Kohtumine kunstnikuga näitusel “RADA 66!

Pühapäeval 18. veebruaril kell 13.00 olete oodatud kohtuma kunstnik Erki Kannusega tema juubelinäitusel “RADA 66”.  Vaatame pilte, vestleme kunstist, loomisest ja elust. Toimub lühikontsert kunstiteostega.

RADA 66

Selle näitusega tähistab kunstnik oma 66. juubelit, esitledes paarikümmet viimastel aastatel valminud maali ja mõningaid kolmemõõtmelisi objekte.

Erki Kannus räägib näituse kujunemise loost:
“2023 aasta kevadel jõudis minuni Matti Miliuse laiali kantud kogudest üks mu esimesi näitusel olnud teoseid aastast 1977/78. See on mul ainuke säilinud eksemplar sellest ajast. Toona olime punt noori kunstikooli lõpetajaid vaimustuses konstruktivismist ja suprematismist. Leo Lapin oli meie sõber ja suur õpetaja. Olen mitmel korral pöördunud nende teemade juurde, kuid nüüd, inspireerituna oma vanast teosest, maalisin terve seeria.
Sürrealism ja DADA on mind tohutult võlunud. Olen püüdnud aru saada, kuidas selliseid teoseid luuakse – mis on see meeleseisund, mis niisugust fantaasiat toidab. Olen katsunud leida ka minu enda sürreaalseid visioone, sest see maailm tundub mulle loomupärane, ahvatlev ja turvaline. Vahest see isegi õnnestub.”

Näitus on avatud 03. – 25.02. 2024
T-R 15.00 – 18.00
Laupäeval ja pühapäeval 12.00 – 15.00
Esmaspäeval suletud

STSEENID SELLEST ABIELUST

“Stseenid sellest abielust” on aktiivselt tegutseva teatrikunstniku Karmo Mende ja lavastus- ja maalikunstniku Anne-Mai Heimola ühisnäitus. Kunstnikud on otsustanud teineteise kogemusi aimates luua sõnastamatuid tundeinstallatsioone. Näituse väljundiks on füüsilised ruumiinstallatsioonid. Nende loomiseks kasutatakse nii olemasolevaid materjale ja objekte kui ka suureformaadilisi maalinguid ja spetsiaalseid valguselemente.
Ehk – kuidas elukogemused ja pärissuhtlus loovad mõtteruume.
Sosinad. Kõhklused. Kahtlused. Umb usk. Häbi nurk…

Karmo Mende (s. 1971) on lõpetanud Tartu Kunstikooli (1991) ja Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala (1995). Ta on töötanud teatrites ja televisioonis. 1994-1997 oli ta Eesti Televisioonis kunstnik, 1997-2000 peakunstnik. Vabakutselise kunstnikuna on ta teinud lava- ja kostüümikujundusi: Rakvere teatris, Eesti Draamateatris, Nukuteatris, Tallinna Linnateatris, Teatris Vanemuine, Teatris Varius, Karlova Teatris, VAT Teatris, Von Krahli teatris, televisioonikanalites TV 3 ja Kanal 2.
Sajandivahetuse järel asus Karmo Mende elama ja töötama Soome, ta on olnud ka Soome Lavastus- ja Kostüümikunstnike Liidu esimees. 2005-2014 Seinäjoe Linnateatri kunstnik ja 2014- 2020 Jyvaskylä Linnateatri kunstnik. Vabakutselise kunstnikuna on ta osalenud projektides Helsingi Teatriakadeemias, Helsingi Linnateatris, Vaasa Linnateatris, Tampere Töölisteatris, Soome Rahvusteatris, Imatra teatris.
Viimastel aastatel on K.Mende töötanud taas palju Eestis ning on Eesti Lavastuskunstnike Liidu esimees.

Anne-Mai Heimola ( s. 1960) on maali- ja lavastuskunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala (1995). 1980- 1986 töötas ta TRA Draamateatris kunstnik-kujundajana, 1995-2007 Rahvusooperis ,,Estonia” dekoratsioonide maalijana, 2000 – 2012 Von Krahli Teatis kunstniku, dekoraatori, rekvisiitori ja kostümeerijana.

Ta on Eesti Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige. Osaleb näitustel aastast 1995.
Vabakutselisena on ta kunstniku ja dekoratsioonimaalijana teinud kaasa väga erinevates projektides nii teatrites kui filmis.
Väga põnev osa tema loomingust on suuremõõtmelised maalingud interjööridesse. Ta maalib väga erinevates tehnikates, kasutab autoritehnikates värvimuldasid, valdab klassikalist tempera- ja õlimaali.

Graafiline disain: Kati Kerstna. Fotod Tiina Kõrtsini

Täname Eesti Kultuurkapitali ja Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi.

 

 

 

Pindadest, piiridest, omaruumidest

Reedel, 20. oktoobril kell 18.00 avatakse kaasaegse graafikakunsti näitus
“Pindadest, piiridest, omaruumidest.”

Graafikatehnikates kihiliselt töötamine kujundab mõtlemise viisi, see on jutustamise keel. Seitse kunstnikku võtavad graafikakunsti tööriistad ning liiguvad siis nendega edasi – paberipinnalt ruumi. Mäestikuna kerkivad küsimused, kas trükigraafika saab olla ruumiline? Millised on graafikakunsti ruumilised omadused? Milliseid maastikke moodustavad graafikakunstnikud erinevates tehnikates ja omaruumides? Žestid, töökojad ja materjalid on siin kahtlemata kohal, omavad häält ja osalevad otsustusprotsessides. Kivi, paber, käärid, puit ja kangad – need on vaid mõned materjalid, millel on siinsetes teostes sama suur teovõime ja sõnaõigus kui autoril. Avame kunstipraktika töövõtete sisulised või tunnetuslikud küsimused ning nihutame graafika piire ja potentsiaale kaasaegse kunsti väljal. Iga kunstnik keskendub ühele trükitehnikale, millele nad ühtaegu kaasaegselt kontseptualiseerides ja samas traditsiooniliste käsitöö oskustega meisterlikult lähenevad. Ruumi on kerkinud terve sügav-, kõrg- kui ka lametrükitehnikate kosmos: litograafia, serigraafia, linoollõige, käsiladu, kuivnõel, fotopolümeer, söövituse sügav- ja reljeeftrükk.

Pindadest moodustuvad maastikud, mis pole enam tasapinnalised, sest ka paberi soojus ja poorsus, matriitsist surutud jälg ning trükivärvid loovad taktiilsed, faktuursete omaduste kihistused. Piiridest võib siin näituse kontekstis rääkida nii trükigraafika klassikalisest vormistusest väljumisest kui ka joontest kui graafilisuse olemuslikust osast. Mitmest etapist, materjalist, plaanipärastest ja juhuslikest sündmustest moodustub üks graafiline tervikteos või teoste seeria – omaruum. Omaruumidest leiab kunstniku psüühilise ja füüsilise ruumi isikupärase tõlgenduse ning eneserefleksiooni. See on rohkem kui kunstniku looming, sisaldades endas subjektiivset kogemuste pagasit, maailmavaadet ja loome käigus tekkinud uut maailma. Rullime graafika mikrokosmosed lahti, head rännakut!

Kunstnikud: Britta Benno, Maria Erikson, Maria Izabella Lehtsaar, Mari Prekup, Lilli-Krõõt Repnau, Helen Tago ja Kadri Toom

Kuraator: Britta Benno

Graafiline disain: Nelli Viisimaa

Täname: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Graafika.ee

Näitus on avatud 21.10-12.12.2023 T – P kell 15.00 – 18.00
Olete oodatud!

Laguunide lüürika

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus koostöös Rapla Gümnaasiumiga esitleb:
Riin Palloni näitus “Laguunide lüürika”
Rapla Gümnaasiumis (Kooli 8, Rapla)

Rapla Gümnaasiumis avatati 4. oktoobril kohaliku kunstniku Riin Palloni isikunäitus “Laguunide lüürika”, mis on osa linna 30. sünnipäeva tähistamise nädalast. Näha saab nii vanemaid kui värskeid, spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud maale.Riin Pallonit kannustavad alateadvuse mängumaad ja filosoofilised mõtteväljad, apokalüptilised meeleolud ja unistused, aga näiteks ka küsimus sellest, mida tähendab olla naiskunstnik, kes end erinevate kohustuste ja rollide vahel jagades pidevalt tasakaalu otsib. Tajudes nii oma siseilma kui ümbruskonda lüüriliselt ja sürreaalselt, kohtuvad tema töödes tihti kokkusobimatud objektid ja vabad assotsiatsioonid, millest tekivad uued kujundid ja nende vaheline sünergia.

Kuigi Pallonil on näitusekogemust nii kodu- kui välismaal, astub ta gümnaasiumis üles esimest korda. Idee sellest on küpsenud aastaid ning hoonegi pole võõras, sest ta on seal ise õppinud ning tänasel päeval kaasaegse kunsti valikainet õpetab. Ajaloolise algkoolimaja kunagised kriuksuvate ustega garderoobid keldrikorrusel on olnud talle lausa inspiratsiooniks, sest kelder on teatavasti alateadvuse sümbol. Samasuguseks sümboliks on ka näitusele pealkirja andnud laguunid – vaiksed ja vagad, soolased ja soojad, merega vaid riba pidi ühendatud veed, kus võib olla täiesti kordumatu elukeskkond. Autori silmis ongi laguuni põhja settinud vesine alateadvus, mis on küll teadvusest eraldatud, kuid siiski sellega riivamisi ühenduses, ja kus võivad areneda ilmvõimatud ja seninägematud ideed ja mõtted. “Olen märganud, et ma ei pea alati teadlikult pingutama millegi lahendamiseks või tõlgendamiseks, sest minu sees on nii palju rohkem, kui ma ärkveloleku ajal tajun. Võin jätta mingid ideed endasse selginema ja vaadata, mis sellest välja koorub. Mõnda asja ei saagi lõpuni teadvustada või kirjeldada, aga alateadvus aitab seda mõista.”

Lisaks inspireerivad Pallonit suured õied. Ajalooliselt on lillemaali peetud turvaliseks ja kuna lilli leidus ka kodu lähedal, olid need sobivaks motiiviks nendele vähestele naistele, kes maalida oskasid või kellel võimaldati seda oskust üldse arendada. Palloni lilled on aga hoopis midagi enamat – need on rännakud hinge- ja mõttemaastikel. “Avastasin, et saan lilli maalides anda edasi terveid maailmu täis filosoofilisi, eksistentsiaalseid ja poeetilisi olelusi. Pannes nad sobivasse vormi ja keskkonda, kannavad nad minu mõtteid edasi, aga peegeldavad midagi olulist ka tagasi.”

Riin Pallon on õppinud Eesti Kunstiakadeemias maali (BA) ja kunstiõpetust (MA), täiendanud end Karlsruhe Kunstiakadeemias ja Academia Gratas Pärnus. Ta on kunstiõpetaja Rapla Vesiroosi Koolis ning on asutajaliige ja kuraator Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses ning juhendab kunstikursusi ja – laagreid lastele ja noortele. Osalenud isiku- ja grupinäitustel alates 2004. aastast, kuulub Eesti Maalikunstnike Liitu ning pälvinud stipendiumi ja preemiaid erialase tegevuse eest.

Näituseteksti koostas kunstiteadlane Triinu Soikmets
Riin Palloni näitus “Laguunide lüürika” on
Rapla Gümnaasiumis (Kooli 8, Rapla) avatud
5. oktoobrist kuni 3. novembrini 2023 tööpäeviti kell 14.00-16.00.
Olete oodatud!
Näitust toetavad: Rapla Vallavalitsus, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus ja Rapla Gümnaasium

Ringkäik autoriga näitusel “”LOGO – Kummiliimist tehisintellektini” ja töötuba

Sel nädalal on veel avatud Ado Tuuga näitus “LOGO – Kummiliimist tehisintellektini”
8. oktoobril 2023 toimuvad näituse viimasel päeval Rapla linna 30. sünnipäeva puhul tasuta töötuba ja ringkäik näitusel:
15.00 piktogrammi joonistamise töötuba 6-10 aastastele lastele juhendaja Helgi Tuuga
17.00 ringkäik näitusel koos autoriga
Olete oodatud!
Foto: Tiina Kõrtsini

Joonistamise ja maalimise kursus

Joonistamise ja maalimise kursus ootab taas kunstihuvilisi.  Kursus koosneb sügis- ja kevadsemestrist.  Sellel aastal keskendume joonistamisele, erinevatele segatehnikatele ja õlimaalile. Kursus toimub regulaarselt igal neljapäeval kell 18.00 – 20.00. Sügissemester algab 5. oktioobril ja lõpeb 21. detsembril. Oodatud on nii algajad kui edasijõudnud.

Kursuse kuu tasu on 40 eurot. Semestri hind 105 eurot (soodustus korraga makstes) Tasuda: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus MTÜ EE591010220115091017 Selgitusse nimi, maalikursus, tasutud kuu või semester.

Info ja registreerimine: kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee

LOGO – Kummiliimist tehisintellektini

Ado Tuuga. LOGO – Kummiliimist tehisintellektini
Olete oodatud näituse avamisele reedel 22.septembril kell 18.00!

Näituse ”LOGO – Kummiliimist tehisintellektini” raames avaneb vaatajale võimalus astuda ajas tagasi ja näha Ado Tuuga loomingu arengut.

Näitus koosneb kahest osast.
Esimeses osas näed töid, mis sündisid enne arvutiajastut,
kui käsitöö oli kunstiteose loomise aluseks. Paber, pliiats, kustutuskumm, rapiidograafid, käärid, kummiliim, laisuled, tint-tušš ja koostöö fotograafiga
lõid keskkonna, kus sündisid unikaalsed logod, embleemid ja märgid.
Teine osa näitusest tutvustab arvutiajastu loomingut, kus digitaalne maailm avas uusi võimalusi. Välja pandud must-valged logod avavad ukse digitaalselt valminud logode juurde.

Autori enesetutvustus: Tere, mina olen Ado.
Sündisin 1953. aasta novembrikuus petrooleumilambi võbeleva leegi valgel väikses maahaiglas Uue-Kariste külas Mulgimaal.
Lastehalvatus viis mind 1958. aastal Haapsalu lastesanatooriumisse
(praegune Villa Friedheim). Kooliteed alustasin samas üle tee asuvas sanatoorses internaatkoolis. 1971 jätkasin Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikumis, kus õppisin arhitektuuri. Esimeseks töökohaks sai Restaureerimisvalitsus, kus mulle avanesid uksed põnevasse maailma.
Koos oma nimekate töökaaslastega nagu Villem Raam, Jevgeni Kaljundi,
Ants Hein, Juhan Maiste ja teised, töötasime mõisate restaureerimise kallal.
Minu elu- ja loometöö jätkus Raplas. 1990ndate algus oli taasiseseisvunud Eestis suurte muutuste aeg. Siis loodi hulgaliselt ettevõtteid, kes vajasid visuaalset identiteeti.
Kuulsust ja tööd tõi mulle taasiseseisvunud Eesti raha konkursil saadud II koht.

Eelnevalt õpitu ja kogetu andis mulle inspiratsiooni ja
julgust alustada oma ettevõttega. 1994. aastal rajasin Raplas kujundusfirma Adograaf. Autodidaktina alustasin seda pikka ja põnevat teekonda.
Minu suurimaks kireks saigi graafilise disainiga tegelemine. Adograaf on koht, kus kunst, disain ja loovus sulanduvad üheks. Kirg kunsti ja disaini vastu on juhatanud mind läbi erinevate eluetappide. Neljakümne aasta jooksul olen kujundanud sadadele firmadele logo ja loonud neile visuaalse identiteedi.
Olen osalenud paljudel konkurssidel, kus minu töid on sageli auhinnatud.
Logo on nagu kunstiteos, mis räägib ettevõtte loo visuaalselt ning
mõjutab selle identiteeti. Logo kujundamisel ühendan vaimsuse, filosoofia, loovuse ja ilu, luues unikaalseid visuaalseid teoseid.

See tagasivaatav näitus, kus saan jagada oma loometee erinevaid etappe, on pühendatud minu 70. juubelile.
Tänaseks olen pensionil, mis annab aega kodukandi Mulgimaa ajaloo uurimiseks. Olen kogunud oma kodukohast materjali ning selle tulemusena on sündinud viis väärtuslikku raamatut: Liplapi, Uue-Kariste mõis, Kosksilla kooli ajaraamat, Uue-Kariste rahvamaja ja külakultuur ning Linda Pärna päevik.

Näituse tekst ja autori enesetutvustus on valminud koostöös ChatGPT-ga.

Näitus on avatud 23.09.-08.10.2023 T – P kell 15.00 – 18.00
Olete oodatud!

Näitust toetavad: Adograaf OÜ, Rapla Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond ja Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus

Kultuurifestival “Särin”

15. – 16.09 toimub Raplas taas Kultuurifestival SÄRIN, mille raames on tulemas palju põnevaid sündmusi. Osa neist jõuab ka Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse. Kava leiate altpoolt.

Kultuurifestival SÄRIN lõimib enda kirjusse olemusse filmi, muusika, teatri, kirjanduse ja kunsti valdkonnad ning toob  nendest kahe päeva jooksul vaatajate ette tõelised maiuspalad. Festivali eesmärgiks on pakkuda väikelinnas kõrgetasemelist kultuurikvaliteeti, arendada kogukonnatunnet, kaasata noori ning pakkuda mitmekülgset positiivset elamust.

Festivali nimetus SÄRIN on kohtumisrõõm, on loomesurin, on elevus millegi suure materialiseerumisest, on hea pinge ja proovilepanek, on oma kodukandi inimeste nägemine, on õnn, et meil on oma kultuur ja me oleme vabad seda looma, hoidma ja jagama!

Sündmuse korraldaja on MTÜ Loomeruum ja Kultuuriklubi BAAS.

KAVA:

https://xn--srin-loa.loomebaas.ee/reede2233

MAAILMA PAIGAD

Maalinäitus
Inimese fantaasia näib olevat piiritu, kuid loodus trumpab selle alati üle. Punased ja mustad mäed, roosad soolajärved, värviliste liivadega kõrbed, mitmesugused olendid.
Erinevad paigad inspireerivad oma olemusega ja jätavad tihtipeale sügava jälje kunstniku loomingusse. Kui filmirežissöör Ingmar Bergman sattus Fårö saarele, tundis ta, et see on tema maastik. Hiljem sai see taustaks mitmetele filmidele. Maalikunstnik Edvard Munchi teostes võib tihti aimata Asgardstrandi käärulist randa. Georgia O’Keeffe maalide taustal võib ära tunda New Mexico askeetlikke maastikke. Mõned maastikud võluvad oma ilu ja võimsusega, aga mõned inspireerivad hoopis sügavamalt, sest on kooskõlas meie sisemise maastikuga.
Materjalid, vormid, värvid ja valgused olid kunstnikele lähtepunktiks oma teose, oma paiga loomiseks. Olgu ajendiks siis mällusööbinud hetk, fantaasia, igatsus või unenäolised nägemused. Enamus töödest on valminud kunstikeskuse maalikursusel. Osadel autoritel on need elu esimesed õlimaalid, teised on seda teed käinud juba kauem.
Näitusel osalevad:
Maiu Albo, Mikk Allas, Mai Klemmer, Jürgen Lääne, Editha Salm, Ave Tislar, Helen Tammepuu, Eteri Tõlgo, Siret Varimõis.

Näituse kujundas Eteri Tõlgo

Näitus on avatud 13. – 28.05. 2023, kell 15.00 – 18.00. Esmaspäeval suletud
Näituse avamine toimub 12. mail kell 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
Tallinna mnt 3b

Täname Eesti Kultuurkapitali ja Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi.

Skulptuurinäitus “Kahekõne”

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
avati neljapäeval 06. aprillil kell 18.00
Eesti Kujurite Ühenduse ja Kõrgema Kunstikooli Pallas skulptuuriosakonna ühisnäitus
“KAHEKÕNE“

Eesti Kujurite Ühenduse Pallase õppejõududest liikmete ja üliõpilaste vahelises loomingulises dialoogis astuvad tudengid vestlusesse õppejõu teose või loomingulise käekirjaga, vastates omapoolse kunstiteosega. Tekkinud tähenduste voogu on kaasatud vaataja – vestluspartneri ja tunnistajana.

“Õppimine on võimalik siis, kui toimub koosmõtlemine”, ütleb skulptuuriosakonna juhataja Anne Rudanovski. “Sõna “dialoog” kreekakeelset algupära (dia+logos) uurides võib öelda, et sisuliselt on kahekõne tähendusvoog, vestlus, kus mõeldakse koos. See tähendab, et oma arvamusi ei peeta lõplikuks. Astudes eemale valmispandud mõttekäikudest võib kuulda võimalusi, mis lihtsalt tulenevad suhetest teistega – võimalusi, mida muidu poleks juhtunud.”*

Pallases korraldati õppejõudude ja üliõpilaste ühiseid ülesastumisi juba sada aastat tagasi. 21. sajandi Pallase skulptuuriosakond on avatud, demokraatlik suhtluskeskkond, kus vertikaalse õpetamismudeli on välja vahetanud paindlik ja üha uuesti vormuv interaktsoonivõrgustik. Küsimus skulptuurist oma ajas huvitab endiselt nii üliõpilasi kui professionaale. Selles suhtluses on elektrit ja lävimised mõjutavad eesti skulptuuri tulevikuruumi.

Näitusel osalevad: Elo Liiv, Villu Jaanisoo, Leena Kuutma, Paul Mänd,
Terje Ojaver, Berit Talpsepp-Jaanisoo ja Helli Aas, Toomas Bent, Rasmus Hirv, Raigo Kannike, Viktor Kiss, Helene Lüüsi, Elena Madaminova, Ketter Mägi, Tõru-Tõnn Parts, Lotta Karoliina Räsänen, Andreas Tukmann, Carmen Ööbik.

Näituse töögrupp:

Kureerimine: Liina Kinks, Leena Kuutma.
Kujundus: Viktor Kiss.
Graafiline kujundus: Helli Aas, Kert Elliott Mägi.

Valguskujundus: Kati Kerstna

Rohkem infot:
Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõud ja Eesti Kujurite Ühenduse liige Leena Kuutma.
tel. +(372) 5296820, Leena [dot] Kuutma [at] pallasart [dot] ee

*Rohkem mõtteid teemal: “Dialogue and the art of thinking together”, William Isaacs

Näitus on avatud 08.04-30.04. 2023. T – P kell 15.00 – 18.00

Suurel reedel 7.04 ja esmaspäeviti suletud

Avamine 06.04. kell 18.00.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla

INTERAKTIIVNE INSTALLATSIOON “METEMPSÜHHOOS”

Laupäeval 11.märtsil kell 12.00 olete oodatud kogema ja nägema!
Interaktiivne installatsioon Metempsühhoos viib visuaalse keele maailma, mis heiastab tervist kui mateeria algset kuju ent käsitleb ka kui abstraktset vormi. Metempsühhoos võrdleb kujutavalt normatiivi ja kultuuri. Metempsühhoos on aja liikumine, kui liikumine on toimunud, millel on tulemus. Ühiskondlik metempsühhoos kui killustunud süsteem, millel puuduvad korrapärane sümmeetria ning vorm, kuid on vastastikmõju. Ühiskondlikud muutused on need, mis panevad normatiivi ja kultuuri omavahelisse suhtesse, kus võrdlus on tõlgenduse kontekst ning lahendusi on mitmeid. Metempsühhoos lõpeb, kui see on tehtud – kui muutus on lõppenud.
Six on heli-ja valguse kunstnik, kaasaegne skulptor ent ka interdistsiplinaar. Tema teosed on enamasti kultuurilise/sotsiaalse kontekstiga kaasaegne kunst, kus kontseptsioon väljub mõningal määral kunstiteadusest ning jääb kirjeldama kujundi mõtet filosofeerides teosega kui kultuurinähtustega kaasaegse kunsti väljal. Six strukturiseerib kunsti tehes vastavalt valitud temaatikatele eksponeerimise formaadi ja paiga; leiab tehnilised lahendused ning kasutab selleks eelistatult taaskasutusmaterjale. Six leiab, et kunstiteoste puhul on kaduvus installeerides see, mis teeb eksponeerides näitused dokumenteerimiseks atraktiivseks. Tema teosed võivad peita endas lingvistilist huumorit visuaalkultuuris. Six jätab publikule vabad käed, “Kõik on tõlgendamise küsimus!”

Six (identiteet Sigrit Lõhmus, sündinud Tartus 24.01.1990) on Eesti kaasaegne kunstnik-produtsent, kelle loometöö valdkonnas ulatub nii süvakunsti kui ka kultuurilis-meelelahutuslikku keskkonda. Six on lokatsioonilt vaba ning Eesti on pigem tähis eesti keelsetest visuaalsetest ja mõtte kujunditest. Six on heli- ja valguse kunstnik, kaasaegne skulptor ent ka interdistsiplinaar. Ta on produtseerinud erinevaid kultuurisündmusi, osalenud grupinäitustel ning eksperimntaalfilmifestivalidel ja eksponeerinud isikunäitusi. Aastal 2019 lavastas ta enda esimese kureeritud tantsu põhimõttel grupi-performance´i, mille dokumentatsiooni on linastatud rohkem kui kolmes riigis. Six on studeerinud 8 aastat Ülenurme muusikakoolis, millele eelnes ka 5 aastat muusika suunaga algkooli. Tema esimesteks instrumentideks olid hääl, flööt ja süntesaator. Ülenurme muusikakoolis olid tema põhiliseks instrumendiks akordion, kuid studeeris ka kitarri ning klaverit. Aastal 2009 lõpetas Sigrit (Six) Descartes’i Lütseumi sotsiaalsuunal. Aastast 2012 elab ja teeb loometööd Six Tallinnas. Bakalaureuseõpet alustas ta aastal 2012 Tallinna ülikoolis kunstiteraapiates, kuid lõpetas selle aastal 2017 Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni erialal. Six oli aastal 2017/18 Rakveres kooli show projekti Kreisimood juhendaja ja läbiviija. Ta on täiendanud ennast ka Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse magistris aastatel 2018 – 2020