Rubriigiarhiiv: Näitused

Kohtumine kunstnikuga näitusel “Mänguväljak”

Olete oodatud Matti Tapio Vainio isiknäituse “Mänguväljak” raames toimuvale kunstnikuvestlusele Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse pühapäeval 16. märtsil kell 12.00
.
Näitusel „Mänguväljak“ on eksponeeritud õlimaalid, graafikad ja suured mustvalged mõttelabürindi taolised joonistused. Teosed käsitlevad laiahaardeliselt teemasid, mis keskenduvad inimese uurimisele ja suhestumisele ümbritseva maailmaga.
Kunstiteosed väljendavad inimeste isiklike ja ühiskondlike identiteetide vahelist dünaamikat ning nende mõju ümbritsevale maailmale. Näitusel esitletud teoste kaudu uurib kunstnik, kuidas mehe ja naise rollid ning identiteedid põimuvad meie igapäevaelu “mänguväljakutel”, peegeldades soove ja hirme, paindlikust, püüdlusi, väljakutseid ja suhteid. Kui käsitleda elu mänguväljakuna, kus meie tegevused ja valikud mõjutavad üksteist ja meid ümbritsevat keskkonda, saame paremini mõista, et iga kunstiteos või inimtegu on osa suuremast mängust, milles igal ühel on oma roll ja mõju.
Kaunite kunstide abil on võimalik väljendada inimese käitumise nii konkreetseid kui ka nähtamatuid protsesse. Samal ajal avaneb kunstis võimalus simuleerida erinevaid stsenaariume, mis võiksid potentsiaalselt aset leida. Me kõik otsime tuhande võimaluse hulgast enda jaoks sobivaimaid viise, kuidas maailmas eksisteerida.
Matti Tapio Vainio, s. 1978 on Soomest pärit vabakutseline kunstnik ja aastast 2021 Viimsi Kunstikooli direktor.
Vainio on omandanud kaunite kunstide magistrikraadi Aalto Ülikoolis ning elab ja töötab Eestis. Tema peamiseks meediumiks on joonistus, maal, graafika ja performance. Ta on osalenud näitustel Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Suurbritannias. Tema loomingus loodav ruum uurib igapäevaelu fenomeni ja üksikisiku võimalusi ühiskondlikes tingimustes, kunsti näeb ta võimalusena praktiseerida meditatiivset ja filosoofilist mõtlemist.
Näitus kuulub NÖFF-i programmi. Seitsmes Naiste Ööde Filmifestival toimub 7.- 9. märtsil 2025 a. Raplas ja Märjamaal. Läbivaks teemaks on NAINE ja MEES.
Näitus on avatud 09.03. – 30.03. 2025,
T – R kell 15.00 – 18.00, L ja P kell 12.00 – 15.00

NÄHA LÄBI UDU

Tunnustatud klaasikunstniku tiitliga vast pärjatud Sofi Aršas avab laupäeval 8. veebruaril  kell 16.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses oma personaalnäituse “ Näha läbi udu”.

“Videvikus sõites varjab vaatevälja ühtäkki udu, vähendad kiirust, lülitad sisse udutuled, kuid nähtavus ei parane. Vaimusilmas tekivad ohustsenaariumid, mis sind tee peal tabada võivad – kokkupõrge mõne looma, inimese või tundmatuga, äkiline kurv või vesiliug. Su meeled on kontsentreeritud vaid vajadusele näha läbi udu.”  Aršase sõnul kogeme igapäevaselt sarnaseid olukordi ülekantud tähenduses. Teadmatus homse ees, suutmatus või vajadus mõista teisi, tihe meediaudu – need on vaid mõningad näited sellest, kuidas me kulgeme eluteel valgustamaks tulevikku udutuledega.
Aršas püüab oma näitusel näidata väljavõtteid olukordadest, kus ta keskendub tahtele teravamalt ja kaugemale näha. Ta vaatleb kogemusi, mis vaid piiratud vaateväljaga oludes visioone ja meelepetteid võivad tekitada. Vahel need meelepetted ja visioonid on huvipakkuvamad kui elu ise. Vahel võivad enda poolt konstrueeritud udused segajad luua reealsusega hoopis intrigeerivamaid kooslusi, millesse takerdumine võib luua eriskummalisemaid vaatevälju.

Sofi Aršas on visuaalkunstnik, kelle peamisteks väljendusvahenditeks on klaas, video, foto ja installatiivsed vahendid. 2024. aastal pälvis Sofi 2022 – 23 a. tunnustatud klaasikunstniku aunimetuse. Oma loomeprotsessi kohta on ta öelnud: “Selleks, et mahutada ühte objekti kogu vajalik informatsioon, on asendamatuteks komponentideks klaas ja valgus, mis optiliste omaduste tõttu võimaldavad kujutada samaaegselt mitut motiivi – mõtet, emotsiooni, mälupilti ja kohta, põimides need läbikumavad kihid üheks tähendusruumiks.”

Sofi on lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli (praegune Eesti Kunstiakadeemia) klaasikunsti eriala 1992 aastal. Ta on osalenud arvukatel näitustel Eestis ja välismaal alates 1994. aastast. Kureerinud mitmeid klaasikunstinäituseid. On Eesti Kunstnike Liidu liige alates 2007 aastast ning aastatel 2013–2017 juhatanud Eesti Klaasikunstnike Ühendust. Aastatel 1994-2018 Tallinna Ülikoolis klaasikunsti lektor. Alates 2018 aastast tegutseb oma stuudios https://stuudiomustvalge.eu/ ja on õpetaja Tallinna unstikoolis. Aršase töid omavad Tallinna Linnamuuseum ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum.
Kõik on oodatud näituse avamisele laupäeval, 8. veebruaril, kell 16:00, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse!

Tallinna mnt 3b, Rapla. https://raplakunst.eu/?lang=et
Keskus on avatud näituste ajal:
teisipäevast reedeni kell 15.00 – 18.00,
laupäeval ja pühapäeval 12.00 – 15.00. Esmaspäeval suletud
Näitus on avatud kuni 2. märtsini, 2025.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Kontaktid: Sofi Aršas 56957052; sofiarchas [at] gmail [dot] com
Kairi Orgusaat: kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee

 

 

MÄNGUVÄLJAK

MATTI TAPIO VAINIO personaalnäitus „Mänguväljak“

Näituse avamine on laupäeval 8. märtsil kell 11.30.
Näitus on avatud 09.03. – 30.03. 2025,
T – R kell 15.00 – 18.00, L ja P kell 12.00 – 15.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla

Näitus kuulub NÖFF-i programmi. Seitsmes Naiste Ööde Filmifestival toimub 7.- 9. märtsil 2025 a. Raplas ja Märjamaal. Läbivaks teemaks on NAINE ja MEES.

Näitusel „Mänguväljak“ on eksponeeritud õlimaalid, graafikad ja suured mustvalged mõttelabürindi taolised joonistused. Teosed käsitlevad laiahaardeliselt teemasid, mis keskenduvad inimese uurimisele ja suhestumisele ümbritseva maailmaga.
Kunstiteosed väljendavad inimeste isiklike ja ühiskondlike identiteetide vahelist dünaamikat ning nende mõju ümbritsevale maailmale. Näitusel esitletud teoste kaudu uurib kunstnik, kuidas mehe ja naise rollid ning identiteedid põimuvad meie igapäevaelu “mänguväljakutel”, peegeldades soove ja hirme, paindlikust, püüdlusi, väljakutseid ja suhteid. Kui käsitleda elu mänguväljakuna, kus meie tegevused ja valikud mõjutavad üksteist ja meid ümbritsevat keskkonda, saame paremini mõista, et iga kunstiteos või inimtegu on osa suuremast mängust, milles igal ühel on oma roll ja mõju.
Kaunite kunstide abil on võimalik väljendada inimese käitumise nii konkreetseid kui ka nähtamatuid protsesse. Samal ajal avaneb kunstis võimalus simuleerida erinevaid stsenaariume, mis võiksid potentsiaalselt aset leida. Me kõik otsime tuhande võimaluse hulgast enda jaoks sobivaimaid viise, kuidas maailmas eksisteerida.

Matti Tapio Vainio, s. 1978 on Soomest pärit vabakutseline kunstnik ja aastast 2021 Viimsi Kunstikooli direktor.
Vainio on omandanud kaunite kunstide magistrikraadi Aalto Ülikoolis ning elab ja töötab Eestis. Tema peamiseks meediumiks on joonistus, maal, graafika ja performance. Ta on osalenud näitustel Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Suurbritannias. Tema loomingus loodav ruum uurib igapäevaelu fenomeni ja üksikisiku võimalusi ühiskondlikes tingimustes, kunsti näeb ta võimalusena praktiseerida meditatiivset ja filosoofilist mõtlemist.

OTSIDES MAASTIKKE/ ESCAPE – ROOM – LANDSCAPE

Näitus on avatud 23.11. – 15.12. 2024, T – R kell 15.00 – 18.00 , L ja P kell 12.00 – 15.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla

Näitusel osalevad kunstnikud:

Helena Tuudelepp Eesti,

Anna Steinhäusler Austria

Margit Terasmees Eesti

Näitusel kujuneb uus, materjalide häälestamise teel loodud maastik. Habrast  ja hetkelist mõõdet kannab õrn ja õhuline  pabersavi, millele vastandub puudega köetavas ahjus kõrgel temperatuuril põletatud keraamiliste objektide maine karmus, maalilisus ja  igavikulisus. Nagu loojatena otsime oma tugevust ja tunnistame haprust, kulgevad ka   materjalid  ühest seisundist teise, tunnistades looduse rütmide ülemvõimu.

Erinevates vaadetes loovad dünaamikat nii otsesed kui tunnetuslikud vihjed figuratiivsusele: siia on keegi jätnud oma peegeldused, siit ei puudu  ka pikad pausid, vaikus ja traagilisus.

See uus maastik on poeetiline ja komponeeritud koht, mille järele igatseme ja kuhu sooviksime põgeneda, mille osaks tahaksime saada.

Helena Tuudelepp on lõpetanud 2018. a. EKA keraamikaosakonna magistratuuri. Ta on Eesti Keraamikute Liidu liige, osalenud erinevatel rühma- ja isikunäitustel alates 2015. aastast. Teda on tunnustatud 2016 Eesti Kunstiakadeemia Keraamika osakonna Ilmar Palmi nimeline preemiaga, samuti 2018 Noore tarbekunstniku preemiaga TASE18 lõputööde näitusetöö eest.

Helena meelismaterjaliks on pabersavi, mille kaudu ta jälgib materjali transformatsiooni, selle dünaamikat kuivamisprotsessis ning unikaalsete vormide ja detailide kujunemist. Pabersavist töid ta ei põleta ning taaskasutab materjali järgmiste tööde juures.

Anna Steinhäusler on Austria kunstnik, kes tegeleb maali, keraamika ja restaureerimisega. Lisaks Viini rakenduskunstiülikooli maalikunsti eriala lõpetamisele õppis ta aasta aega Inglismaal Newcastle’i ülikooli kunstiosakonnas. Ta on eksponeerinud oma maale ja skulptuure riiklikel ja rahvusvahelistel üksik- ja grupinäitustel, kunstimessidel ja kollektsioonides. Tema soov töötada ka maalikunstnikuna keraamika valdkonnas süvenes läbi osalemise keraamika puupõletuses. Selle  tehnikaga tutvus ta esmakordselt 2017. aastal, osaledes Kohila sümpoosionil Eestis. Sellele järgnesid täiendkoolitused rahvusvahelistes keraamikakeskustes nagu Guldagergaard Taanis, kaasaegse keraamika keskus La Borne’is Prantsusmaal ja rahvusvaheline keraamikastuudio Kecskemetis Ungaris. Anna figuratiivseid kunstiteoseid iseloomustab otsus kujutada asju seotud viisil. Üksikute inimeste asemel kujutab ta näiteks suhete võrgustikke. Ta peab puupõletuse meediumit oluliseks osaks oma kunstis, et äratada taas huvi looduse ja elu vastu suhetes.

Margit Terasmees on disainer ja keraamik, lõpetanud Tartu Kunstikooli tekstiilikunsti eriala ja EKA disainiosakonna, BA. Eesti Keraamikute Liidu liige. Ta on osalenud erinevatel rühmanäitustel alates 2015. aastast nii oma joonistuste kui keraamiliste vormidega. Margit  on täiendanud oma teadmisi Rahvusvahelistes Keraamikakeskustes Guldagergaardis, Taanis ja Ketsckemetis, Ungaris, samuti Mallusjoel Kuu Klaasi-ja Keraamikakeskuses, Soomes. 2024. aastal osales rahvusvahelisel puupõletuse teemalisel sümpoosionil Kohilas.

Margit on spetsialiseerunud puudega köetavates ahjudes peamiselt funktsionaalse keraamika aga ka skulpturaalsete vormide loomisele. Oluline osa tema loomingus on pika põletuse jooksul puuahjus toimuva  tule ja tuha koostöö juhtimine, materjali väärindamine ning häälestamine. Ta on pühendunud erinevate puupõletuseks sobivate masside ja glasuuride katsetamisele ja välja töötamisele ning viib läbi kunstnike põletusi erinevates puuahjudes Eestis. 2019. aastal pani aluse isiklikule puupõletusahjule Linnaalustel, Raplamaal.

Näitusel kasutatud materjalid ja tehnikad:

 Pabersavi

Helena Tuudelepp: Minu näitusetööde valmimisel enamjaolt kasutatud materjal – pabersavi -põletusprotsessi ei läbi, detailid jäävad etappi mis võimaldavad materjali ümber töödelda ja taaskasutada. Oma töödes suunan fookuse etappidele, mis leiavad aset materjali kuivamisest kuni algmassiga taasühinemiseni.

Sulandumine, kohanemine, paus, lahustumine – etapid, mis loomingulises protsessis moodustavad liikumise, mida nimetaksin omamoodi materjali siirderiituseks – kulgemine ühest seisundist teise. Kui massist eraldub osa, millest moodustub detail, siis lahkumine massist ei ole lõplik vaid ainult vahepealne faas. Detaili lahustumisel massi sulandub detail oma algolekusse tagasi ning annab võimaluse uue väljundi loomisele. Töö ja suhtlus materjali/iseendaga – otsides tugevust, tunnistades haprust, katsed leida tasakaalupunkt – jätkuv rändamine materjali- ja hingemaastikel.

Keraamika puupõletus

Margit Terasmees: keraamika puupõletus on iidne tule taltsutamise kunst, mis kätkeb endas nii müstikat ja salapära kui koostööd loodusjõududega.

Puudega köetavas ahjus tekib hapnikuvaene atmosfäär, mis suheldes keraamilises massis ja glasuurides olevate metallioksiididega toob välja materjali erilise algupärase olemuse. Põletatud pind on nagu 3-mõõtmeline lõuend, mida on maalinud ahjus voolav tuli ja lendav tuhk.

Selle tehnika ehedus puudutab loojat sügavalt ning kohalolekus võib tunnetada iseenda tühisust, sest mitte kõik esemed ei tule ahjust välja võitjatena.

Anna Steinhäusler: Keraamika puupõletuse abil astuvad inimesed dialoogi loodusega. Ahju köetakse puiduga ning pikk leek viib tekkiva puutuha läbi ahju puudutades oma teel vastuvõtlikke savikehi. Pika põletuse jooksul  koguneb tuhk skulptuuridele nagu pidevalt mahasadav lumi. Tugevas kuumuses reageerib tuhk saviga ja savikehadele kasvab polükroomne klaasnahk. Neid toone loovad  värvivad metallioksiidid, mida puud saavad maapinnast. Põletuse lõpus saab keraamika osaks loodusest. Keraamika on oma keeruliste pindadega, mida saab pidevalt uuesti avastada on elu tunnistajaks, mis avaldub oma mitmekesisuses ja areneb suhetes.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Anna Steinhäusler www.annasteinhaeusler.com
Helena Tuudelepp www.helenatuudelepp.com
Margit Terasmees

 

TUNDMATUIL VETEL

Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses avatakse reedel, 25. oktoobril kell 18.00 maalinäitus „Tundmatuil vetel“,
mille keskmes on vee sümboolika emotsionaalsete seisundite peegeldajana ning sukeldumine nende pealispinna alla, alateadvuse süvahoovustesse. Näitusel osaleb üheksa kaasaegset kunstnikku, kes igaüks oma nurga alt näituse teemadele lähenevad.
Näitusel olevates maalides on tunda lummust – õrna balansseerimist ilu ja painajalikkuse vahel, juhtides vaataja läbi pintslitõmmete maailma, kus kujundid ja tähendused taasilmuvad aina uutes vormides, kandes endas sümbolite ja varjatud alltekstide kihte. Näiteks unenägudes sümboliseerib rahulik veepind tundeelu tasakaalu ja tormine meri ärevust, jää apaatsust ja vihm puhastumist. Maalikunstis võib vesi võtta teisigi, väliselt kujult sarnaseid vorme, samal ajal kui selle vormi otsingud ehk maaliprotsess ise võib võrduda rändamise ja uitamisega hingemaastikel ja tundeväljadel.
Näituse ülesehitus on jagatud neljaks ruumiks – „Ajaloo kihistused“, „Alateadvuses pööreldes“, „Tulevik tuleb homme“ ja „Kaugetel vetel”–, millele lisanduvad täiendavad sopistused. Nii käiakse läbi retk minevikku, inimeseks olemise teekond ja alateadvuse keerdkäigud, apokalüptilised meeleolud ja tulevikuutoopiad, kauged rännakud ja maailma peegeldused, aga ka vesi selles tähenduses, et see on meie üks peamisi koostisosi moodustades kaks kolmandikku inimese kehamassist.
Riin Palloni maalid loovad pingelisi atmosfääre, kus vaataja satub justkui peadpööritavasse seisundisse – tasakaalu otsides, kuid alati veidi komistades. Tema teosed on visuaalsed simulaakrumid, kus tegelikkus ja illusioon põimuvad, andes ruumi uutele reaalsustele, mis pidevalt ilmuvad ja kaovad. Manfred Dubov suhestub tema kui kuraatori lähtekohaga aga läbi positsiooni, et maal peegeldab individuaalset ja kollektiivset elu, näiteks genotsiidi või pandeemiajärgset pingelangust.
Eleriin Ello looming lähtub loodusmotiividest ning valguse-varju olekutest ja varjunditest viisil, et isegi meteoriitsed kivikamakad tema maalidel näivad õrnad ja tundelised. Marta Stratskas vastandub talle mõtteliselt psühholoogiliste portreede ja sürreaalsete figuuridega värviküllases sarjas, mis tegeleb perekondliku kokkukuuluvustunde ja armastusega.
Leho Rubise figuurid on seevastu üksikud ja eraldiseisvad ning koloriidiltki vaoshoitumad, kõneldes teadvusest ja tajuväljast, siseilma poeesiast ja peegeldustest, udumaastikest ja pimedusest päeva ajal. Ka Jenny Grönholmi maalidest ei õhku valgust, vaid kõigest kõikehõlmavat kuma, mille taustal figuurid kordamööda kerkivad esile ja kaovad – sümboolne eneseotsingu ring.
Miina Barrera Pinochet’ sümboolika omakorda võrdleb raiesmikku inimhinge keerukusesega, võõral maastikul juurdumist puhastusprotsessiga, atmosfääri sotsiaalsete suhetega. Kalli Kalde käsitleb veetemaatikat ehk näitusekunstnikest kõige otsesemalt kujutades inimfiguure koos veeloomade ja -lindudega ja seda suure sinise kõikvõimalikes varjundites.
Lõpetuseks väljub Maria-Kristiina Ulas aga maali ootuspärasest standardist ehk ruudukujulisest lõuendist seinal. Näiteks tema naerva Buddha kujuliseks freesitud vineerfiguur tegeleb pehme vohava inimvormi, enesehoolde, uue elu sünni ja ideede genereerimise küsimustega.
Kuraatorid: Riin Pallon ja Triinu Soikmets
Plakat: Indrek Tuuga/Adograaf

 

Mathura & S. J. Fowler´i näitus KIRIKUJU

Eesti kirjaniku Mathura ja inglise luuletaja Steven J. Fowleri ühine näitus “Kirikuju” uurib piiri visuaalse ja poeetilise, kujundliku ja sõnalise eneseväljenduse vahel. Kasutades nii aseemilist kirjutust kui muid kaasaegseid kunstilisi vorme kutsuvad kahe, muidu põhiliselt kirjanduse vallas tegutseva kunstniku teosed vaatajat

uurima tähenduste olemasolu ka seletamatus maailmas. Kas sõna visuaalne vorm saab selle mõju muuta, kas pole luule rohkem hoopis tajude, kui sõnade kunst ning mida ütlevad koopajoonisedmeile üha enam digitaliseeruvas maailmas? Need on mõned küsimustest, mida “Kirikujuga” enesele saab esitada. Lisaks teostele endile saab ka vaadata briti visuaalkunstniku David Spittle’i lühifilmi näituse valmimisest ja selle ajenditest.
Näitus on avatud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
(Tallinna mnt 3b, Rapla, III korrus)
21. septembrist 13. oktoobrini T-R 15-18, L-P 12-15.

Kohtumine autoriga/ Artist talk: 12. oktoobril kl 14.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Raplamaa ekspertgrupp ja Rapla vald.

Olete oodatud!

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla

Kultuuriministeeriumi külaskäik

29. augustil 2024 külastas Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskust  Kultuuriministeerium (60 inimest). Kairi Orgusaar ja Riin Pallon tutvustasid slaidishow taustal kunstikeskuse tegemisi. Tutvustasime ka galerii uut, vastvalminud valguslahendust ja arenguekspert Meelis Tähepõld andis ülevaate valgustamise olulisusest ja põhimõtetest. Külalised said galeriis vaadata väikest väljapanekut mõlema kunstniku-galeristi maaliloomingust.  Rapla tuurilt naasnud külaliste janu kustutas Tori Siidritalu siider.

Pildistas Tiina Kõrtsini

 

SUURE KUNSTI LUMMUSES

Kuidas tunda ära Suurt kunstnikku? Kas on see tema eriline olemus, suurepärane oskus käsitleda värve ja avar fantaasiarikkus või hoopis detailne täpsus nähtu ja kogetu edasi andmisel?
Oleme püüdnud jäljendada Suuri kunstnikke, tehes meie jaoks hingelähedastest ja huvitavatest maalidest koopiaid. Aimates toone, pintslilööke ja tehnikaid valmisid eriilmelised tööd, kuhu igaüks meist on lisanud oma puudutuse.
Sellel näitusel võite kohtuda Leonardo da Vinci ja Jüri Arrakuga, neile sekundeerivad Van Gogh ja Navitrolla ning nurga tagant piilub Konrad Mägi. Mõned kuulsused aga jätame saladuseks, et kohtumisrõõm oleks suurem ja üllatus ehedam.
Lisaks koopiatele esitleme ka mõningaid töid, mille kaudu saame näidata enda oskust olla Suur kunstnik. Olles valinud meelepärased värvid, tehnikad ja teema, anname edasi ka enda olemust.
Enamik näituse „Suure kunsti lummuses“ töödest on valminud kunstikeskuse maalikursusel ning seekord on kõik osalejad jõudnud oma esimestest maalisammudest kaugemale.
Näitusel osalevad: Maiu Albo, Mikk Allas, Mai Klemmer, Eha Koit, Avo Päädam, Editha Salm, Olga Sokk, Ave Tislar, Eteri Tõlgo ja Siret Varimõis
Näituse kujundas Eteri Tõlgo
Plakati kujundas Markus Orgusaar
Näitus on avatud 04.05 – 19.05.2024
T-R kell 15.00-18.00
L-P kell 12.00-15.00

Presidendi külaskäik

24.04.24 oli suur rõõm võõrustada Eesti Vabariigi presidenti Alar Karist ja tema kaaskonda Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses! Väga soe kohtumine, kus oli tunda kultuurihuvi, süvenemist kuivõrd tihe päevakava seda võimaldas ja muhedat huumorit. Kohtumine oli osa kahepäevasest Raplamaa visiidist. Hetked jäädvustas Tiina Kõrtsini.

 

KONFLATSIOON – Kati Kerstna / Kai Koppel / Simone Fezer

Näitus on avatud   8-31. märts 2024, T – R kell 15.00 – 18.00,   laupäeval ja pühapäeval kell 12.00 – 15.00.  Suurel reedel ja esmaspäeviti näitus suletud.

Simone Fezer, Kati Kerstna  ja Kai Koppel

KONFLATSIOON

kahe või enama eraldiseisva asja,  eriti tekstitükkide või ideede üheks tervikuks ühendamise toiming või protsess

Maailm on äärmiselt eripalgeline – erinevad arvamused, vaatenurgad, kultuurid, rassid, religioonid jms. on järjest rohkem segunemas ja tundub, et kõigi meie mugavaks äramahutamiseks ei jätku enam ruumi.

Kitsikuses hakkame põrkuma, näeme, et meie arvamus ei ole enam ainuke ja seega ka automaatselt ainuõige.

Edasieksisteerimiseks tuleb muutuda – kas kapselduda ning kolida oma “mulli”, reageerida jõu ja vägivallaga või proovida mõista ning ehk ka aktsepteerida, et võimalikud ja võib-olla ka vajalikud ongi ka teistsugused arvamused, teised kihistused.

Erinevused võivad rikastada, muuta meie maailma palju põnevamaks ja rohkem elusolevamaks. Mõista soovimine võib tekitada hämmeldust, uudishimu, äratundmist. Ehk mitte alati rõõmu, aga rahu iseendas – mõjub ju kuidagi vabastavalt, kui lubame maailmal mitte olla monokultuurne, mitte koosneda kloonidest.

Oma konflatsioonides uurime ja näitame erinevaid kihte, analüüsime nende minevikku ja tulevikku, nende omavahelist mõju ja kokkusulandumiste võimalusi.

Näitus kuulub NÖFF-i programmi.  Kuues Naiste Ööde Filmifestival (NÖFF) toimub 7.- 10. 03 Raplas.
Selleaastase festivali läbivaks teemaks NAISTE VÕIM JA VÄGI

Olete oodatud näituse avamisele neljapäeval 7. märtsil kell 19.00, Avamisel toimub kell 19.30 Simone Fezeri performance .

Simone Fezer           https://simonefezer.com/

Simone Fezer on saksa klaasi- ja installatsioonikunstnik. Ta on töötanud tuntud kunstnike assistendina ja õppinud erinevates rahvusvahelistes koolides, nagu Penland School of Crafts ja Centro Studio Vetro Itaalias. Ta oli 2016. aastal residentuuriks Tacoma klaasimuuseumis Washingtonis USA-s ja 2020. aastal Norras Bergenis galeriis S12. 2019. aastal pälvis ta Philadelphia Kunstiülikooli rahvusvahelise Irvin Borowsky auhinna.

Ta on õpetanud skulpturaalset klaasi Saksamaal Stuttgardi Kaunite Kunstide Akadeemias  ning eksponeerinud oma peamiselt suuremahulisi klaasi- ja segameedia installatsioone nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Simone Fezer käsitleb oma töös terviklikult kogu elusolemise ja elukeskkonna üldist haprust ja omavahelist sõltuvust ning loob interdistsiplinaarseid ning kaasahaaravaid keskkondi. Talle meeldib teha koostööd teiste kunstnikega, pannes kokku installatsiooni, performance’i ja multimeedia ning luues omamoodi lavasid või lavastusi, kuhu sisenedes vaataja saaks uurida, avastada ja kogeda.

Kai Koppel                http://kaikoppel.ee/

Kai Koppel on eksperimenteeriva vaimuga kunstnik ja on alates  1975. aastast töötanud klaasikunstnikuna. Tema varasemad teosed olid ruumilised klaasobjektid. 1980. aastatel rajas noor klaasikunstnik Kai Koppel oma suuna vastandumisele, alustades isiklikku mässu klaasikunsti konventsioonides kehtestatud väärtuste vastu. Ratsionaalsele, geomeetrilisele ja funktsionaalsusele vastandas ta ebaratsionaalsuse ja töömeetodi, milles palju ruumi jäeti juhusele ja kuuma klaasi enda väljendustahtele. Tarbijalikkuse asendas Koppel sümboolsete väärtustega, kasutades ohtralt loodusvormidest ja arhailistest arhitektuuriajajärkudest ammendatud eeskujusid, erilist tähelepanu äratasid tema suured vertikaalsed, kohati arhitektoonidena mõjuvad dekoratiivvormid. Ta on kunstnik, kelle jaoks on oluline protsess, klaasivalmistamise erinevad režiimid ja tehnoloogiad.

Kati Kerstna             http://katikerstna.ee/

Kati Kerstna on sotsiaalselt tundlik kunstnik, kelle viimaste tööde fookuses on keskkonnateemad. Talle meeldib kasutada klaasi vastandlikku karakterit oma teemade visualiseerimisel. Hapruse ja tugevuse piire kompav kombinatsioon, läbipaistvad peegeldused, reflektsioonid ja valgus kuuluvad tema töövahendite hulka. Loodud vorme võiks määratleda skulpturaalsete installatsioonidena, objektidena, milles samaaegselt on eksponeeritud nii ruum, vorm, kui illusoorsus.

Kati Kerstna on samuti tegev kuraatorina ja viinud Eesti klaasikunsti näituseid mitmel korral ka Eestist väljapoole. Praegu on ta Balti klaasikunsti näituste korraldamise töörühmas eestipoolne kuraator. Samuti seob teda nii Kai Koppeli kui Simone Fezeriga pikaaegne koostöö Haapsalu Klaasipäevade korraldamisel.

 

 

 

Erki Kannus: RADA 66

Veel viimast nädalat avatud Erki Kannuse personaalnäitus
“RADA 66”.  Argipäeval 15.00 – 18.00, pühapäeval 12.00 – 15.00.
Laupäeval, Eesti Vabariigi aastapäeval on näitus suletud.

Näitus avatud kuni  25.02. 2024


Selle näitusega tähistab kunstnik oma 66. juubelit, esitledes paarikümmet viimastel aastatel valminud maali ja mõningaid kolmemõõtmelisi objekte.

Erki Kannus räägib näituse kujunemise loost:
“2023 aasta kevadel jõudis minuni Matti Miliuse laiali kantud kogudest üks mu esimesi näitusel olnud teoseid aastast 1977/78. See on mul ainuke säilinud eksemplar sellest ajast. Toona olime punt noori kunstikooli lõpetajaid vaimustuses konstruktivismist ja suprematismist. Leo Lapin oli meie sõber ja suur õpetaja. Olen mitmel korral pöördunud nende teemade juurde, kuid nüüd, inspireerituna oma vanast teosest, maalisin terve seeria.
Sürrealism ja DADA on mind tohutult võlunud. Olen püüdnud aru saada, kuidas selliseid teoseid luuakse – mis on see meeleseisund, mis niisugust fantaasiat toidab. Olen katsunud leida ka minu enda sürreaalseid visioone, sest see maailm tundub mulle loomupärane, ahvatlev ja turvaline. Vahest see isegi õnnestub.”


Näitus on avatud 03. – 25.02. 2024
T-R 15.00 – 18.00
Laupäeval ja pühapäeval 12.00 – 15.00
Esmaspäeval suletud

AVATUD ATELJEE

Reedel 12. jaanuaril toimub kell 17.00-19.00
AVATUD ATELJEE
Riin Pallon ja Kairi Orgusaar
Saab näha valitud teoseid viimaste aastate loomingust, juua teed ja
vestelda kunstnikega.

Olete oodatud!

Kuva vähem