Viimane kuraatorituur näitusel toimub pühapäeval 11. nov. kl 15.00.
“Soovikaev” Varvara Guljajeva ja Mar Canet
https://www.facebook.com/mar.canet/videos/10156804050003792/UzpfSTI4Nzk1ODc2NDYxOTg3MDoxOTA1MzIxMDEyODgzNjI5/
Kunstnike ühisnäitusega mõtestatakse Eestit läbi ühendavate pidepunktide.
Reedel, 12. oktoobril kell 18 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses EV100 kunstiprogrammi kuuluv näitus „Eesti kui mõtteline ruum“. Väljapaneku avab Alide Zvorovski ja Katri Pekri performance „Jääauditoorim“.
„Näitusel leiavad märksõnad nagu usaldus, sõna, valgus, vabadus, heli ja meri endale vasted spetsiaalselt loodud kunstiteostes, mis panevad mõtlema tulevikust, olevikust ja minevikust,“ sõnas näituse kuraator Kairi Orgusaar. „Läbi huumori ja tõe vaatleb Eesti Vabariik 100 kunstiprogrammi kuuluv näitus Eestit üldinimlikumal tasandil,“ lisas Orgusaar.
Näitusel „Eesti kui mõtteline ruum“ osalevad kunstnikud Mar Canet, Varvara Guljajeva, Erki Kannus, Merle Kannus, Kati Kerstna, Kärt Ojavee, Kairi Orgusaar, Katri Pekri, Alide Zvorovski ja Johanna Ulfsak.
SÕNA: Varvara Guljajeva ja Mar Canet teos „Soovisein“ väljendab läbi tänapäevase tehnoloogia maagilist soovimise akti ehk tulevikku loovat sõna. Interaktiivne installatsioon teeb külastaja poolt kirja pandud soovi füüsiliselt nähtavaks.
MERI: Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsaki teos „Otseülekanne“ kujutab endast tehnoloogilist telepaatiat, utoopilist kommunikatsiooni, kus teineteist mõistavad sõnadeta ja nägemata kaks eri universumit.
RUUM : Alide Zvorovki installatsioon „Ruum“ on inspireeritud teadusartiklist leitud lausest „Igasugune karp on tühi seni, kuni sinna sisse vaadatakse“.
VABADUS: Oma teoses „Vabadus ja orjus: Imavere, Türi, Otepää, Kolkja, Piibe tee, Haapsalu maantee, Suure-Jaani“ vaatab Merle Kannus vabaduse ja orjuse mõistet läbi kasvuhoone kujundi.
USALDUS: Kati Kerstna mõtiskleb installatsioonis „Usaldus“ maailmanägemusest, usaldusest ja vastutusest.
HELI ja VALGUS: Erki Kannus ja Kairi Orgusaar mängivad valguste ja helidega ja uurivad, kuidas need mõjutavad meie olemist ja maailmatunnetust.
Näitus on avatud 13. oktoobrist 11. novembrini Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Espaki maja 3. korrus). Kunstikeskus on avatud teisipäevast pühapäevani kell 15 – 18
2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubelisündmuste kohta www.EV100.ee.
Lisainfo:
Kairi Orgusaar
näituse kuraator
+37253403124
kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee
ERR AK Kultuuriuudised, Olev Kenk
https://kultuur.err.ee/869213/naitusel-eesti-kui-motteline-ruum-naeb-nii-kasvuhooneid-kui-ka-looduslahedast-nutikust
Kajastus:
Raplamaa Sõnumid 17. okt 2018
“Eesti kui mõtteline ruum ehk näitus, mida peab nägema”
Mari Tammar
12. oktoobri õhtul avati Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses näitus “Eesti kui mõtteline ruum”. Selle pealkirja all kohtuvad kümme autorit, kelle loomingu on Raplasse toonud Kairi Orgusaar. Näitus kuulub EV 100 juubeliprogrammi “100 kunstmaastikku”.
Kui Kairi Orgusaar näitust planeerima hakkas, mõtles ta sellele, mis talle isiklikult Eestimaaga seostub. “Rohkem seostusid mulle need asjad, mis jäävad, mis on olnud – meie spetsiifiline valgus, meri või mingi kerge maagia, mis meie rahva sees on,” rääkis Orgusaar märksõnadest, millest ajendatuna valis ta näitusele teosed ja autorid. Tulemuseks on lummav ja mitmekihiline vaade Eesti loodus- ja mõttemaastikele, kust ei puudu ilu kõrval ka vastuolu ning küsimused võimust ja pühadusest.
Viimastest räägib just metsaraiumisest inspireeritud töö “Usaldus”, kus läbi klaasi kumab mets, mille okste vahel on rahatähed. Kogu see kunstiline tervik püsib puidust jalgadel, mida saag on läbi saagimas. “Usaldus on läbi saetud,” kommenteerib kõrvalt üks näituse külastajatest. Autor Kati Kerstna rääkis ise, et teda jäid suvel mööda Eestimaad sõites lagedaks raiutud teeääred ja langid niivõrd kriipima, et soovis seda väljendada. Teose tutvustuses kirjutab Kerstna: “Lühinägelikkus – nii otsene kui ka kaudne – võib silmapiiri armastavale rahvale mõjuda laastavalt; hajutada tervikutunnetuse ja perspektiivid; pisendada meie maailma ja tulevikku; sundida kartma ja kahtlustama. Kui kaugele näevad tegelikult need, kes otsustavad?”
Teine kriitilise alatooniga teos koosnes sajast väikesest jääst toolist, mis sealsamas vaatajate silme all sulama hakkasid. “Üheltpoolt on see kadumise ilu, teiselt poolt võib iga tool tähistada täitmata lubadust, mis sulab ära ja kaob. Selle näituse kontekstis võivad need olla ka 100 aastat. Siin on väga palju kihte ja mõtteid ja kunstnikuna tahaks, et igal vaatajal tekib oma tähendus seda asja vaadates,” kommenteeris üks “Jääauditooriumi” autoritest Alide Zvorovski. Paratamatult tekkis seos meie Riigikogu ja poliitiliste lubadustega, ent samas olid jääst toolid ka karged ja kaunid nagu meie põhjamaine loodus.
Näituse eriliseks rosinaks on liblikate sein, mida võiks nimetada ka kogemuslikuks interaktiivseks kunstiks. “Sa pead soovima soovi, viskama mündi kaevu. Siis see münt lendab vette ja sealt hakkab sündima liblikas. Kookon tuleb seina peale. Siis võid korraks sirutada oma käe välja ja sinu soovi liblikas tuleb su käe peale ja seejärel ühineb teiste liblikatega,” selgitas üks teose autoritest Varvara Guljajeva, kuidas installatsioon töötab.
Proovisin järele ja see oli vaimustav kogemus näha, kuidas minu soovist sünnib liblikas, ehkki virtuaalne. On eriti tähelepanuväärne, et installatsioon on tehtud just selle näituse jaoks ja on jätk kunstnikepaari eelmisele tööle “Soovisein”.
“Meie esimene soovideteemaline teos sündis koos meie lapsega. Siis tundus äkki kogu maailm väga ilus ja soe. Minu arvates on soovimine üks inimlik ja maagiline moment. Tegelikult on igalühel õigus unistada, aga me vahel unustame selle ära. Sellepärast tahaks selle kunstitööga inimesi argielust eemale tuua ja neid uuesti unistama panna,” rääkis Varvara Guljajeva.
Näitusel hõljubki looduse ning inimese/poliitilise kihistuse kohal ka teatud pühalik ja jumalik puudutus, mida kannab minu arvates edasi ka Kairi Orgusaare teos “Valgus loob maailma”. “Meie valguse ja pimeduse vaheldumine on eriline. Valguse liikumine ja muutumine mõjutab meid ja kui valgust ei ole, tuleb see ise luua,“ sõnas Kairi. Kogu näitusele annab emotsionaalse pitseri helide maastik. Ühel pool kohiseb meri, teisel pool mängib “E-riigi pastoraal”.
Näitus kokku mõjub tervikliku, sügava, ilusa ja valusa, aga ka väga professionaalse ja suursugusena. On eriline, et selline näitus Raplas on ja igaüks, kel vähegi võimalik, peaks seda kogema minema.
Projektis “Eesti kui mõtteline ruum” osalevad kunstnikud Varvara Guljajeva, Mar Canet, Johanna Ulfsak, Kärt Ojavee, Katri Pekri, Alide Zvorovski, Merle Kannus, Erik Kannus, Kati Kerstna ja Kairi Orgusaar.
Alide Zvorovski ja Katri Pekri ” Jääauditoorium”, foto Siim Solman
Osalevad kunstnikud: Wolfgang Tietze (maal), Daniela Melzig (klaasitrükk) ja Kristin Meyer (installatsioon).
Fotod ja fotogrammid 1985 -2017 
