Rubriigiarhiiv: Tulekul

Jüri Arraku loomingut tutvustav tuur näitusel “Naised ja mehed”

Näituse viimasel päeval, 29. märtsil kell 14.00, on kõik huvilised oodatud osa saama väikesest näitusetuurist. Kunstniku abikaasa Kai Olivia Arrak tutvustab Jüri Arraku loomingut ning avab tema loomeprotsessi tagamaid.

Jüri Arraku maalide ja graafika näitus “”Naised ja mehed”

Näitus Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses on osa Jüri Arraku 90. sünniaastapäeva tähistamisest. Avar ja liigendatav näitusesaal annab võimaluse eksponeerida ka suuremaid teoseid, eeskätt õlimaalide hulgast, millised eriti sageli igasse ruumi ei sobitu. Graafilised lehed annavad ülevaate kunstniku loometeest ja käekirja muutustest läbi aastakümnete.
Inimfiguur oma bioloogilise olemusega on alati olnud Jüri Arraku teostel tähtsal kohal, õigemini on pigem vaid üksikuid teoseid, millistel bioloogilist figuuri ei esine. Kui see pole ka inimesena kujutatud, võib ta olla kas lind või loom. Tinglikult võib ka naisi nende õrnuses pidada lindudeks ning mehi kui jõulisemaid, loomadeks. Kunstnik on rääkinud, et nii lindudele kui loomadele on ta alati joonistnud/maalinud inimese silmad. Sellel näitusel saame näha – seda oma silmaga –, kas see ka nii on.
Jüri Arrak oli kunstnik, kes uuris oma teostes inimkonna teed, kus saatjateks on alati olnud mured ja rõõmud, õnnestumised ja katsumused, proovikivid ning ikka järgmised ja järgmised ülesanded. On hea, kui sellel teel on, kellele toetuda ning pelgupaiku, kuhu varjuda.
Näitus toimub koostöös Naiste Ööde Filmifestivaliga (NÖFF), Kai Olivia Arrakuga ning Tokko&Arrak Galeriiga.
Näitus on avatud kuni 29. märtsini. T – R kell 15.00 – 18.00, L – P 12.00 – 15.00. Esmaspäeval suletud.

Naised ja mehed

Näitus Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses on osa Jüri Arraku 90. sünniaastapäeva tähistamisest. Avar ja liigendatav näitusesaal annab võimaluse eksponeerida ka suuremaid teoseid, eeskätt õlimaalide hulgast, millised eriti sageli igasse ruumi ei sobitu. Graafilised lehed annavad ülevaate kunstniku loometeest ja käekirja muutustest läbi aastakümnete.

Inimfiguur oma bioloogilise olemusega on alati olnud Jüri Arraku teostel tähtsal kohal, õigemini on pigem vaid üksikuid teoseid, millistel bioloogilist figuuri ei esine. Kui see pole ka inimesena  kujutatud, võib ta olla kas lind või loom. Tinglikult võib ka naisi nende õrnuses  pidada lindudeks ning mehi kui jõulisemaid, loomadeks. Kunstnik on rääkinud, et nii lindudele kui loomadele on ta alati joonistnud/maalinud inimese silmad. Sellel näitusel saame näha – seda oma silmaga –, kas see ka nii on.

Jüri Arrak oli kunstnik, kes uuris oma teostes inimkonna teed, kus saatjateks on alati olnud mured ja rõõmud, õnnestumised ja katsumused, proovikivid ning ikka järgmised ja järgmised ülesanded. On hea, kui sellel teel on, kellele toetuda ning pelgupaiku, kuhu varjuda.

Näitus toimub koostöös Naiste Ööde Filmifestivaliga (NÖFF), Kai Olivia Arrakuga ning Tokko&Arrak Galeriiga.

Näituse kujundas Eteri Tõlgo. Graafiline disain: Kati Kerstna.

Kaheksas Naiste Ööde filmifestival (NÖFF) toimub 6.–8. märtsil Rapla kinos, tuues vaatajateni kümme kvaliteetfilmi, kodumaised lühifilmid, rahvusvaheliselt hinnatud mängufilme, filmiklassikat ja multifilme. Tänavuse festivali läbivaks teemaks on „vabanemine“ – nii isiklikus, loomingulises kui ka ühiskondlikus tähenduses.

Info: https://noff.ee/

Näitus on avatud kuni 29. märtsini. T – R kell 15.00 – 18.00, L – P 12.00 – 15.00. Esmaspäeval suletud.

Näituse  avamine: laupäeval, 7. märtsil kell 12:00.

Info: kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee

Kunstis olemised

Olete oodatud näituse „Kunstis olemised” avamisele laupäeval, 3. mail kell 15.00. Näituse raames toimub RKKK uue valguslahenduse avamine ja tutvustamine Raplamaa kunstikogukonnale.
2025. aastal täitub 30 aastat Rapla Kunstiseltsi loomisest, mis on märgiline sündmus Rapla kultuurielus. Nende aastate sisse jääb mitmeid murrangulisi etappe nii ühiskondlikus elus kui maakonna kunstielu arengus. See tähtpäev annab põhjuse tänuga tagasi vaadata erinevatele inspireerivatele kunstiprojektidele, mida on vedanud Krista ja Jaan Urvet. Nendest algatustest on tänaseks välja kasvanud uued koostööd ja sirgunud mitmed kunstnikud.
Juubeliaasta tähistamiseks korraldatakse kevadel näitus „Kunstis olemised“ ning sügisel toimub teemakohane konverents.
Urvetite tegevus kunstivallas sai alguse 1980. aastatel, mil Jaan Urvet korraldas Rapla KEK-is Kunstifondi abiga toonaste tunnustatud Eesti kunstnike näituseid. Aastal 1981 asutasid Urvetid laste filmistuudio MINI-ANIMA, mille kunstiliseks juhiks sai Krista Urvet. Stuudios loodi animafilme, millega saavutati edu festivalidel üle terve Nõukogude Liidu, tuues Raplasse mitmeid olulisi auhindu. Stuudio tegutses 10 aastat.
Üheksakümnendate alguses ilmus Raplasse pagendusest muusik ja ärimees Toivo Kurmet. 1992. aasta jaanuaris asutati tema eestvedamisel heategevuslik sihtasutus MAGHIRA FOND (MF)
Samal aastal asutas sihtasutus MF MAGHIRA KUNSTIKOOL-i. Kooliprojekti hakkas vedama Krista Urvet, kes oli samal ajal kunstiõpetaja Rapla Vesiroosi koolis.
1993. aastaks oli MF muutunud maksejõuetuks ja ka KOV-ist ei tulnud tuge.
Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkis seltsiliikumine ning loodi täiskasvanute huvi- ja täiendharidust toetav katuseorganisatsioon Eesti Vabaharidusliit, mille liikmeks sai ka Maghira Kunstikool. Täiskasvanute käsitöökursuslastele saadi toetusi erinevate projektide kaudu. Kunstikool lõpetas tegevuse 1995. aastal
Samal aastal 1995 asutati Urvetite algatusel RAPLA KUNSTISELTS. Seltsiga liitusid mõned endised Rapla Kunstiklubi liikmed, kunstnikud ja harrastuskunstnikud kogu Raplamaalt. Liikmete arv ulatus 30 inimeseni.
Täiskasvanute kunstikoolitused toimusid Rapla Kunstiselti Õpikoja ruumides, mis asusid Rapla kogudusele kuuluvas pastoraadis. Koolitusprogrammid olid kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Koolitajateks olid oma erialadel tunnustatud kunstnikud ja meistrid. Selts korraldas regulaarselt kunstilaagreid ja -näituseid. Eesti tunnustatud professionaalsete kunstnike ja harrastajate näitusi eksponeeriti Rapla Keskraamatukogus, Rütmani galeriis ja kogu Raplamaal.
Aastal 2013 nimetatakse Rapla Kunstiselts ümber Rapla Käsitöö-ja Kunstiseltsiks, mille tegevuse korraldajaks sai Ivi Sark. Selts on jätkanud konverentside, õppereiside ja täiskasvanute koolituste korraldamisega.
2010 aastal asutasid Rapla Kunstiseltsi endised õpetajad Kairi Orgusaar ja Riin Pallon Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse (RKKK), mis tegeleb näituste, koolituste ja erinevate kunstisündmuste korraldamisega RKKK galeriis. Sel aastal tähistab RKKK oma 15. tegutsemisaastat.
Juubelile pühendatud näitusel „Kunstis olemised“ osalevad kolme põlvkonna jooksul Raplamaaga seotud olnud harrastuskunstnikud ja professionaalid. Kõik osalejad on õppinud või õpetanud Mini-Animas, Maghira Kunstikoolis, Rapla Kunstiseltsis või Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses.
Näitusel osalevad:
Maiu Albo, Mikk Allas, Moyo Eivas, Mauri Gross, Ain Jürisalu, Jaak Kadarik, Erki Kannus, Katrin Kirsipuu, Mai Klemmer, Eha Koit, Sirkka Lasner, Mathura, Maiu Mooses, Kairi Orgusaar, Riin Pallon, Urmas Puhkan, Erki Põld, Avo Päädam, Editha Salm, Ülla Sirendi, Eda Taevas, Ave Tislar, Eteri Tõlgo, Krista Urvet, Märt Vaidla, Siret Varimõis.
Näituse kujundus: Eteri Tõlgo
Graafiline disain: Kati Kerstna
Näitus on avatud:
3.- 23.mai 2025, T – R kl 15.00 – 18.00, L – P 12.00 -15.00
Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt.3b III korrus.
Suuremad näitused ja tunnustused:
2003 – näitus Helsinkis
2004 – näitus Axevallas (Rootsis)
2005 – „Aasta Tegu” kunstiaasta ürituste korraldamise eest
2006 – ühisnäitus Madonas (Lätis) koos 23 Rapla kunstniku ja kolme kunstikooli (Märjamaa, Kehtna, Kohila) töödega
2007 – Krista Urvet pälvis Eesti kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi aastapreemia
2008 – Krista Urvet pälvis kultuuriauhinna „Rapla Vedur”

Joonistamise ja maalimise kursus

Ootame teid maalima ja joonistama neljapäeviti kell 18.00 – 20.00.
Kursus algab 3. oktoobril ja kestab 19. detsembrini.
Kursuse tasu 50 eurot kuu, semestri kaupa makstes 3 kuu soodushind 135 eurot.
Kursus algab joonistamise algõppega, mida juhendab Margit Terasmees. Novembris jätkame maalietüüdidega, juhendab Kairi Orgusaar. Kuna kevadise näituse teema on portree, siis keskendume selle semestri lõpuosas inimese maalimisele ja joonistamisele. Maalis kasutame segatehnikaid ja õlimaali.
Kursus on täiskasvanutele.
Alates novembrikuust lisandub klaasikunsti kursus algajatele.

Kohtumine kunstnikuga näitusel “RESOmaatiline vaikelu”

Olete oodatud laupäeval 18. detsembrill kell 16.00 kohtuma tuntud helikunstniku Aivar Tõnsoga tema esimesel soolonäitusel.
Autor avab publikule ruumilise heli maailma – mis on ruumiline heli ja kuidas sünnib ruumiline heliteos.
Kunstnik tutvustab oma loomingut ja räägib sellest, mis on talle oluline loomeprotsessis ja loomingus üldse.
Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkondadeüleste kultuurisündmuste kuraator. Muusikuna on ta eelkõige tuntud elektroonilise muusika projektide Hüpnosaurus, Kulgurid ja Kismabande kaudu.
Kuraatorina on tema senisteks kõige olulisemateks projektideks Hea Uus Heli festival ja plaadifirma Ulmeplaadid.
Praegusel ajal on Aivar Tõnso keskendunud Üle Heli festivali kureerimisele ja loomingulises plaanis on teda viimasel
ajal üha enam huvitama hakanud kohaspetsiifiliste ruumilise heli installatsioonide loomine. Ruumilise heli temaatikat on ta uurinud
nii Üle Heli festivali, omaloominguliste projektide, kui ka helikunstile keskendunud magistriõpingute kaudu EKAs

Tule üritusele ainult siis, kui tunned, et oled täiesti terve.
Ole valmis esitama vaktsineerimispassi või läbipõdemise tõendit.
Hoia näitusesaalis mõistlikku vahet teiste külastajatega.
Kanna maski! Kätedeso on saadaval kohe uksest sisse astudes.

Seoses teetöödega maja ees palume auto parkida Rapla Selveri parklasse. Majale saab ligi ülekäiguraja juurest.
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Tallinna mnt. 3b, Rapla (Espaki maja)