis ta Philadelphia Kunstiülikooli rahvusvahelise Irvin Borowsky auhinna.

Ta on õpetanud skulpturaalset klaasi Saksamaal Stuttgardi Kaunite Kunstide Akadeemias  ning eksponeerinud oma peamiselt suuremahulisi klaasi- ja segameedia installatsioone nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Simone Fezer käsitleb oma töös terviklikult kogu elusolemise ja elukeskkonna üldist haprust ja omavahelist sõltuvust ning loob interdistsiplinaarseid ning kaasahaaravaid keskkondi. Talle meeldib teha koostööd teiste kunstnikega, pannes kokku installatsiooni, performance’i ja multimeedia ning luues omamoodi lavasid või lavastusi, kuhu sisenedes vaataja saaks uurida, avastada ja kogeda.

Kai Koppel                http://kaikoppel.ee/

Kai Koppel on eksperimenteeriva vaimuga kunstnik ja on alates  1975. aastast töötanud klaasikunstnikuna. Tema varasemad teosed olid ruumilised klaasobjektid. 1980. aastatel rajas noor klaasikunstnik Kai Koppel oma suuna vastandumisele, alustades isiklikku mässu klaasikunsti konventsioonides kehtestatud väärtuste vastu. Ratsionaalsele, geomeetrilisele ja funktsionaalsusele vastandas ta ebaratsionaalsuse ja töömeetodi, milles palju ruumi jäeti juhusele ja kuuma klaasi enda väljendustahtele. Tarbijalikkuse asendas Koppel sümboolsete väärtustega, kasutades ohtralt loodusvormidest ja arhailistest arhitektuuriajajärkudest ammendatud eeskujusid, erilist tähelepanu äratasid tema suured vertikaalsed, kohati arhitektoonidena mõjuvad dekoratiivvormid. Ta on kunstnik, kelle jaoks on oluline protsess, klaasivalmistamise erinevad režiimid ja tehnoloogiad.

Kati Kerstna             http://katikerstna.ee/

Kati Kerstna on sotsiaalselt tundlik kunstnik, kelle viimaste tööde fookuses on keskkonnateemad. Talle meeldib kasutada klaasi vastandlikku karakterit oma teemade visualiseerimisel. Hapruse ja tugevuse piire kompav kombinatsioon, läbipaistvad peegeldused, reflektsioonid ja valgus kuuluvad tema töövahendite hulka. Loodud vorme võiks määratleda skulpturaalsete installatsioonidena, objektidena, milles samaaegselt on eksponeeritud nii ruum, vorm, kui illusoorsus.

Kati Kerstna on samuti tegev kuraatorina ja viinud Eesti klaasikunsti näituseid mitmel korral ka Eestist väljapoole. Praegu on ta Balti klaasikunsti näituste korraldamise töörühmas eestipoolne kuraator. Samuti seob teda nii Kai Koppeli kui Simone Fezeriga pikaaegne koostöö Haapsalu Klaasipäevade korraldamisel.

 

 

 

AVATUD ATELJEE

Reedel 12. jaanuaril toimub kell 17.00-19.00
AVATUD ATELJEE
Riin Pallon ja Kairi Orgusaar
Saab näha valitud teoseid viimaste aastate loomingust, juua teed ja
vestelda kunstnikega.

Olete oodatud!

Kuva vähem

STSEENID SELLEST ABIELUST

“Stseenid sellest abielust” on aktiivselt tegutseva teatrikunstniku Karmo Mende ja lavastus- ja maalikunstniku Anne-Mai Heimola ühisnäitus. Kunstnikud on otsustanud teineteise kogemusi aimates luua sõnastamatuid tundeinstallatsioone. Näituse väljundiks on füüsilised ruumiinstallatsioonid. Nende loomiseks kasutatakse nii olemasolevaid materjale ja objekte kui ka suureformaadilisi maalinguid ja spetsiaalseid valguselemente.
Ehk – kuidas elukogemused ja pärissuhtlus loovad mõtteruume.
Sosinad. Kõhklused. Kahtlused. Umb usk. Häbi nurk…

Karmo Mende (s. 1971) on lõpetanud Tartu Kunstikooli (1991) ja Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala (1995). Ta on töötanud teatrites ja televisioonis. 1994-1997 oli ta Eesti Televisioonis kunstnik, 1997-2000 peakunstnik. Vabakutselise kunstnikuna on ta teinud lava- ja kostüümikujundusi: Rakvere teatris, Eesti Draamateatris, Nukuteatris, Tallinna Linnateatris, Teatris Vanemuine, Teatris Varius, Karlova Teatris, VAT Teatris, Von Krahli teatris, televisioonikanalites TV 3 ja Kanal 2.
Sajandivahetuse järel asus Karmo Mende elama ja töötama Soome, ta on olnud ka Soome Lavastus- ja Kostüümikunstnike Liidu esimees. 2005-2014 Seinäjoe Linnateatri kunstnik ja 2014- 2020 Jyvaskylä Linnateatri kunstnik. Vabakutselise kunstnikuna on ta osalenud projektides Helsingi Teatriakadeemias, Helsingi Linnateatris, Vaasa Linnateatris, Tampere Töölisteatris, Soome Rahvusteatris, Imatra teatris.
Viimastel aastatel on K.Mende töötanud taas palju Eestis ning on Eesti Lavastuskunstnike Liidu esimees.

Anne-Mai Heimola ( s. 1960) on maali- ja lavastuskunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala (1995). 1980- 1986 töötas ta TRA Draamateatris kunstnik-kujundajana, 1995-2007 Rahvusooperis ,,Estonia” dekoratsioonide maalijana, 2000 – 2012 Von Krahli Teatis kunstniku, dekoraatori, rekvisiitori ja kostümeerijana.

Ta on Eesti Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige. Osaleb näitustel aastast 1995.
Vabakutselisena on ta kunstniku ja dekoratsioonimaalijana teinud kaasa väga erinevates projektides nii teatrites kui filmis.
Väga põnev osa tema loomingust on suuremõõtmelised maalingud interjööridesse. Ta maalib väga erinevates tehnikates, kasutab autoritehnikates värvimuldasid, valdab klassikalist tempera- ja õlimaali.

Graafiline disain: Kati Kerstna. Fotod Tiina Kõrtsini

Täname Eesti Kultuurkapitali ja Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi.

 

 

 

Pindadest, piiridest, omaruumidest

Reedel, 20. oktoobril kell 18.00 avatakse kaasaegse graafikakunsti näitus
“Pindadest, piiridest, omaruumidest.”

Graafikatehnikates kihiliselt töötamine kujundab mõtlemise viisi, see on jutustamise keel. Seitse kunstnikku võtavad graafikakunsti tööriistad ning liiguvad siis nendega edasi – paberipinnalt ruumi. Mäestikuna kerkivad küsimused, kas trükigraafika saab olla ruumiline? Millised on graafikakunsti ruumilised omadused? Milliseid maastikke moodustavad graafikakunstnikud erinevates tehnikates ja omaruumides? Žestid, töökojad ja materjalid on siin kahtlemata kohal, omavad häält ja osalevad otsustusprotsessides. Kivi, paber, käärid, puit ja kangad – need on vaid mõned materjalid, millel on siinsetes teostes sama suur teovõime ja sõnaõigus kui autoril. Avame kunstipraktika töövõtete sisulised või tunnetuslikud küsimused ning nihutame graafika piire ja potentsiaale kaasaegse kunsti väljal. Iga kunstnik keskendub ühele trükitehnikale, millele nad ühtaegu kaasaegselt kontseptualiseerides ja samas traditsiooniliste käsitöö oskustega meisterlikult lähenevad. Ruumi on kerkinud terve sügav-, kõrg- kui ka lametrükitehnikate kosmos: litograafia, serigraafia, linoollõige, käsiladu, kuivnõel, fotopolümeer, söövituse sügav- ja reljeeftrükk.

Pindadest moodustuvad maastikud, mis pole enam tasapinnalised, sest ka paberi soojus ja poorsus, matriitsist surutud jälg ning trükivärvid loovad taktiilsed, faktuursete omaduste kihistused. Piiridest võib siin näituse kontekstis rääkida nii trükigraafika klassikalisest vormistusest väljumisest kui ka joontest kui graafilisuse olemuslikust osast. Mitmest etapist, materjalist, plaanipärastest ja juhuslikest sündmustest moodustub üks graafiline tervikteos või teoste seeria – omaruum. Omaruumidest leiab kunstniku psüühilise ja füüsilise ruumi isikupärase tõlgenduse ning eneserefleksiooni. See on rohkem kui kunstniku looming, sisaldades endas subjektiivset kogemuste pagasit, maailmavaadet ja loome käigus tekkinud uut maailma. Rullime graafika mikrokosmosed lahti, head rännakut!

Kunstnikud: Britta Benno, Maria Erikson, Maria Izabella Lehtsaar, Mari Prekup, Lilli-Krõõt Repnau, Helen Tago ja Kadri Toom

Kuraator: Britta Benno

Graafiline disain: Nelli Viisimaa

Täname: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Graafika.ee

Näitus on avatud 21.10-12.12.2023 T – P kell 15.00 – 18.00
Olete oodatud!

Laguunide lüürika

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus koostöös Rapla Gümnaasiumiga esitleb:
Riin Palloni näitus “Laguunide lüürika”
Rapla Gümnaasiumis (Kooli 8, Rapla)

Rapla Gümnaasiumis avatati 4. oktoobril kohaliku kunstniku Riin Palloni isikunäitus “Laguunide lüürika”, mis on osa linna 30. sünnipäeva tähistamise nädalast. Näha saab nii vanemaid kui värskeid, spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud maale.Riin Pallonit kannustavad alateadvuse mängumaad ja filosoofilised mõtteväljad, apokalüptilised meeleolud ja unistused, aga näiteks ka küsimus sellest, mida tähendab olla naiskunstnik, kes end erinevate kohustuste ja rollide vahel jagades pidevalt tasakaalu otsib. Tajudes nii oma siseilma kui ümbruskonda lüüriliselt ja sürreaalselt, kohtuvad tema töödes tihti kokkusobimatud objektid ja vabad assotsiatsioonid, millest tekivad uued kujundid ja nende vaheline sünergia.

Kuigi Pallonil on näitusekogemust nii kodu- kui välismaal, astub ta gümnaasiumis üles esimest korda. Idee sellest on küpsenud aastaid ning hoonegi pole võõras, sest ta on seal ise õppinud ning tänasel päeval kaasaegse kunsti valikainet õpetab. Ajaloolise algkoolimaja kunagised kriuksuvate ustega garderoobid keldrikorrusel on olnud talle lausa inspiratsiooniks, sest kelder on teatavasti alateadvuse sümbol. Samasuguseks sümboliks on ka näitusele pealkirja andnud laguunid – vaiksed ja vagad, soolased ja soojad, merega vaid riba pidi ühendatud veed, kus võib olla täiesti kordumatu elukeskkond. Autori silmis ongi laguuni põhja settinud vesine alateadvus, mis on küll teadvusest eraldatud, kuid siiski sellega riivamisi ühenduses, ja kus võivad areneda ilmvõimatud ja seninägematud ideed ja mõtted. “Olen märganud, et ma ei pea alati teadlikult pingutama millegi lahendamiseks või tõlgendamiseks, sest minu sees on nii palju rohkem, kui ma ärkveloleku ajal tajun. Võin jätta mingid ideed endasse selginema ja vaadata, mis sellest välja koorub. Mõnda asja ei saagi lõpuni teadvustada või kirjeldada, aga alateadvus aitab seda mõista.”

Lisaks inspireerivad Pallonit suured õied. Ajalooliselt on lillemaali peetud turvaliseks ja kuna lilli leidus ka kodu lähedal, olid need sobivaks motiiviks nendele vähestele naistele, kes maalida oskasid või kellel võimaldati seda oskust üldse arendada. Palloni lilled on aga hoopis midagi enamat – need on rännakud hinge- ja mõttemaastikel. “Avastasin, et saan lilli maalides anda edasi terveid maailmu täis filosoofilisi, eksistentsiaalseid ja poeetilisi olelusi. Pannes nad sobivasse vormi ja keskkonda, kannavad nad minu mõtteid edasi, aga peegeldavad midagi olulist ka tagasi.”

Riin Pallon on õppinud Eesti Kunstiakadeemias maali (BA) ja kunstiõpetust (MA), täiendanud end Karlsruhe Kunstiakadeemias ja Academia Gratas Pärnus. Ta on kunstiõpetaja Rapla Vesiroosi Koolis ning on asutajaliige ja kuraator Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses ning juhendab kunstikursusi ja – laagreid lastele ja noortele. Osalenud isiku- ja grupinäitustel alates 2004. aastast, kuulub Eesti Maalikunstnike Liitu ning pälvinud stipendiumi ja preemiaid erialase tegevuse eest.

Näituseteksti koostas kunstiteadlane Triinu Soikmets
Riin Palloni näitus “Laguunide lüürika” on
Rapla Gümnaasiumis (Kooli 8, Rapla) avatud
5. oktoobrist kuni 3. novembrini 2023 tööpäeviti kell 14.00-16.00.
Olete oodatud!
Näitust toetavad: Rapla Vallavalitsus, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus ja Rapla Gümnaasium

Ringkäik autoriga näitusel “”LOGO – Kummiliimist tehisintellektini” ja töötuba

Sel nädalal on veel avatud Ado Tuuga näitus “LOGO – Kummiliimist tehisintellektini”
8. oktoobril 2023 toimuvad näituse viimasel päeval Rapla linna 30. sünnipäeva puhul tasuta töötuba ja ringkäik näitusel:
15.00 piktogrammi joonistamise töötuba 6-10 aastastele lastele juhendaja Helgi Tuuga
17.00 ringkäik näitusel koos autoriga
Olete oodatud!
Foto: Tiina Kõrtsini

Joonistamise ja maalimise kursus

Joonistamise ja maalimise kursus ootab taas kunstihuvilisi.  Kursus koosneb sügis- ja kevadsemestrist.  Sellel aastal keskendume joonistamisele, erinevatele segatehnikatele ja õlimaalile. Kursus toimub regulaarselt igal neljapäeval kell 18.00 – 20.00. Sügissemester algab 5. oktioobril ja lõpeb 21. detsembril. Oodatud on nii algajad kui edasijõudnud.

Kursuse kuu tasu on 40 eurot. Semestri hind 105 eurot (soodustus korraga makstes) Tasuda: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus MTÜ EE591010220115091017 Selgitusse nimi, maalikursus, tasutud kuu või semester.

Info ja registreerimine: kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee