JOHANNA MUDIST
AJARÄNDUR
16.10-01.11.2020
Johanna Mudist kirjeldab oma töid nii: “Minu maalide peamine fookuspunkt on inimene, kelle keha ja meele tunnetuse nihet ning ka ühendust iseloomustab aeg. Oma mõttega võime teha kiire hüppe aastate tagusesse aega või homsesse päeva, samal ajal kui keha kogeb tegelikku olevikku hoopis teises asukohas. Ameerika Ühendriikide diplomaat ja riigimees Benjamin Franklin on öelnud, et “aeg on aine, millest koosneb elu.” Sarnaselt on aeg ja selle tunnetus kesksel kohal minu maalides.
Oma töödes ei käsitle ma niivõrd kokkuleppelist kellaaega, vaid psühholoogilist aega, mis tekib ootamise kogemisel meis endis. Oodates aeg süveneb ja avardub – see on seisund, kus keha on küll olevikus, aga mõte on rännanud juba teise kohta, potentsiaalsesse tulevikku. Selline seisund on väliselt staatiline, kuid seesmiselt ärevalt intensiivne. Ajal on niisiis võime luua nihe meie keha ja meele vahel, muutudes seega inimese vangistajaks ja välismaailmast isoleerijaks. Aeg on seega justkui piirav element, milles ollakse või millesse jäädakse pineva ootamise protsessis kinni.
Minu maalid ei kujuta mitte aktiivseid tegevusi või sündmusi, vaid nendel olevate inimeste seisundit ja hetkelist elutunnetust. Nad lasevad vaikusel ning aja ja ruumi kogemusel sakraalselt endast läbi voolata. Mõned ootavad passiivselt kas tõusu, mõõna või tuult, teised jälle on võtnud ette vaikse teekonna, et leida väljapääs paremasse minevikku või tulevikku. Maalide tegelased rändavad seega veidi unenäolistes, võimatutes situatsioonides ja paikades – meeleseisundis, mis kirjeldavad otsija rännaku sihtkohta või rännakut ennast.”
Näitus “Ajarändur” toimub juba kolmandat korda ja on oma olemuselt samuti justkui rännak. Esimene näitus toimus Tartus, teine Tallinnas ja kolmas nüüd siin Raplas. “Ajarändurit” võib nimetada oma liikuvuse poolest rändnäituseks, mis erinevatesse asukohtadesse jõudes on vahepeal ajas uute maalide võrra täienenud. Nii nagu inimene areneb ja täieneb ajas, nii on aja jooksul kasvanud ja muutunud ka “Ajarändur”.
Johanna Mudist (snd 1991) on Tallinnas elav ja töötav kunstnik. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute (BA) 2014 ja Eesti Kunstiakadeemia (MA) 2017 maali osakonna. Ta on ennast erialaselt täiendanud õppides Soomes ja Poolas. Aastast 2018 on Johanna Mudist Eesti Maalikunstnike Liidu liige ja 2019 Eesti Kunstnike Liidu liige.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Lisainformatsioon:
Johanna Mudist
johanna [dot] mudist [at] gmail [dot] com

Olete oodatud näituse avamisele
reedel 16. oktoobril 2020 kell 18.00!
Näitus avatud T-P 15.00-18.00 kuni 1.11.2020
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla
raplakunst.eu

Tule näitusele ainult siis, kui tunned, et oled täiesti terve.
Hoia näitusesaalis mõistlikku vahet teiste külastajatega.
Kui tunned end nii paremini, siis kanna maski.
Kätedeso on saadaval kohe uksest sisse astudes, soovitame kasutada.

Olete oodatud maalinäituse “Sinine“ avamisele Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses 28.08.2020 kell 18.00.

Osalevad Maiu Albo, Mikk Allas, Lilith Holweg, Veranika Matukevitš, Heli Oksvort, Karin Polluks, Mari Põld, Marve Reede, Aire Rosenfeldt, Olga Sokk, Ave Tislar, Eteri Tõlgo, Marge Vonk.
Seekordne näituse teema on inspireeritud sinisest värvitoonist, mida on peetud ka tõe, mõtiskluse ja rahulikkuse kandjaks. Iga kunstihuviline kursuslane on lähenenud teemale oma nurga alt, andes sinisele toonile omi varjundeid ja nüansse.
Mõned näitusel osalejad on juba staažikad tegijad, kellele see on juba mitmes näitus, teised aga alles alustajad oma esimeste töödega.

Näituse kujundas Eteri Tõlgo.
Näitus jääb avatuks 29.08-13.09.2020, T-P kell 15.00-18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (esmaspäeval suletud).

NÄITUS TAAS AVATUD, olete oodatud! Näitus on avatud 12.05 – 24.05, kl. 15.00 – 18.00. Esmaspäeval suletud.

JANINA MONKUTĖ – MARKS
(1923 – 2010)
Kingitus kodumaale

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusel on rõõm teatada, et 6.märtsil 2020 avame oma ruumides tuntud leedu-ameerika kunstniku Janina Monkutė-Marks’i näituse. Näitus sai teoks koostöös Janina Monkutė-Marks’i muuseumiga Kėdainiais.

Janina Monkutė-Marks sündis Radviliškises, Leedus, 21.09.1923 raudteelase peres. Põgenenud Leedust 1944, omandas ta hariduse Innsbrucki ülikoolis ja Freiburgi École des Arts et Métiers’is, kus tema õpetajaiks olid mitmed leedu emigrandid – Antanas & Anastazija Tamošaitis, Vytautas Kasiulis, Vytautas Kazimieras Jonynas, Viktoras Petravičius.
1950 asus Janina elama USA-sse.Alates 1956 osales ta aktiivselt Chicago kunstielus; ta oli tihedalt seotud Hyde Park Art Center’iga (Chicago) ja B.I.G. Arts Center’iga (Sanibel, Florida).

Janina Monkutė-Marks’i teoseid on eksponeerinud Chicago Art Institute, The North Shore Art League (Winnetka, Illinois), Dunes Art Foundation (Michigan City, Indiana), Sun Times Gallery (Chicago, Illinois), Old Water Tower Place (Chicago, Illinois) jt; ta on esinenud enam kui 20 personaalnäitusega. Ta osales järjepidevalt leedu kunsti- ja kultuuriühenduste üritustel, nt Balzekase leedu kultuuri muuseum, Čiurlionise galerii ja Leedu kunsti muuseum Lemontis.

Varajases maali- ja graafikaloomingus sai Janina mõjutusi nn Chicago imagistide koolkonnalt (Leon Golub, Seymour Rossofsky jt), kes vastandusid 1950ndail peavoolu staatuses olnud abstraktsele ekspressionismile, hiljem ka popkunstile, pidades oluliseks autori isiklike kogemuste ja emotsioonide väljendamist.

1962-1966 lõi Monkutė-Marks seeria popkunsti atribuutikaga mängivaid teoseid, seejärel naases aga oma leedu juurtele, ammutades inspiratsiooni rahvakunsti motiividest. Kunstnikul oli ka arvestatav kollektsioon erinevate maade rahvakunstist.
1970ndatest alates on Monkutė-Marks’i eelistatud väljendusvahendiks olnud gobeläänid.
2000 annetas kunstnik suure osa oma loomingulisest pärandist kodumaale, asutades omanimelise muuseumi Kėdainiais, mis avas uksed 2001.
Janina Monkutė-Marks suri Chicagos 13.11.2010.

Rapla näitusel toome publiku ette valiku Janina Monkutė-Marks’i linoollõigetest ja tekstiilikunstist.

Monkutė-Marks’i loomingus on tähenduslikul kohal maantee ja teekonna motiiv. Teekonda tõlgendatakse kui hingerännakut, elu mõtte otsingut – sellest kõnelevad gobeläänid “Inimene ja tema maailm,” “Igatsedes vabadust,” “Teel koju” ja “Minu tee.” Eksistentsiaalne tähendus omistatakse ka olustikulistele stseenidele, nagu “Pulmaminek” ja “Mahajäetu.” Janina Monkutė-Marks kujutab teeloleku tunnet sageli labürindina, mil pole algust ega lõppu. Kunstnik tahaks nagu öelda, et eesseisvaid käänakuid pole võimalik ette näha – samuti puudub otsetee labürindist pääsemiseks. Jääb üle vaid kõike täiel rinnal kogeda.

Monkutė-Marks’i linoollõigetel võib aimata rahvakunstile omaseid kompositsioonilahendusi. Teisal kombineerib autor geomeetrilist ornamenti jõulise joonega figuuridega. Viimased on tugevalt üldistatud ja edasi antud pigem silueti kui joonega. Monkutė-Marks kasutab maksimaalselt ära tehnikale iseloomulikku intensiivset kontrasti.Taimsed ja antropomorfsed kujundid, geomeetria, rahvalik ornament ja autori originaalmotiivid – kõik kokku loovad salapärase, maagilise maailma.

Janina Monkutė-Marks’i töid iseloomustab vormi selgus ja harukordselt tasakaalustatud kompositsioon; värvi intensiivsus, tekstuuri vaheldumine ja geomeetriline kujundimäng. Subjektiivne vaatenurk ja julgus avada oma sisemaailma on Monkutė-Marks’i loomingu läbivaks – ja väärtuslikemaks – jooneks. Tema maalides, graafikas ja tekstiilides on elegantselt kõrvuti iroonia ja traagika, religioossus ja vabameelsus, primitiivsus ja modernsus.

Näittuse kujundus ja graafiline disain: Kati Kerstna

Näitus jääb avatuks 29. Märtsini.

Eesti Keraamikute Liit tähistab meie armsale emakeelele pühendatud aastat.
Aastanäitus pealkirjaga “Õ” ongi pühendatud eesti keelele ja meie erilisele õ tähemärgile.
Õ kui õhkõrn õielumi või õnnelik õunauss, Õ kui Tõde ja Õigus või Õ kui õõnesvorm.
Me tunneme uhkust õ lisandumise üle eesti keele alfabeeti, sest õ tähega kõlabki “kõik” paremini kui keik.
Osalevad autorid:
Mare Vichmann, Haidi Ratas, Kersti Karu, Maia Noorväli, Kärt Seppel, Kattri Takklaja, Kersti Laanmaa, Eliisa Ehin, Anne Türn, Kadi Hektor, Merike Hallik, Reeli Haamer, Rave Puhm, Helena Tuudelepp, Georg Bogatkin, Eva Berg, Kadri Jäätma, Ann Nurga, Karin Kalman, Külli Kõiv, Urmas Puhkan, Anu Rank – Soans, Rita Randmaa, Pille Kaleviste, Ene Tapfer, Üllo Karro, Tiina Kaljuste, Aigi Orav, Margit Mald, Margit Terasmees, Henriette Nuusberg – Tugi, Marget Tafel – Vahtra, Leena Kuutma, Jarõna Ilo
Näituse kujundaja Üla Koppel

Näituse avamine reedel 15.11 kell 18.00
Näitus on avatud 15.11 – 08.12.2019, T – P 15.00 – 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus Tallinna maantee 3b, Rapla.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Olete oodatud Rait Rosina näituse “Väikelinn kui identiteet” avamisele Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
9. oktoobril, kell 18.00.

Näitus käsitleb kahte näituse kohta Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskust ja Rakvere Galeriid. Näitusetööde keskmes on identiteediloome, mis väikelinnade elukorraldust ja elukvaliteeti kujundavad. Kunstnik küsib, millise osa väikelinnade identiteedist moodustab kunstitegevus. Kunstnikud korraldavad näituseid lähtuvalt endi ideedest ja eelistustest. Sellegipoolest moodustab galeriid ümbritsev linn tiheda siduskoe, mille keskmes avanevad näituse külastajale kohale omistatud visuaalne identiteet ja tähendused. Ühe või teise linna elanike arvamused toimuvate kunstisündmuste kohta on väikelinna elu kajastusteks. Elanike ootused ja rõhutused kunstnikele mängivad samas kaasa väikelinna idenditeedi kujunemisele.

Näitusel on nähtav intervjuufilmid Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses ja Rakvere Galeriis näituseid korraldanud kunstnikega. Intervjuud Rapla ja Rakvere näitusepaiku aeg ajalt külastanud Rapla ja Rakvere linna elanikega on kuuldavad helisalvestistena. Intervjuud kõnelevad väikelinna elanikest kunstipubliku ootustest ja kunstnike ideede kattumistest või lahknemistest. Kui kunstnikud mõistavad oma tööde näitamist mõne suurema asukoha galeriiga võrdluses, siis kunstipubliku ootused lähtuvad tihti asukoha eripäradest. Linnade elanikud mõistavad tahes või tahtmata linna aktuaalseid probleeme kui esmaseid ja kunstinäituseid kodulinna eluolule värvinguid lisavate sündmustena. Samuti on näitusel nähtav kunstniku performatiivne “põikamise” aktsioon, milles ta suhestus Rapla tänavatel toimuvaga. Vedades seejuures enda järel ratastel kasti, mis visandab tulevikus Raplas vahepeatuseks peatuvat Rail Baltic’u rongi.

Näitus on osaks loomepõhisest doktoritööst, mida Rait Rosin teostab Eesti Kunstiakadeemias, kunsti ja disaini õppekaval. Rohkem infot leiad kunstniku kodulehelt www.pragmatist.ee

Näituse avamine 9. oktoobril kell 18.00
Näitus on avatud 10. oktoobrist — 29. oktoobrini.
Olete oodatud avamisele!

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus on avatud T-P 15-18,
Tallinna mnt 3b, Rapla Bussijaama vastas 3 korrusel.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Riin Palloni ja Kairi Orgusaare näitus
TUME JÕGI
avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses 13. detsembril kell 18.00.

Kunstnikele on see esimene ühine näitus keskuse näitusesaalis ja sellega tähistatakse astumist 2020 juubeliaastasse, mil möödub 10 aastat Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse loomisest, mille asutajaliikmed mõlemad kunstnikud on.

Näituse pealkiri “Tume jõgi” viitab alateadvusele ja selle varjatud hoovustele, mis meid mõjutavad, kuid selgelt defineeritavad pole. Paljud kujundid maalidel on seotud veega, mis on oma olemuselt samuti taltsutamatu loomuga.

Riin Palloni teosed on alateadlike ja teadlike kompamiste sümbioos, kus mõte on koostöös pintsliga otsinud õiget vormi ideedele ja tunnetele, mis on olulised olnud või mis mõnda aega kunstnikuga kaasas on käinud. Maale võiks nimetada ka poeetilisteks maastikeks, mis on emotsioonidest laetud. Maalidega koos on väljas ka luulelised tekstid, mis tekkisid maalimise käigus. Näituse ainus skulptuur koosneb metallist ja vahust ning kannab pealkirja
“Kas need paadid kannavad mind?”. Algne idee tekkis kunstnikul suvel, kui ta luges Ilon Wiklandi elulugu ning seal kirjeldati paadiga üle mere põgenemist. Hirm selle ees, kas kohale jõutakse, teadmatus, kuidas hakkama saada ja küsimus, kas suudetakse sobituda sealsesse keskkonda. Tänapäeval on minemine lihtne, kuid ikka jääb küsimus, kas need kauged unistused ja ootused kannavad meid?

Kairi Orgusaare vaba maalimise protsess on juba iseenesest retk
alateadvusse. See algab nägemuse sähvatusest ja kulgeb retkena, kus nagu udust puhastuvad järkjärgult välja kujundite piirjooned, mis kannavad maalija etteaimamatusse punkti. Värvide suhted ja akordid, joonte liikumine ja aktsendid markeerivad stoppkaadriteks emotsionaalsed seisundid, mis reaalsuses kestavad vaid lühikese hetke, kuid alateadvuses asetuvad kildudena jadasse, mõjutades salamisi mõtteid ja mõistmisi. Vaataja võib liituda retkega, jalutada sümboolsete ruumide kummalistel pinnavormidel, unistada, luua – vaadata tumedasse jõkke.

Näitus on avatud kahes osas:
14.-22. detsember 2019 ja 14.-26. jaanuar 2020
Näitus avatud T-P 15.00-18.00,
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla.

Kohtumine kunstnikega 15. jaanuaril kell 18.00
Olete oodatud!

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Kohtumine Eesti Keraamikute Liidu aastanäituse 2019
“Õ” kunstnikega laupäeval 30. nov. kell 17.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt 3b, Rapla (Espaki maja 3. korrus)

Näituse ideed tutvustab kuraator Pille Kaleviste.

Eesti Keraamikute Liit tähistab meie armsale emakeelele pühendatud aastat. Aastanäitus pealkirjaga “Õ” ongi pühendatud eesti keelele ja meie erilisele õ tähemärgile. Õ kui õhkõrn õielumi või õnnelik õunauss,
Õ kui Tõde ja Õigus või Õ kui õõnesvorm.
Me tunneme uhkust õ lisandumise üle eesti keele alfabeeti, sest õ tähega kõlabki “kõik” paremini kui keik.

Näitusel osalevad autorid:
Mare Vichmann, Haidi Ratas, Kersti Karu, Maia Noorväli, Kärt Seppel, Kattri Takklaja, Kersti Laanmaa, Eliisa Ehin, Anne Türn, Kadi Hektor, Merike Hallik, Reeli Haamer, Rave Puhm, Helena Tuudelepp, Georg Bogatkin, Eva Berg, Kadri Jäätma, Ann Nurga, Karin Kalman, Külli Kõiv, Urmas Puhkan, Anu Rank – Soans, Rita Randmaa, Pille Kaleviste, Ene Tapfer, Üllo Karro, Tiina Kaljuste, Aigi Orav, Margit Mald, Margit Terasmees, Henriette Nuusberg – Tugi, Marget Tafel – Vahtra, Leena Kuutma, Jarõna Ilo

Näituse kujundaja Üla Koppel
Valguse kujundas Kati Kerstna
Foto: Olev Kenk

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

SEDNA

Elavate piltide näitus
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
Tallinna mnt. 3, Rapla
Avatud T – P 15.00 – 18.00
17.05 – 31.05.2019

Liustik. Igikelts. Kaamos. Virmalised. Hangunud meri.

Meresügavusi ja neis luuravaid koletisi valitseb inuitide jumalanna Sedna. Tema juurde laskuvad surnute hinged. Tema juurde läheb šamaan külla, kui meri märatseb või kui jahisaagiga on kehvasti. Kui Sedna juukseid hoolega kammida, võibolla ta siis halastab ja saadab jahimehele mõne hülge. Mitte kerge südamega: hülged on Sedna lapsed, sündinud tema sõrmedest.

Sest et Sedna otsis keelatud armastust. Mõned inuitid räägivad, et ta võttis omale meheks koera, mõned, et koletise – kes seda nüüd täpselt teab. Aga isa pahandas ja viskas Sedna merre. Sedna haaras paadiservast, kuid isa raius ta sõrmed maha – Sedna vajus merepõhja ning sõrmedest said alguse hülged ja muud mereloomad.

Kairi Orgusaare maalidel võib aimata virmaliste mängu – nende peegeldusi sügaviku kohal. Ja kuskil sügavustes luurab Naine – Erki Kannuse loodud liikuvas pildis, mis aeg-ajalt maalipinnal vilksatab. Tal on külm, kuid ta ei kahetse. Ta võib andestada, ent ei unusta.

Näituse ettevalmistust toetas Eesti Kultuurkapital.

Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine asjade või sündmuste terviklikeks kujunditeks.
Aju on tõlgendamiskeskus, me ei koge midagi vahetult. Nina võtab mingi lõhna üles ja aju tõlgendab selle kas roosiks, koogiks või laibaks.
Vaadates ümbrust tõlgendab aju värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis.
Aga milleks üldse tajuda ja tõlgendada kui kõikidele kategooriatele on ilmas vastandid antud – valgusele vari, häälele vaikus jne. Kui kõigel on oma kategooriline vastand olemas, siis maailma justkui ei peaks eksisteerima, sest siis on ju entroopia – igal nähtusel on oma tühistaja olemas, kõik on tasakaalus. Aga kuskil on see, mis maailma olevaks teeb. Millel pole justkui vastaspoolt – see on inimene, kes sirutab ennast sellest tasakaalust välja ja küsib: miks ma olen?
Tajuge seda maailma, mille me värvide abil loonud oleme, laske sel endasse voolata.

Näitusel osalevad: Anne Aaspõllu, Maiu Albo, Mikk Allas, Eha Koit, Karin Polluks, Mari Põld, Ave Tislar, Eteri Tõlgo, Krista Urvet ja Marge Vonk
Näitus on avatud  4. –  16. mai, T-P kell 15.00 – 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
(Tallinna mnt. 3b,Espaki maja III korrus), esmaspäeval suletud.

Osalevad kunstnikud: Wolfgang Tietze (maal), Daniela Melzig (klaasitrükk) ja Kristin Meyer (installatsioon).

5. aprillil 2019 kell 18.00 avame kunstinäituse oma keskuses osaliselt Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa kunstnike teostest, mis käsitlevad erineval moel kohaga seotud teemasid. Teosed mõtestavad oma koha otsimist kaasaegses ja aina kiiremini muutuvas maailmas.

Näitus on osa suuremast Saksa kultuuri tutvustavast programmist “Saksa Kevad 2019”. Programmi teiste sündmustega saad tutvuda siin: saksakevad.ee

Kunstausstellung „Wir sind da“

Teilnehmende KünstlerInnen: Wolfgang Tietze (Gemälde), Daniela Melzig (Glasdruck) und Kristin Meyer (Installation).

Am 5. April wird im Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus eine Kunstausstellung von Künstlern eröffnet, die Teilweise aus Mecklenburg-Vorpommern stammen. Die Werke behandeln durch verschiedene Weise Themen, die mit Orten und Plätzen verbunden sind. In den Werken geht es darum, wie man in der zeitgenössischen und immer schneller werdenden Welt seinen Platz findet.

Filmiõhtud (tasuta) – Filmabends (Eintritt frei)

10. aprill kell 18.00 Gerhard Richter – Painting
16. aprill kell 18.00 Joseph Beuys – Jeder Mensch ist ein Künstler
26. aprill kell 18.00 Paula Modersohn-Beckeri looming

Filmid on saksa keeles ingliskeelsete subtiitritega. Die Filmen sind auf Deutsch mit dem englischen Untertitel.
Filmide koostööpatner on Goethe Instituudi Baltikumi Filmiarhiiv.

Veel selle nädala lõpuni saab külastada
Mathura ja Kaari Saarma näitust
“Mina olen aednik”
Näituse viimase päeva õhtupoolikul 2. detsembril kell 18 on võimalik kohtuda kunstnikega, rääkida näitusest ja tööde tagamaadest.
Olete oodatud!

Kunstnik Mathura ja fotograaf Kaari Saarma ühine näitus “Mina olen aednik” heidab tunnetusliku pilgu inimese võimalusse omaenese aednikuks olla.
Aed on elus siis, kui nii metsikusele kui harimisele jääb oma osa, kõike kannab aga adumus, et loomist saab küll suunata, kuid selle üle ei saa ette otsustada. Nii on pildid justkui peatuspunktid, väraval seismised, hetked järgnevate võrsumiste ootel.

Näitus on avatud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Espaki maja, III korrus) 17.11.- 2.12., T – P 15.00-18.00.
Fotod avamisest Kaari Saarma ja Heiko Kruusi