Näitused,Sündmused

INTERAKTIIVNE INSTALLATSIOON “METEMPSÜHHOOS”

Laupäeval 11.märtsil kell 12.00 olete oodatud kogema ja nägema!
Interaktiivne installatsioon Metempsühhoos viib visuaalse keele maailma, mis heiastab tervist kui mateeria algset kuju ent käsitleb ka kui abstraktset vormi. Metempsühhoos võrdleb kujutavalt normatiivi ja kultuuri. Metempsühhoos on aja liikumine, kui liikumine on toimunud, millel on tulemus. Ühiskondlik metempsühhoos kui killustunud süsteem, millel puuduvad korrapärane sümmeetria ning vorm, kuid on vastastikmõju. Ühiskondlikud muutused on need, mis panevad normatiivi ja kultuuri omavahelisse suhtesse, kus võrdlus on tõlgenduse kontekst ning lahendusi on mitmeid. Metempsühhoos lõpeb, kui see on tehtud – kui muutus on lõppenud.
Six on heli-ja valguse kunstnik, kaasaegne skulptor ent ka interdistsiplinaar. Tema teosed on enamasti kultuurilise/sotsiaalse kontekstiga kaasaegne kunst, kus kontseptsioon väljub mõningal määral kunstiteadusest ning jääb kirjeldama kujundi mõtet filosofeerides teosega kui kultuurinähtustega kaasaegse kunsti väljal. Six strukturiseerib kunsti tehes vastavalt valitud temaatikatele eksponeerimise formaadi ja paiga; leiab tehnilised lahendused ning kasutab selleks eelistatult taaskasutusmaterjale. Six leiab, et kunstiteoste puhul on kaduvus installeerides see, mis teeb eksponeerides näitused dokumenteerimiseks atraktiivseks. Tema teosed võivad peita endas lingvistilist huumorit visuaalkultuuris. Six jätab publikule vabad käed, “Kõik on tõlgendamise küsimus!”

Six (identiteet Sigrit Lõhmus, sündinud Tartus 24.01.1990) on Eesti kaasaegne kunstnik-produtsent, kelle loometöö valdkonnas ulatub nii süvakunsti kui ka kultuurilis-meelelahutuslikku keskkonda. Six on lokatsioonilt vaba ning Eesti on pigem tähis eesti keelsetest visuaalsetest ja mõtte kujunditest. Six on heli- ja valguse kunstnik, kaasaegne skulptor ent ka interdistsiplinaar. Ta on produtseerinud erinevaid kultuurisündmusi, osalenud grupinäitustel ning eksperimntaalfilmifestivalidel ja eksponeerinud isikunäitusi. Aastal 2019 lavastas ta enda esimese kureeritud tantsu põhimõttel grupi-performance´i, mille dokumentatsiooni on linastatud rohkem kui kolmes riigis. Six on studeerinud 8 aastat Ülenurme muusikakoolis, millele eelnes ka 5 aastat muusika suunaga algkooli. Tema esimesteks instrumentideks olid hääl, flööt ja süntesaator. Ülenurme muusikakoolis olid tema põhiliseks instrumendiks akordion, kuid studeeris ka kitarri ning klaverit. Aastal 2009 lõpetas Sigrit (Six) Descartes’i Lütseumi sotsiaalsuunal. Aastast 2012 elab ja teeb loometööd Six Tallinnas. Bakalaureuseõpet alustas ta aastal 2012 Tallinna ülikoolis kunstiteraapiates, kuid lõpetas selle aastal 2017 Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni erialal. Six oli aastal 2017/18 Rakveres kooli show projekti Kreisimood juhendaja ja läbiviija. Ta on täiendanud ennast ka Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse magistris aastatel 2018 – 2020

Kursused

Õlimaali kursus

Maalimise kursus kevadsemestril 2023.
Sel poolaastal tegeleme õlimaaliga. Juhendab Kairi Orgusaar. Kursus kestab neli ja pool kuud: 12.01 – 11.05. 2023, neljapäeviti 18.00 – 20.00. Kursuse kuu tasu on 40 eurot. Semestri hind 157,50 eurot (soodushind 35 eur/kuu semestrit korraga makstes) Tasuda: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus MTÜ EE591010220115091017
Selgitusse nimi, maalikursus, tasutud kuu või semester.

Näitused,Sündmused

Metaversumis on üksildane

Reedel, 11. novembril kell 18 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses Egle Ehtjeni, Kelli Gedvili, Kristen Rästase ja Sten Saaritsa ühisnäitus „Metaversumis on üksildane“. Näitus jääb avatuks 11. detsembrini, T–P 15–18. Näituse avamisele toob buss Tallinnast kell 17:15, sõit tagasi Tallinna kell 21. Registreeru bussile kirjutades emailile kelli [dot] gedvil [at] artun [dot] ee

Neli kunstnikku loovad Raplamaa Kaaseagse Kunsti Keskuse saali audiovisuaalse osalusnäituse, mis uurib erinevate ruumiseadete ja virtuaalreaalsus-tehnoloogiate vahendusel viimastel aastatel populaarsust kogunud „metaversumi“ (ingl k „metaverse“) hingeelu. Virtuaalmaailmade platvormid on kuum teema nii krüptomaailmas kui ka üha enam „tavamaailmas“ läbi väljajäämishirmu tootvate reklaamikampaaniate, kus kohtame paljutõotavaid lubadusi uutest sotsialiseerumis-, investeerimis- ja meelelahutuskeskkondadest internetis. Ülevõimendatud tulevikulubaduste taga peituvad tänasel päeval aga üksildased, interaktsioonivaesed ning äreva kaubandusliku alatooniga maailmad täis digimeeneid ja hasartmängurlust. Näitus „Metaversumis on üksildane“ esineb kui nelja kunstniku tõlgendus suurest kontrastist reklaamiorkaani ja selle varju langevate virtuaalmaastike vahel.

Egle Ehtjen (s 1990) on kunstnik, kes tihti kombineerib oma töödes traditsioonilisi vahendeid, nagu tint ja akvarell, digitaalse töötluse ning animatsiooniga. Olles varem tegelenud pigem karakterite ja narratiividega, kaldub ta viimasel ajal abstraktsuse poole, leides inspiratsiooni loodusest, esoteerilisest hämust ja asjadest, mille jaoks on sõnu raske leida. Kelli Gedvil (s 1994) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas, kes töötab installatsiooni-, video- ja veebipõhise meediumiga. Oma viimaste näitustega „4EVER“ ja „Purifying Your Skin“ on ta uurinud eneseesitluse käitumismustreid erinevates virtuaalsetes kogukondades ning kuidas need mõjutavad füüsilist keha, samaaegselt pannes rõhku vaataja kaasamisele läbi interaktiivsuse. Kristen Rästas (s 1992) on interdistsiplinaarne kunstnik, kelle looming kaasab videot, kontseptualismi, virtuaalreaalsust ja segatehnikas skulptuure. Tema hilisemad projektid on inspireeritud klassikalisest maastikumaalist, mida kunstnik proovib esitada läbi digitaalsete tehnoloogiate, luues kunstlikke looduslikke keskkondi, mis tegelevad kaasaegse inimese võõrandumise ja võimalike eskapismi peegeldavate reaalsuste seoste uurimisega. Sten Saarits (s 1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab peamiselt ajapõhise meediaga. Saaritsa teemade ja olukordade korduseid käsitlev kunstnikupraktika on seotud katsega luua mõttemaailmast stsenograafilise alatooniga installatiivseid maastikke, mille vahendusel kaasaegse ühiskonna argipäevaseid meeleseisundeid uurida.
ehtjen.ee, stensaarits.ee, kristenrastas.com, kelligedvil.com

Graafiline disain: Henri Kutsar

Tänud: Markus Tiitus, Alexei Gordin, Ian-Simon Märjama, Hendo Kidron, Leegi Kiis, Marek Gedvil, Tiina Vändre, Laura Suur, Anna-Liisa Männik, Ingrid Algma, Ingrid Kääramees, Linda Zupping, Jüri Ruut, Mirko Känd, Erko Ever, Kristjan Koskor, Anni Koskor, Katarina Koskor, Ander Koskor, Kennet Lekko, Eesti Kunstiakadeemia

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital

Asukoht: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus), Rapla.

Kursused

Kursused sügisel 2022

Joonistamise ja maalimise kursus sügis 2022
Alustame joonistamisest. Margit Terasmees viib läbi joonistamise lühikursuse. Seejärel katsetame erinevaid segatehnikaid, kombineerime joonistamist, maali jm. Semestri lõpetame abstraktse õlimaaliga. Maali juhendab Kairi Orgusaar.
Sügissemester kestab 6. oktoobrist kuni 22. detsembrini. Kursuse kuu tasu on 40 eurot. Semestri hind 105 eurot (soodustus korraga makstes) Tasuda: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus MTÜ EE591010220115091017
Selgitusse nimi, maalikursus, tasutud kuu või semester.

Sündmused

Kohtumine kunstnikuga näitusel “Unustamatud”

Olete oodatud kohtuma Mara Ljutjukiga tema personaalnäitusel “Unustamatud”. Vestlust modereerib Valter Uusberg.
Näitusel on esil 32 naistest inspireeritud uut ja 26 varasemat maali.
“Unustamatud”
Näitus on avatud 10. aprillini.
T – P, kell 15.00 – 18.00
Näituse maalidesse on jäädvustatud naise elu erinevad tundemaailma heiastused, fragmendid elust enesest ja sisemised mõtisklused.
Naistest on Mara Ljutjuk alati sügavuti lugupidanud ja naistel on tema elus väga oluline roll olnud. Nad on teda inspireerinud, võlunud ja ka palju üllatanud.
Teda endiselt hämmastab naiste vastuolulisus, see lummav segu vitaalsusest ja tundlikusest. Naistele on antud tema sõnul uskumatu võime olla nii kütkestavalt salapärane kui ka sihikindlalt vastupidav. Nad on kunstniku jaoks põnevad just oma sisemaailma keerukuse ning jõulisuse poolest.
Mara Ljutjuki meelest on IGAS naises peidus isikupärane ilu, mis eriliselt õitsele lööb, kui naine on saanud kasutada oma võimeid, täitnud oma vajadused ning jõudnud oma eesmärkideni. Naistele on antud ka elu suurim jõud – võime ARMASTADA.
Mõni naine elab oma elu ereda leegiga, mõni aga hillitsetud sihikindlusega. Mõlemad neist jätavad oma kaasteelistesse unustamatud jäljed omal moel ning toovad siia maailma juurde midagi eriliselt ainulaadset.
Mara Ljutjuk sündis Tallinnas 1978. aastal. Eesti Kunstiakadeemias lõpetas ta maali eriala 2001. aastal ning omandas samas ka haridusteaduste magistrikraadi. Ta on täiendanud end vabades kunstides 2007. aastal Hispaanias Valencia Universidad Politécnicas. 2006. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Alates 2004. aastast on tal olnud mitmeid isikunäitusi ning osalenud mitmetel ühisnäitustel aastast 2000.
Maalimise kõrval tegeleb Mara näituste kureerimise ja kujundamisega, on aktiivselt seotud oma vanaisa, Evald Okase Muuseumi programmi ja Telliskivi Loomelinnaku kunstifestivali ,, Ma ei saa aru“ kureerimise ja korraldamisega.
2019 aasta. pälvis ta Galerii-G kunstipreemia. 2020 a. oli ta Konrald Mäe preemia nominent.
Maral on kolm last (s. 2009/2012/2015) ning ta elab ja töötab Tallinnas.
Mara maalid on vormilt lihtsad ja jutustavad lugusid, milles igaüks võib end ära tunda. Motiivid, mis võivad tunduda tuttavlikud, sest peegeldavad hetki meid ümbritsevast maailmast, mõtestavad lahti inimsuhteid ning juhivad meie tähelepanu elu nüansirikkusele. Mara maalidesse on tundlikult talletatud tihti vaid viivu kestvaid hetki, fragmente elust, stseene millest osa räägib otsesemalt, osad metafoorsemalt argisest ja ringjoonelisest liikumisest.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Nöff ja RKKK.
Näitus toimub Naiste Ööde Filmifestival NÖFF-i raames.

Sündmused

Loeng ja film “HELENE”

Naiste Ööde Filmifestival NÖFF koostöös
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusega esitlevad:

Pühapäeval, 13. märtsil kell 14
Rapla kinos

KUNSTITEADLASE KATRIN KIVIMAA LOENG
koos filmiga “Helene”

“Helene Schjerfbecki tähelend ehk kuidas ühest Soome populaarseimast kunstnikust sai rahvusvahelise kunstielu suur avastus”

Ühe tuntuima soome kunstniku Helene Schjerfbecki (1862-1946) elu ja karjäär olid mitmes mõttes keerulised. Terviseprobleemid, majanduslikud piirangud või eraelulised raskused ei takistanud erakordselt andekal noorel naisel omandamast head kunstiharidust Soomes ja Lääne-Euroopas. Erialane tunnustus ei tulnud siiski kergelt: eluajal hakati tema kunsti hindama Soomes ja Rootsis alles siis, kui Helene oli juba kõrges vanuses. Tänapäeval peetakse Schjerfbecki üheks silmapaistvaimaks soome kunstnikuks ning tema näitused on populaarsed kogu maailmas. Hiljuti on teda võrreldud näiteks Edvard Munchiga. Film “Helene” räägib perioodist, mil üksilduses elavat keskealist kunstnikku külastab kunstikaupmees Gösta Stenman, kes usub Helene loomingusse ning toob tema ellu noore amatöörkunstniku Einar Reuteri, kes aastakümneid hiljem kirjutab Helene eluloo.

Katrin Kivimaa on kunstiteadlane ja kunstikriitik, Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur. Tema peamised uurimisvaldkonnad on naiskunstnike looming ning Eesti moodne ja kaasaegne kunst. Ta on töötanud kunstiteaduse professorina Eesti Kunstiakadeemias (2006-2017) ja kultuurilehe SIRP kunstitoimetajana (1993-1997). 2010. aastal kaaskureeris ta KUMU kunstimuuseumis näituse “Naine nõukogude eesti kunstis” ning 2008-2010 osales Viinis ja Varssavis toimunud suurprojekti “Gender Check: Femininity and Masculinity in the Art of Eastern Europe” rahvusvahelises töörühmas. 2009. aastal tunnustati teda Ervin Pütsepa preemiaga aasta parima kunstiteadusliku monograafia “Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis, 1850-2000” eest. Lisaks akadeemilistele publikatsioonidele avaldab ta kunstikriitikat Eesti kultuuriväljaannetes ja päevalehtedes.
Loengu kestvus on 1 tund. Loengule pääsevad need,
kes ostavad filmile Helene piletid.

Eluloofilm “Helene”

Režissöör Antti Jokinen

Soome 2020, 2 t 01 min

Osades: Laura Birn, Johannes Holopainen, Krista Kosonen jpt.

Eestikeelsed subtiitrid

1915. aasta. Helene Schjerfbeck on unustusse vajunud kunstnik, kes elab maal koos oma vanaldase emaga. Tema viimasest näitusest on aastaid möödas ja Helene maalib veel ainult oma lõbuks.

Kõik muutub aga siis, kui üks kunstikaupmees avastab Helene ja tema 159 imelist maali ning tahab korraldada tema soolonäituse. Helene kohtub asjaarmastajast kunstniku Einar Reuteriga, kes on tema kunsti kirglik austaja, ning nii saab alguse omapärane armulugu.

Tõsielusündmustel põhinev film kirjeldab Soome enim tunnustatud kunstniku Helene Schjerfbecki elu aastail 1915-1923.

Osta pilet siit:
https://www.piletimaailm.com/performances/116606-eluloofilm-helene

Näitused

Mara Ljutjuki näitus UNUSTAMATUD

Naiste Ööde Filmifestivali NÖFF 2022 kunstinäituseks on Mara Ljutjuki näitus UNUSTAMATUD, mis avatakse 12. märtsil kell 12
Näitus on avatud 13.03 – 10.04. 2022, T – P kell 15.00 – 18.00
Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus), Rapla.

Näituse maalidesse on jäädvustatud naise elu erinevad tundemaailma heiastused, fragmendid elust enesest ja sisemised mõtisklused.
Naistest on Mara Ljutjuk alati sügavuti lugupidanud ja naistel on tema elus väga oluline roll olnud. Nad on teda inspireerinud, võlunud ja ka palju üllatanud.
Teda endiselt hämmastab naiste vastuolulisus, see lummav segu vitaalsusest ja tundlikusest. Naistele on antud tema sõnul uskumatu võime olla nii kütkestavalt salapärane kui ka sihikindlalt vastupidav. Nad on kunstniku jaoks põnevad just oma sisemaailma keerukuse ning jõulisuse poolest.
Mara Ljutjuki meelest on IGAS naises peidus isikupärane ilu, mis eriliselt õitsele lööb, kui naine on saanud kasutada oma võimeid, täitnud oma vajadused ning jõudnud oma eesmärkideni. Naistele on antud ka elu suurim jõud – võime ARMASTADA.
Mõni naine elab oma elu ereda leegiga, mõni aga hillitsetud sihikindlusega. Mõlemad neist jätavad oma kaasteelistesse unustamatud jäljed omal moel ning toovad siia maailma juurde midagi eriliselt ainulaadset.
Mara Ljutjuk sündis Tallinnas 1978. aastal. Eesti Kunstiakadeemias lõpetas ta maali eriala 2001. aastal ning omandas samas ka haridusteaduste magistrikraadi. Ta on täiendanud end vabades kunstides 2007. aastal Hispaanias Valencia Universidad Politécnicas. 2006. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Alates 2004. aastast on tal olnud mitmeid isikunäitusi ning osalenud mitmetel ühisnäitustel aastast 2000.
Maalimise kõrval tegeleb Mara näituste kureerimise ja kujundamisega, on aktiivselt seotud oma vanaisa, Evald Okase Muuseumi programmi ja Telliskivi Loomelinnaku kunstifestivali ,, Ma ei saa aru“ kureerimise ja korraldamisega.
2019. a. pälvis ta Galerii-G kunstipreemia. 2020 a. oli ta Konrald Mäe preemia nominent.
Maral on kolm last (s. 2009/2012/2015) ning ta elab ja töötab Tallinnas.
Mara maalid on vormilt lihtsad ja jutustavad lugusid, milles igaüks võib end ära tunda. Motiivid, mis võivad tunduda tuttavlikud, sest peegeldavad hetki meid ümbritsevast maailmast, mõtestavad lahti inimsuhteid ning juhivad meie tähelepanu elu nüansirikkusele. Mara maalidesse on tundlikult talletatud tihti vaid viivu kestvaid hetki, fragmente elust, stseene millest osa räägib otsesemalt, osad metafoorsemalt argisest ja ringjoonelisest liikumisest.

Näitused

Kati Kerstna “Aksessuaarid”

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
29. jaanuar – 27. veebruar 2022
T – P kell 15.00 – 18.00
Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus), Rapla.

https://kultuur.err.ee/1608484436/kati-kerstna-kriitikat-voi-irooniat-minu-toodest-otsida-ei-maksa

ÜRO nimetas käesoleva 2022. a. klaasi aastaks (https://www.iyog2022.org/) ning Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus alustab oma programmi selle vääriliselt täiesti uute klaasinstallatsioonide näitusega – 29. jaanuaril avame näituse “Aksessuaarid”, mis läbi klaasi ja valguse kajastab keskkonna teemasid.

————————————————————————

Me suhtume ümbritsevasse nagu aksessuaaridesse –
kui midagi kaob või laguneb, siis reageerime sellele u. “p…, jälle …” ja longime poodi järgmiste kinnaste, vihmavarju, käekoti, salli vms. järele. Aga järjekordse kadunud liigi järele ei ole enam kuhugi minna, järgmist väljakujunenud ja toimivat elukeskkonda – metsa, nõmme, merd vms. – tuleb oodata aastakümneid või koguni aastasadu.

Esitlen kolme uut selle näituse jaoks valminud installatsiooni:
“Käpuli” vihjab meie olukorrale kaasaegses maailmas ning jätkuvas kliimakriisis – seis, mida me kõik ilmselt päris lõpuni ei adugi.
“Väärtused” 1 ja 2 tõstavad fookusse meie liigirikkuse teema; loodan nende abil pöörata tähelepanu ja panna vaataja rõõmu ning uhkust tundma meie kahjuks ohustatud, kuid siiani siiski veel säilinud loodusväärtuste üle.
“Kokkulepe. Ükskord Pariisis” väljendab meie ühiste otsuste tähtsust ning kokkulepetest kinnipidamise möödapääsmatust.

Installatsioon “Kokkulepe. Ükskord Pariisis” pälvis IRMA Collaborative´i 2021. a. grant´i
https://www.irmacollaborative.com/post/irma-collaborative-annual-grant-recipient-2021

Klaas materjalina võimaldab oma läbipaistvuse ja peegeldustega ning kaasneva valgusmänguga muuta keerulise teema visuaalselt kuidagi poeetiliseks või isegi maagiliseks, fluidumlikuks, mis loodetatavasti tekitab tavapärase tüütamise asemel natuke rohkem huvi ja hoolimist. Tahtmist olla osaline, tahtmist olla heatahtlik.
Praeguses ajas ja kontekstis võiks isegi öelda, et tahtmist olla kaasaegne.

Kati Kerstna

avaleht

————————————————————————

Kati Kerstna on kunstnik, kes võtab sõna keskkonna teemadel. Ta peab oma loomingus oluliseks mõtete ja sõnumi edastamist ning teeb seda läbi erinevate materjalide ning meediumite sidumise. Viimastel aastatel valminud tööde sisuks on olnud nt. keskkonnareostus, kliima soojenemine, metsade raie jms. Klaas materjalina on tihti taaskasutatud ja kohati pärit ka varasematest töödest. Enamasti väljendab ennast läbi kineetiliste installatsioonide, kus klaas on kombineeritud nii teiste materjalide, kui ka elektroonika, mootorite ja valgusega.
Valguse kaasamine on märgiline osa terviku loomisel – nii üksikute installatsioonide puhul kui ka erinevate näituste valguskujunduste puhul. Samuti on Kati Kerstna kureerinud mitmeid suuri nii eesti kui rahvusvahelisi näituseid Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Venemaal ning korraldanud Haapsalu rahvusvahelisi klaasisümpoosione.

————————————————————————

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, IRMA Collaborative, EK Design, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus.

Aitäh: Toomas Kukk (ajakiri Eesti Loodus), Inguna Audere ja Michael Rogers (IRMA Collaborative), Merle ja Erki Kannus (EK Design), Kairi Orgusaar (Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus)

Sündmused,Tulekul

Kohtumine kunstnikuga näitusel “RESOmaatiline vaikelu”

Olete oodatud laupäeval 18. detsembrill kell 16.00 kohtuma tuntud helikunstniku Aivar Tõnsoga tema esimesel soolonäitusel.
Autor avab publikule ruumilise heli maailma – mis on ruumiline heli ja kuidas sünnib ruumiline heliteos.
Kunstnik tutvustab oma loomingut ja räägib sellest, mis on talle oluline loomeprotsessis ja loomingus üldse.
Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkondadeüleste kultuurisündmuste kuraator. Muusikuna on ta eelkõige tuntud elektroonilise muusika projektide Hüpnosaurus, Kulgurid ja Kismabande kaudu.
Kuraatorina on tema senisteks kõige olulisemateks projektideks Hea Uus Heli festival ja plaadifirma Ulmeplaadid.
Praegusel ajal on Aivar Tõnso keskendunud Üle Heli festivali kureerimisele ja loomingulises plaanis on teda viimasel
ajal üha enam huvitama hakanud kohaspetsiifiliste ruumilise heli installatsioonide loomine. Ruumilise heli temaatikat on ta uurinud
nii Üle Heli festivali, omaloominguliste projektide, kui ka helikunstile keskendunud magistriõpingute kaudu EKAs

Tule üritusele ainult siis, kui tunned, et oled täiesti terve.
Ole valmis esitama vaktsineerimispassi või läbipõdemise tõendit.
Hoia näitusesaalis mõistlikku vahet teiste külastajatega.
Kanna maski! Kätedeso on saadaval kohe uksest sisse astudes.

Seoses teetöödega maja ees palume auto parkida Rapla Selveri parklasse. Majale saab ligi ülekäiguraja juurest.
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Tallinna mnt. 3b, Rapla (Espaki maja)

Näitused,Sündmused

Aivar Tõnso näitus “RESOmaatiline vaikelu”

Aivar Tõnso näitus “RESOmaatiline vaikelu”
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
Tallinna mnt. 3b. ESPAKI maja. Näitus avatud T – P 15.00 18.00 kuni 19 detsembrini.
PS: kuna Espaki parklas on kaevetööd, saate jätta auto Selveri parklasse.

Laupäeval, 4.detsembril kell 16:00 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti
keskuses helikunstniku Aivar Tõnso isikunäitus “RESOmaatiline vaikelu”,
mis ühendab tema ruumilise heli praktikat erinevate resoneeruvate
materjalide abil elektrooniliste helide sünteesivõimaluste avardamisega.
Ruumilise heli puhul huvitub Aivar liikumise kogemusest selleks
spetsiaalselt loodud hajutatud heliteose sees. Teose ühest fikseeritud
kohast kuulamise asemel on taoline lähenemine suunatud helisündmuste
avastamisele erinevates ruumipunktides. Kui kohaspetsiiflistes ruumilise
heli keskkondades pakub visuaalse lahenduse ümbritsev keskkond, siis
galeriikeskkonnas tulevad selleks appi erinevate materjalide
skulpturaalsed omadused. Taoline lähenemine on Aivarit huvitanud alates
“Hargnevate helide aed” sarja esimese näituse korraldamisest Tartu
Kunstimajas ning on nüüd käesoleva näitusega jõudnud uuele tasandile,
kus materjalid mõjutavad üha enam ka helide valikut. Tegemist on
piirpealse alaga, kus tuleb jälgida ka seda et visuaalne esteetika ja
heliobjektide skulputraalsus ei hakkaks piirama helide võimet luua
imaginaarseid maailmu kuulaja peas.
Kõige olulisem on aga siiski materjali ja heli kohtumise piiril toimuv.
Sel hallil alal, nö eikellegimaal, leiab aset materjali ergastamine ja
elektroonilise heli transformeerumine, toimuvad juhitamatud protsessid
materjali vastupanust kuni uute r(i)esomaatiliste hargnevuste
tekkimiseni.
Näitusel on kasutatud 14 kanali helikeskkonna loomiseks materjalidena
kärgalumiiniumit, kärgpappi, kihilist plastikut, reboard kärgkartongi,
resoneeruvaid kõlareid ja üle 200 meetri helijuhtmeid.
Näituse loomisel olid abiks Raivo Raidvee (installeerimine), Maria Aua
(video) ja Jaan Evart (graafiline disain). Suured tänud ka Timo
Tootsile, kellega varasemast koostööst on mõjutatud mitmed näitusega
seotud ideed.

Näitus on avatud 19.detsembrini

Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkondadeüleste
kultuurisündmuste kuraator. Muusikuna on ta eelkõige tuntud
elektroonilise muusika projektide Hüpnosaurus, Kulgurid ja Kismabande
kaudu. Kuraatorina on tema senisteks kõige olulisemateks projektideks
Hea Uus Heli festival ja plaadifirma Ulmeplaadid. Praegusel ajal on
Aivar Tõnso keskendunud Üle Heli festivali kureerimisele ja
loomingulises plaanis on teda viimasel ajal üha enam huvitama hakanud
kohaspetsiifiliste ruumilise heli installatsioonide loomine. Ruumilise
heli temaatikat on ta uurinud nii Üle Heli festivali, omaloominguliste
projektide, kui ka helikunstile keskendunud magistriõpingute kaudu EKAs.
Viimase aja olulisemad heliprojektid:
2021 näitus “Hargnevate helide aed 2” koos Raul Kelleri, Taavi Suisalu,
Katrin Enni ja Sten Saaritsaga (ARS Projektiruum)
2021 näitus “Hargnevate helide aed” koos Timo Tootsi, Eike Epliku ja
Tencuga (Tartu Kunstimaja)
2021 filmimuusika Maria Aua dokumentaalfilmile “Rauaniit” ja Ivar Murdi
eksperimentaalfilmile “Küte”
2020 12 kanali heliteos näitusele “Aeglane valgus” (Raplamaa Kaasaegse
Kunsti Keskus)
2019 kohaspetsiifiline heliteos “Põhjala portaal” (TAB 2019 /Musicity
Tallinn)
2019 kohaspetsiifiline heliperformance “Heliküte” koos Mihkel Tombergiga
(VKG vaateplatvorm / festival Mägede Hääl)
2018 heliinstallatsioon “Miraaž 2.0” (Tartu Valgus 2018 sisenäitus
Vaakum kui mõtteviis)
2018 heliinstallatsioon “SEGA mets” (Maajaam, rahvusvaheline
tehnoloogilise kunsti festival “Metsikud bitid”)
2018 näitus “Silmi ei usu” koos Maria Auaga (Virtsu, Tööstuse tn popup
galerii, EV100 kunstiprogramm)
2017 Tartu Kaarsilla esimene heli- ja valuskujundus koos Sten Saaritsa,
Martin Rästa, Liisi Küla ja Roman-Sten Tõnissooga
2017 heliinstallatsioon “Kivisüda” (Raidkivimuuseum, Kultuuriöö 2017)

Sündmused

Anne Untera loeng BALISAKSA NAISKUNSTNIKUD

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
(Tallinna mnt.3b, Rapla, Espaki ehituspoe peal 3 korrus)

Kolmapäeval 3. novembril kell 18.00
Anne Untera loeng “Baltisaksa naiskunstnikud”

Enne ja pärast loengut saab vaadata Eesti Maalikunstnike Liidu
sügisnäitust “Kui kaasaegne on kaasaegne?”

Tasuta!
Toetavad:
Eesti Kultuurkapital ja Raplamaa Omavalitsuste Arengufond

Tule näitusele ainult siis, kui tunned, et oled täiesti terve.
Ole valmis esitama vaktsineerimispassi või läbipõdemise tõendit.
Hoia näitusesaalis mõistlikku vahet teiste külastajatega.
Kanna maski!
Kätedeso on saadaval kohe uksest sisse astudes, soovitame kasutada.

Näitus “Kui kaasaegne on kaasaegne?” on avatud
T-P 15.00-18.00 15.10. kuni 07.11.2021
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla

Näitused,Sündmused

KUI KAASAEGNE ON KAASAEGNE?

Eesti Maalikunstnike Liidu sügisnäitus
Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses
15.10.-7.11.2021
Näitus avatud teisipäevast pühapäevani, kell 15.00-18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla (Espaki maja 3. korrus Hepa tankla bussijaama vastas)

Näituse üleskutse kunstnikele (https://www.maal.ee/2021-kui-kaasaegne-on-kaasaegne) intrigeeris suhestuma kaasaegsuse ja nüüdisaegsuse kui kõigi maailma provintside mure ja hädaga, Helsingist Raplani – olen ma piisavalt kaasaegne? Miks muidu on ka Raplamaa kunstikeskuse nimetuses sõnaühend „kaasaegne“. Vaid New Yorgis pole teemaks kellelegi järgijõudmine.

„Kaasaegsus“ ega “nüüdisaegsus” pole maailma kunstilinnade jaoks aga teema – konkurentsitihedates metropolides tehtav ja näidatav kunst on kaasaegne niikuinii, ja nüüdiskunsti jaoks on metropolid parimad areenid. Uudsusenõue ja tarve publikut enneolematuga köita on aga põletavaim kui eales. Seega, metropoli „aktsent“ pole kunagi lihtsalt aktsent või dialekt, vaid normaalne (ülejäänute jaoks aga peaaegu et normatiivne) kirjakeel.

Erialaliidu korraldatud tsunftikesksed ülevaatused küüditati viimase kümendivahetuse paiku Rotermanni Sooalaost ja Tallinna Kunstihoonest algul Tartusse, edasi juba Pärnusse, Raplasse, Võrru jm. Kibeda iroonianoodiga võiks nentida, et maalikunstnike liidu korraldatavad näitused viibivad nüüd juba peaaegu kogu aasta suvetuuril, olles uues kunstisituatsioonis ilma alalise koduta. Kuid pole halba heata, kultuuripoliitiliselt hoomatav nihe, k.a. omamaise kultuuritarbija väärtustamine, on maalikunstnikele taganud üldrahvaliku populaarsuse. Maalikunst on jätkuvalt üldsuse silmis kujutava kunsti sünonüümiks.

Kui vaatame maaliskeenet kasvõi rahvusvaheliste kunstimesside või biennaalide näitel, on liigirikkus saanud üheks põhitunnuseks – aktuaalsed on nii modernistliku pärandi uustõlgendused, retromeeleoludest kantud võimas püüd aktiveerida kunstinähtusi kogu maailmakunsti lähiminevikust, lisaks kokteil nn. arengumaade identiteediotsingute kirjust kavast.

Kultuurantropoloogiliste valikute põhjal sõelale jäänud kunstist ammutatud värske veredoping on arrogantselt suunatud rahuldama metropolide dekadentlikku janu uue järele, kuid samavõrra jõuavad võnked sellest ka planeedi kõige sekundaarsemate ja isoleeritumate kultuurideni,
zeitgeist on kohal ka Põhja-Koreas.

Eesti maalikunstnike sügisnäitust pidasid platvormina väärtuslikuks kõige erinevamad isiksused, kunstikorüfeedest kuni pühapäevamaalijateni. Näitusel domineerivad siiski maalijad, kes ühel või teisel kombel on harjunud juurdlema oma kunstnikupositsiooni üle – ehk siis kunstnikud, kes töötavad pigem sisemistest impulssidest lähtuvalt. Sellistena on nad kunstnikena tõenäoliselt veenvamad?

Näitusel esineb kokku üle neljakümne kunstniku: Stanislav Antipov (1976), Paul Beaudoin (1960), Ove Büttner (1959), Jaan Elken (1954),
Mauri Gross (1969), Ivi Arrak (1938), Kristiina Jakimenko (1991),
Ashot Jegikjan (1955), Eva Jänes (1942), Ly Kaalma (1972),
Kristiina Kaasik (1943), Liis Koger (1989), Gennadi Kurlenkov (1954),
Maret Suurmets Kuura (1982), Anna Kõuhkna (1994),
Mati Kütt (1947), Tarrvi Laamann (1973), Laurentsiust (Lauri Sillak,1969), Eneli Luiga (1994), Ene Luik-Mudist (1959), Helle Lõhmus (1962), Anne Moggom (1957), Lilian Mosolainen (1961), Marju Must (1987), Marko Mäetamm (1965), Karl Kristjan Nagel (1977), Ulvi Oro (1971), Tiiu Pallo-Vaik (1941), Anne Parmasto (1952), Per William Petersen (1955), Sirje Petersen (1959),
Lii Pähkel (1969), Saima Randjärv (1954), Tiiu Rebane (1970),
Piret Rohusaar (1961), Mari Roosvalt (1945), Uno Roosvalt (1941),
Rait Rosin (1981), Leho Rubis (1975), Andrus Rõuk (1957),
Toomas Sarapuu (1994), Karin Strohm (1986), Kuzja Zverev (1961),
Karl-Erik Talvet (1991), Tiina Tammetalu (1961), Jane Tiidelepp (1971), Margus Sorge Tiitsmaa (1963), Maris Tuuling (1968).

Jaan Elken, näituse kuraator ja kujundaja.
Kaasa töötasid: Tiiu Rebane (EML), Linda Elken, Riin Pallon (Raplamaa KKK).
Tänud: Eesti Kultuurkapital ja Raplamaa Omavalitsuste Arengufond.

Tule näitusele ainult siis, kui tunned, et oled täiesti terve.
Hoia näitusesaalis mõistlikku vahet teiste külastajatega.
Kanna maski!
Kätedeso on saadaval kohe uksest sisse astudes, soovitame kasutada.

Näitus avatud T-P 15.00-18.00 15.10. kuni 07.11.2021
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla