Näitused

LOGO – Kummiliimist tehisintellektini

Olete oodatud näituse avamisele reedel 22.septembril kell 18.00!
Näituse ”LOGO – Kummiliimist tehisintellektini” raames avaneb vaatajale võimalus astuda ajas tagasi ja näha Ado Tuuga loomingu arengut.
Näitus koosneb kahest osast.
Esimeses osas näed töid, mis sündisid enne arvutiajastut,
kui käsitöö oli kunstiteose loomise aluseks. Paber, pliiats, kustutuskumm, rapiidograafid, käärid, kummiliim, laisuled, tint-tušš ja koostöö fotograafiga
lõid keskkonna, kus sündisid unikaalsed logod, embleemid ja märgid.
Teine osa näitusest tutvustab arvutiajastu loomingut, kus digitaalne maailm avas uusi võimalusi. Välja pandud must-valged logod avavad ukse digitaalselt valminud logode juurde.
Autori enesetutvustus: Tere, mina olen Ado.
Sündisin 1953. aasta novembrikuus petrooleumilambi võbeleva leegi valgel väikses maahaiglas Uue-Kariste külas Mulgimaal.
Lastehalvatus viis mind 1958. aastal Haapsalu lastesanatooriumisse
(praegune Villa Friedheim). Kooliteed alustasin samas üle tee asuvas sanatoorses internaatkoolis. 1971 jätkasin Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikumis, kus õppisin arhitektuuri. Esimeseks töökohaks sai Restaureerimisvalitsus, kus mulle avanesid uksed põnevasse maailma.
Koos oma nimekate töökaaslastega nagu Villem Raam, Jevgeni Kaljundi,
Ants Hein, Juhan Maiste ja teised, töötasime mõisate restaureerimise kallal.
Minu elu- ja loometöö jätkus Raplas. 1990ndate algus oli taasiseseisvunud Eestis suurte muutuste aeg. Siis loodi hulgaliselt ettevõtteid, kes vajasid visuaalset identiteeti.
Kuulsust ja tööd tõi mulle taasiseseisvunud Eesti raha konkursil saadud II koht.
Eelnevalt õpitu ja kogetu andis mulle inspiratsiooni ja
julgust alustada oma ettevõttega. 1994. aastal rajasin Raplas kujundusfirma Adograaf. Autodidaktina alustasin seda pikka ja põnevat teekonda.
Minu suurimaks kireks saigi graafilise disainiga tegelemine. Adograaf on koht, kus kunst, disain ja loovus sulanduvad üheks. Kirg kunsti ja disaini vastu on juhatanud mind läbi erinevate eluetappide. Neljakümne aasta jooksul olen kujundanud sadadele firmadele logo ja loonud neile visuaalse identiteedi.
Olen osalenud paljudel konkurssidel, kus minu töid on sageli auhinnatud.
Logo on nagu kunstiteos, mis räägib ettevõtte loo visuaalselt ning
mõjutab selle identiteeti. Logo kujundamisel ühendan vaimsuse, filosoofia, loovuse ja ilu, luues unikaalseid visuaalseid teoseid.
See tagasivaatav näitus, kus saan jagada oma loometee erinevaid etappe, on pühendatud minu 70. juubelile.
Tänaseks olen pensionil, mis annab aega kodukandi Mulgimaa ajaloo uurimiseks. Olen kogunud oma kodukohast materjali ning selle tulemusena on sündinud viis väärtuslikku raamatut: Liplapi, Uue-Kariste mõis, Kosksilla kooli ajaraamat, Uue-Kariste rahvamaja ja külakultuur ning Linda Pärna päevik.
Näituse tekst ja autori enesetutvustus on valminud koostöös ChatGPT-ga.
Näitus on avatud 23.09.-08.10.2023 T – P kell 15.00 – 18.00
Olete oodatud!
Näitust toetavad: Adograaf OÜ, Rapla Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond ja Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus
Sündmused

Skulptuurinäitus “Kahekõne”

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
avati neljapäeval 06. aprillil kell 18.00
Eesti Kujurite Ühenduse ja Kõrgema Kunstikooli Pallas skulptuuriosakonna ühisnäitus
“KAHEKÕNE“

Eesti Kujurite Ühenduse Pallase õppejõududest liikmete ja üliõpilaste vahelises loomingulises dialoogis astuvad tudengid vestlusesse õppejõu teose või loomingulise käekirjaga, vastates omapoolse kunstiteosega. Tekkinud tähenduste voogu on kaasatud vaataja – vestluspartneri ja tunnistajana.

“Õppimine on võimalik siis, kui toimub koosmõtlemine”, ütleb skulptuuriosakonna juhataja Anne Rudanovski. “Sõna “dialoog” kreekakeelset algupära (dia+logos) uurides võib öelda, et sisuliselt on kahekõne tähendusvoog, vestlus, kus mõeldakse koos. See tähendab, et oma arvamusi ei peeta lõplikuks. Astudes eemale valmispandud mõttekäikudest võib kuulda võimalusi, mis lihtsalt tulenevad suhetest teistega – võimalusi, mida muidu poleks juhtunud.”*

Pallases korraldati õppejõudude ja üliõpilaste ühiseid ülesastumisi juba sada aastat tagasi. 21. sajandi Pallase skulptuuriosakond on avatud, demokraatlik suhtluskeskkond, kus vertikaalse õpetamismudeli on välja vahetanud paindlik ja üha uuesti vormuv interaktsoonivõrgustik. Küsimus skulptuurist oma ajas huvitab endiselt nii üliõpilasi kui professionaale. Selles suhtluses on elektrit ja lävimised mõjutavad eesti skulptuuri tulevikuruumi.

Näitusel osalevad: Elo Liiv, Villu Jaanisoo, Leena Kuutma, Paul Mänd,
Terje Ojaver, Berit Talpsepp-Jaanisoo ja Helli Aas, Toomas Bent, Rasmus Hirv, Raigo Kannike, Viktor Kiss, Helene Lüüsi, Elena Madaminova, Ketter Mägi, Tõru-Tõnn Parts, Lotta Karoliina Räsänen, Andreas Tukmann, Carmen Ööbik.

Näituse töögrupp:

Kureerimine: Liina Kinks, Leena Kuutma.
Kujundus: Viktor Kiss.
Graafiline kujundus: Helli Aas, Kert Elliott Mägi.

Valguskujundus: Kati Kerstna

Rohkem infot:
Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõud ja Eesti Kujurite Ühenduse liige Leena Kuutma.
tel. +(372) 5296820, Leena [dot] Kuutma [at] pallasart [dot] ee

*Rohkem mõtteid teemal: “Dialogue and the art of thinking together”, William Isaacs

Näitus on avatud 08.04-30.04. 2023. T – P kell 15.00 – 18.00

Suurel reedel 7.04 ja esmaspäeviti suletud

Avamine 06.04. kell 18.00.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla

Näitused,Sündmused

INTERAKTIIVNE INSTALLATSIOON “METEMPSÜHHOOS”

Laupäeval 11.märtsil kell 12.00 olete oodatud kogema ja nägema!
Interaktiivne installatsioon Metempsühhoos viib visuaalse keele maailma, mis heiastab tervist kui mateeria algset kuju ent käsitleb ka kui abstraktset vormi. Metempsühhoos võrdleb kujutavalt normatiivi ja kultuuri. Metempsühhoos on aja liikumine, kui liikumine on toimunud, millel on tulemus. Ühiskondlik metempsühhoos kui killustunud süsteem, millel puuduvad korrapärane sümmeetria ning vorm, kuid on vastastikmõju. Ühiskondlikud muutused on need, mis panevad normatiivi ja kultuuri omavahelisse suhtesse, kus võrdlus on tõlgenduse kontekst ning lahendusi on mitmeid. Metempsühhoos lõpeb, kui see on tehtud – kui muutus on lõppenud.
Six on heli-ja valguse kunstnik, kaasaegne skulptor ent ka interdistsiplinaar. Tema teosed on enamasti kultuurilise/sotsiaalse kontekstiga kaasaegne kunst, kus kontseptsioon väljub mõningal määral kunstiteadusest ning jääb kirjeldama kujundi mõtet filosofeerides teosega kui kultuurinähtustega kaasaegse kunsti väljal. Six strukturiseerib kunsti tehes vastavalt valitud temaatikatele eksponeerimise formaadi ja paiga; leiab tehnilised lahendused ning kasutab selleks eelistatult taaskasutusmaterjale. Six leiab, et kunstiteoste puhul on kaduvus installeerides see, mis teeb eksponeerides näitused dokumenteerimiseks atraktiivseks. Tema teosed võivad peita endas lingvistilist huumorit visuaalkultuuris. Six jätab publikule vabad käed, “Kõik on tõlgendamise küsimus!”

Six (identiteet Sigrit Lõhmus, sündinud Tartus 24.01.1990) on Eesti kaasaegne kunstnik-produtsent, kelle loometöö valdkonnas ulatub nii süvakunsti kui ka kultuurilis-meelelahutuslikku keskkonda. Six on lokatsioonilt vaba ning Eesti on pigem tähis eesti keelsetest visuaalsetest ja mõtte kujunditest. Six on heli- ja valguse kunstnik, kaasaegne skulptor ent ka interdistsiplinaar. Ta on produtseerinud erinevaid kultuurisündmusi, osalenud grupinäitustel ning eksperimntaalfilmifestivalidel ja eksponeerinud isikunäitusi. Aastal 2019 lavastas ta enda esimese kureeritud tantsu põhimõttel grupi-performance´i, mille dokumentatsiooni on linastatud rohkem kui kolmes riigis. Six on studeerinud 8 aastat Ülenurme muusikakoolis, millele eelnes ka 5 aastat muusika suunaga algkooli. Tema esimesteks instrumentideks olid hääl, flööt ja süntesaator. Ülenurme muusikakoolis olid tema põhiliseks instrumendiks akordion, kuid studeeris ka kitarri ning klaverit. Aastal 2009 lõpetas Sigrit (Six) Descartes’i Lütseumi sotsiaalsuunal. Aastast 2012 elab ja teeb loometööd Six Tallinnas. Bakalaureuseõpet alustas ta aastal 2012 Tallinna ülikoolis kunstiteraapiates, kuid lõpetas selle aastal 2017 Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni erialal. Six oli aastal 2017/18 Rakveres kooli show projekti Kreisimood juhendaja ja läbiviija. Ta on täiendanud ennast ka Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse magistris aastatel 2018 – 2020

Sündmused

Vestlusõhtu kunstnikega näitusel “Kumab”

Olete oodatud kohtuma Eili Soone ja Malle Karik-Hallimäega näitusel „Kumab“. Kunstnikud tutvustavad oma loomingut ja selle sündimise tagamaid.
Näituse kohta ütlevad kunstnikud, et „Leiame sisemist kindlust jäädes iseenda poolt loodud uude värvilistest klaasidest koosnevasse, sügavasse ja peegelduvasse maailma.
Siin on rahu ning samas ka natuke põnevat ärevustunnet, mis paneb meid sügaval sisimas rõõmu tundma, aga samas ka uusi väljakutseid leidma. Näituse vaataja kogeb uusi vorme ja mustreid, valguse ja varju kooskõla, klaasi sisse vaatamise sügavust ning kelmikat helki säravalt klaaspinnalt.“
Eili Soon (s. 1983) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala bakalaureuseõppe ning kunsti- ja kunstiajaloo õpetaja magistriõppe.
Alates 2010. aastast töötab ta Olustvere mõisa klaasi- ja keraamikastuudios. Eili Soon on üks vähestest klaasikunstnikest Eestis, kellel on üle 13-aastane klaasipuhumise kogemus.
Malle Karik-Hallimäe (s. 1959) on lõpetanud 1985. aastal tollase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) klaasikunsti erialal ja tegeleb sellest ajast vabakutselise klaasikunstnikuna.
Ta on osalenud näitustel alates 1988. aastast. Tema loomingusse kuulub nii tarbeesemeid kui ka väikesemõõtmelisi dekoratiivvorme ja skulptuure.
Tööde valmistamiseks kasutab ta kuum- ja külmtöötlustehnikaid. Kuumtöötlustehnikas tööd on viimastel aastatel valminud
Olustvere Klaasikojas.
Näituse kohta saate vaadata ja lugeda:

Aktuaalses Kaameras (07.02, 18:30) videolugu alates 20:30 minutist:
https://etv.err.ee/1608864263/aktuaalne-kaamera

Olev Kenki fotogaleriid ja tutvustust:
https://kultuur.err.ee/…/eili-soon-mida-rohkem-klaasiga…

Helerin Väroneni kirjutatud lugu Raplamaa Sõnumitest:
https://sonumid.ee/…/klaasinaitus-sundis-kahe…/

Ürituse kaanefoto pildistas Olev Kenk.

Näitused

Eili Soone ja Malle Karik-Hallimäe näitus „Kumab“.

VABARIIGI AASTAPÄEVAL 24.VEEBRUARIL ON NÄITUS SULETUD!
Olete oodatud!
Näitus on avatud
T-P 15.00-18.00 03. veebruar – 26. veebruar 202

Näituse kohta ütlevad kunstnikud, et „Leiame sisemist kindlust jäädes iseenda poolt loodud uude värvilistest klaasidest koosnevasse, sügavasse ja peegelduvasse maailma.
Siin on rahu ning samas ka natuke põnevat ärevustunnet, mis paneb meid sügaval sisimas rõõmu tundma, aga samas ka uusi väljakutseid leidma. Näituse vaataja kogeb uusi vorme ja mustreid, valguse ja varju kooskõla, klaasi sisse vaatamise sügavust ning kelmikat helki säravalt klaaspinnalt.“

Eili Soon (s. 1983) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala bakalaureuseõppe ning kunsti- ja kunstiajaloo õpetaja magistriõppe.
Alates 2010. aastast töötab ta Olustvere mõisa klaasi- ja keraamikastuudios. Eili Soon on üks vähestest klaasikunstnikest Eestis, kellel on üle 13-aastane klaasipuhumise kogemus.

Malle Karik-Hallimäe (s. 1959) on lõpetanud 1985. aastal tollase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) klaasikunsti erialal ja tegeleb sellest ajast vabakutselise klaasikunstnikuna.
Ta on osalenud näitustel alates 1988. aastast. Tema loomingusse kuulub nii tarbeesemeid kui ka väikesemõõtmelisi dekoratiivvorme ja skulptuure.
Tööde valmistamiseks kasutab ta kuum- ja külmtöötlustehnikaid. Kuumtöötlustehnikas tööd on viimastel aastatel valminud
Olustvere Klaasikojas.

Täname: Raplamaa Kaasegse Kunsti Keskus, Eesti Kultuurkapital, Kairi Orgusaar, Riin Pallon, Kati Kerstna, Aivar Jalandi, Marcus Pertel.

Kursused

Õlimaali kursus

Maalimise kursus kevadsemestril 2023.
Sel poolaastal tegeleme õlimaaliga. Juhendab Kairi Orgusaar. Kursus kestab neli ja pool kuud: 12.01 – 11.05. 2023, neljapäeviti 18.00 – 20.00. Kursuse kuu tasu on 40 eurot. Semestri hind 157,50 eurot (soodushind 35 eur/kuu semestrit korraga makstes) Tasuda: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus MTÜ EE591010220115091017
Selgitusse nimi, maalikursus, tasutud kuu või semester.

Sündmused

Vestlus kunstnikega näitusel “Metaversumis on üksildane”

Kunstnikud Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Kristen Rästas ja Sten Saarits vestlevad oma näitusel virtuaalmaailmadest, digiloomingust ja laiemalt metaversumitega seostuvast. Vestlust modereerib Aivar Tõnso.
Neli kunstnikku on loonud Raplamaa Kaaseagse Kunsti Keskuse saali
audiovisuaalse osalusnäituse, mis uurib erinevate ruumiseadete ja virtuaalreaalsus-tehnoloogiate vahendusel viimastel aastatel populaarsust kogunud „metaversumi“ (ingl k „metaverse“) hingeelu. Virtuaalmaailmade platvormid on kuum teema nii krüptomaailmas kui ka üha enam
„tavamaailmas“ läbi välja jäämishirmu tootvate reklaamikampaaniate, kus kohtame paljutõotavaid lubadusi uutest sotsialiseerumis-, investeerimis- ja
meelelahutuskeskkondadest internetis. Ülevõimendatud tulevikulubaduste taga peituvad tänasel päeval aga üksildased, interaktsioonivaesed ning äreva kaubandusliku alatooniga maailmad täis digimeeneid ja hasartmängurlust. Näitus „Metaversumis on üksildane“ esineb kui nelja kunstniku tõlgendus suurest kontrastist reklaamiorkaani ja selle varju langevate
virtuaalmaastike vahel.

Näitused,Sündmused

Metaversumis on üksildane

Reedel, 11. novembril kell 18 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses Egle Ehtjeni, Kelli Gedvili, Kristen Rästase ja Sten Saaritsa ühisnäitus „Metaversumis on üksildane“. Näitus jääb avatuks 11. detsembrini, T–P 15–18. Näituse avamisele toob buss Tallinnast kell 17:15, sõit tagasi Tallinna kell 21. Registreeru bussile kirjutades emailile kelli [dot] gedvil [at] artun [dot] ee

Neli kunstnikku loovad Raplamaa Kaaseagse Kunsti Keskuse saali audiovisuaalse osalusnäituse, mis uurib erinevate ruumiseadete ja virtuaalreaalsus-tehnoloogiate vahendusel viimastel aastatel populaarsust kogunud „metaversumi“ (ingl k „metaverse“) hingeelu. Virtuaalmaailmade platvormid on kuum teema nii krüptomaailmas kui ka üha enam „tavamaailmas“ läbi väljajäämishirmu tootvate reklaamikampaaniate, kus kohtame paljutõotavaid lubadusi uutest sotsialiseerumis-, investeerimis- ja meelelahutuskeskkondadest internetis. Ülevõimendatud tulevikulubaduste taga peituvad tänasel päeval aga üksildased, interaktsioonivaesed ning äreva kaubandusliku alatooniga maailmad täis digimeeneid ja hasartmängurlust. Näitus „Metaversumis on üksildane“ esineb kui nelja kunstniku tõlgendus suurest kontrastist reklaamiorkaani ja selle varju langevate virtuaalmaastike vahel.

Egle Ehtjen (s 1990) on kunstnik, kes tihti kombineerib oma töödes traditsioonilisi vahendeid, nagu tint ja akvarell, digitaalse töötluse ning animatsiooniga. Olles varem tegelenud pigem karakterite ja narratiividega, kaldub ta viimasel ajal abstraktsuse poole, leides inspiratsiooni loodusest, esoteerilisest hämust ja asjadest, mille jaoks on sõnu raske leida. Kelli Gedvil (s 1994) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas, kes töötab installatsiooni-, video- ja veebipõhise meediumiga. Oma viimaste näitustega „4EVER“ ja „Purifying Your Skin“ on ta uurinud eneseesitluse käitumismustreid erinevates virtuaalsetes kogukondades ning kuidas need mõjutavad füüsilist keha, samaaegselt pannes rõhku vaataja kaasamisele läbi interaktiivsuse. Kristen Rästas (s 1992) on interdistsiplinaarne kunstnik, kelle looming kaasab videot, kontseptualismi, virtuaalreaalsust ja segatehnikas skulptuure. Tema hilisemad projektid on inspireeritud klassikalisest maastikumaalist, mida kunstnik proovib esitada läbi digitaalsete tehnoloogiate, luues kunstlikke looduslikke keskkondi, mis tegelevad kaasaegse inimese võõrandumise ja võimalike eskapismi peegeldavate reaalsuste seoste uurimisega. Sten Saarits (s 1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab peamiselt ajapõhise meediaga. Saaritsa teemade ja olukordade korduseid käsitlev kunstnikupraktika on seotud katsega luua mõttemaailmast stsenograafilise alatooniga installatiivseid maastikke, mille vahendusel kaasaegse ühiskonna argipäevaseid meeleseisundeid uurida.
ehtjen.ee, stensaarits.ee, kristenrastas.com, kelligedvil.com

Graafiline disain: Henri Kutsar

Tänud: Markus Tiitus, Alexei Gordin, Ian-Simon Märjama, Hendo Kidron, Leegi Kiis, Marek Gedvil, Tiina Vändre, Laura Suur, Anna-Liisa Männik, Ingrid Algma, Ingrid Kääramees, Linda Zupping, Jüri Ruut, Mirko Känd, Erko Ever, Kristjan Koskor, Anni Koskor, Katarina Koskor, Ander Koskor, Kennet Lekko, Eesti Kunstiakadeemia

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital

Asukoht: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus), Rapla.

Kursused

Kursused sügisel 2022

Joonistamise ja maalimise kursus sügis 2022
Alustame joonistamisest. Margit Terasmees viib läbi joonistamise lühikursuse. Seejärel katsetame erinevaid segatehnikaid, kombineerime joonistamist, maali jm. Semestri lõpetame abstraktse õlimaaliga. Maali juhendab Kairi Orgusaar.
Sügissemester kestab 6. oktoobrist kuni 22. detsembrini. Kursuse kuu tasu on 40 eurot. Semestri hind 105 eurot (soodustus korraga makstes) Tasuda: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus MTÜ EE591010220115091017
Selgitusse nimi, maalikursus, tasutud kuu või semester.

Sündmused

Kohtumine kunstnikuga näitusel “Unustamatud”

Olete oodatud kohtuma Mara Ljutjukiga tema personaalnäitusel “Unustamatud”. Vestlust modereerib Valter Uusberg.
Näitusel on esil 32 naistest inspireeritud uut ja 26 varasemat maali.
“Unustamatud”
Näitus on avatud 10. aprillini.
T – P, kell 15.00 – 18.00
Näituse maalidesse on jäädvustatud naise elu erinevad tundemaailma heiastused, fragmendid elust enesest ja sisemised mõtisklused.
Naistest on Mara Ljutjuk alati sügavuti lugupidanud ja naistel on tema elus väga oluline roll olnud. Nad on teda inspireerinud, võlunud ja ka palju üllatanud.
Teda endiselt hämmastab naiste vastuolulisus, see lummav segu vitaalsusest ja tundlikusest. Naistele on antud tema sõnul uskumatu võime olla nii kütkestavalt salapärane kui ka sihikindlalt vastupidav. Nad on kunstniku jaoks põnevad just oma sisemaailma keerukuse ning jõulisuse poolest.
Mara Ljutjuki meelest on IGAS naises peidus isikupärane ilu, mis eriliselt õitsele lööb, kui naine on saanud kasutada oma võimeid, täitnud oma vajadused ning jõudnud oma eesmärkideni. Naistele on antud ka elu suurim jõud – võime ARMASTADA.
Mõni naine elab oma elu ereda leegiga, mõni aga hillitsetud sihikindlusega. Mõlemad neist jätavad oma kaasteelistesse unustamatud jäljed omal moel ning toovad siia maailma juurde midagi eriliselt ainulaadset.
Mara Ljutjuk sündis Tallinnas 1978. aastal. Eesti Kunstiakadeemias lõpetas ta maali eriala 2001. aastal ning omandas samas ka haridusteaduste magistrikraadi. Ta on täiendanud end vabades kunstides 2007. aastal Hispaanias Valencia Universidad Politécnicas. 2006. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Alates 2004. aastast on tal olnud mitmeid isikunäitusi ning osalenud mitmetel ühisnäitustel aastast 2000.
Maalimise kõrval tegeleb Mara näituste kureerimise ja kujundamisega, on aktiivselt seotud oma vanaisa, Evald Okase Muuseumi programmi ja Telliskivi Loomelinnaku kunstifestivali ,, Ma ei saa aru“ kureerimise ja korraldamisega.
2019 aasta. pälvis ta Galerii-G kunstipreemia. 2020 a. oli ta Konrald Mäe preemia nominent.
Maral on kolm last (s. 2009/2012/2015) ning ta elab ja töötab Tallinnas.
Mara maalid on vormilt lihtsad ja jutustavad lugusid, milles igaüks võib end ära tunda. Motiivid, mis võivad tunduda tuttavlikud, sest peegeldavad hetki meid ümbritsevast maailmast, mõtestavad lahti inimsuhteid ning juhivad meie tähelepanu elu nüansirikkusele. Mara maalidesse on tundlikult talletatud tihti vaid viivu kestvaid hetki, fragmente elust, stseene millest osa räägib otsesemalt, osad metafoorsemalt argisest ja ringjoonelisest liikumisest.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Nöff ja RKKK.
Näitus toimub Naiste Ööde Filmifestival NÖFF-i raames.

Sündmused

Loeng ja film “HELENE”

Naiste Ööde Filmifestival NÖFF koostöös
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusega esitlevad:

Pühapäeval, 13. märtsil kell 14
Rapla kinos

KUNSTITEADLASE KATRIN KIVIMAA LOENG
koos filmiga “Helene”

“Helene Schjerfbecki tähelend ehk kuidas ühest Soome populaarseimast kunstnikust sai rahvusvahelise kunstielu suur avastus”

Ühe tuntuima soome kunstniku Helene Schjerfbecki (1862-1946) elu ja karjäär olid mitmes mõttes keerulised. Terviseprobleemid, majanduslikud piirangud või eraelulised raskused ei takistanud erakordselt andekal noorel naisel omandamast head kunstiharidust Soomes ja Lääne-Euroopas. Erialane tunnustus ei tulnud siiski kergelt: eluajal hakati tema kunsti hindama Soomes ja Rootsis alles siis, kui Helene oli juba kõrges vanuses. Tänapäeval peetakse Schjerfbecki üheks silmapaistvaimaks soome kunstnikuks ning tema näitused on populaarsed kogu maailmas. Hiljuti on teda võrreldud näiteks Edvard Munchiga. Film “Helene” räägib perioodist, mil üksilduses elavat keskealist kunstnikku külastab kunstikaupmees Gösta Stenman, kes usub Helene loomingusse ning toob tema ellu noore amatöörkunstniku Einar Reuteri, kes aastakümneid hiljem kirjutab Helene eluloo.

Katrin Kivimaa on kunstiteadlane ja kunstikriitik, Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur. Tema peamised uurimisvaldkonnad on naiskunstnike looming ning Eesti moodne ja kaasaegne kunst. Ta on töötanud kunstiteaduse professorina Eesti Kunstiakadeemias (2006-2017) ja kultuurilehe SIRP kunstitoimetajana (1993-1997). 2010. aastal kaaskureeris ta KUMU kunstimuuseumis näituse “Naine nõukogude eesti kunstis” ning 2008-2010 osales Viinis ja Varssavis toimunud suurprojekti “Gender Check: Femininity and Masculinity in the Art of Eastern Europe” rahvusvahelises töörühmas. 2009. aastal tunnustati teda Ervin Pütsepa preemiaga aasta parima kunstiteadusliku monograafia “Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis, 1850-2000” eest. Lisaks akadeemilistele publikatsioonidele avaldab ta kunstikriitikat Eesti kultuuriväljaannetes ja päevalehtedes.
Loengu kestvus on 1 tund. Loengule pääsevad need,
kes ostavad filmile Helene piletid.

Eluloofilm “Helene”

Režissöör Antti Jokinen

Soome 2020, 2 t 01 min

Osades: Laura Birn, Johannes Holopainen, Krista Kosonen jpt.

Eestikeelsed subtiitrid

1915. aasta. Helene Schjerfbeck on unustusse vajunud kunstnik, kes elab maal koos oma vanaldase emaga. Tema viimasest näitusest on aastaid möödas ja Helene maalib veel ainult oma lõbuks.

Kõik muutub aga siis, kui üks kunstikaupmees avastab Helene ja tema 159 imelist maali ning tahab korraldada tema soolonäituse. Helene kohtub asjaarmastajast kunstniku Einar Reuteriga, kes on tema kunsti kirglik austaja, ning nii saab alguse omapärane armulugu.

Tõsielusündmustel põhinev film kirjeldab Soome enim tunnustatud kunstniku Helene Schjerfbecki elu aastail 1915-1923.

Osta pilet siit:
https://www.piletimaailm.com/performances/116606-eluloofilm-helene

Näitused

Mara Ljutjuki näitus UNUSTAMATUD

Naiste Ööde Filmifestivali NÖFF 2022 kunstinäituseks on Mara Ljutjuki näitus UNUSTAMATUD, mis avatakse 12. märtsil kell 12
Näitus on avatud 13.03 – 10.04. 2022, T – P kell 15.00 – 18.00
Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus), Rapla.

Näituse maalidesse on jäädvustatud naise elu erinevad tundemaailma heiastused, fragmendid elust enesest ja sisemised mõtisklused.
Naistest on Mara Ljutjuk alati sügavuti lugupidanud ja naistel on tema elus väga oluline roll olnud. Nad on teda inspireerinud, võlunud ja ka palju üllatanud.
Teda endiselt hämmastab naiste vastuolulisus, see lummav segu vitaalsusest ja tundlikusest. Naistele on antud tema sõnul uskumatu võime olla nii kütkestavalt salapärane kui ka sihikindlalt vastupidav. Nad on kunstniku jaoks põnevad just oma sisemaailma keerukuse ning jõulisuse poolest.
Mara Ljutjuki meelest on IGAS naises peidus isikupärane ilu, mis eriliselt õitsele lööb, kui naine on saanud kasutada oma võimeid, täitnud oma vajadused ning jõudnud oma eesmärkideni. Naistele on antud ka elu suurim jõud – võime ARMASTADA.
Mõni naine elab oma elu ereda leegiga, mõni aga hillitsetud sihikindlusega. Mõlemad neist jätavad oma kaasteelistesse unustamatud jäljed omal moel ning toovad siia maailma juurde midagi eriliselt ainulaadset.
Mara Ljutjuk sündis Tallinnas 1978. aastal. Eesti Kunstiakadeemias lõpetas ta maali eriala 2001. aastal ning omandas samas ka haridusteaduste magistrikraadi. Ta on täiendanud end vabades kunstides 2007. aastal Hispaanias Valencia Universidad Politécnicas. 2006. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Alates 2004. aastast on tal olnud mitmeid isikunäitusi ning osalenud mitmetel ühisnäitustel aastast 2000.
Maalimise kõrval tegeleb Mara näituste kureerimise ja kujundamisega, on aktiivselt seotud oma vanaisa, Evald Okase Muuseumi programmi ja Telliskivi Loomelinnaku kunstifestivali ,, Ma ei saa aru“ kureerimise ja korraldamisega.
2019. a. pälvis ta Galerii-G kunstipreemia. 2020 a. oli ta Konrald Mäe preemia nominent.
Maral on kolm last (s. 2009/2012/2015) ning ta elab ja töötab Tallinnas.
Mara maalid on vormilt lihtsad ja jutustavad lugusid, milles igaüks võib end ära tunda. Motiivid, mis võivad tunduda tuttavlikud, sest peegeldavad hetki meid ümbritsevast maailmast, mõtestavad lahti inimsuhteid ning juhivad meie tähelepanu elu nüansirikkusele. Mara maalidesse on tundlikult talletatud tihti vaid viivu kestvaid hetki, fragmente elust, stseene millest osa räägib otsesemalt, osad metafoorsemalt argisest ja ringjoonelisest liikumisest.