Rubriigiarhiiv: Sündmused

Näitused,Sündmused,Tulekul

FÖÖNIKS 2

 Olete kõik oodatud reedel, 21.11.2025 kell 18:00 naiskunstnike rühmituse Fööniks
näituse avamisele Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses.
Avatav näitus „Fööniks 2“ on uue kunstnikeühenduse näitusteahelas juba teine
ülesastumine käesoleval aastal. Esmakordne koosesinemine toimus 09.03-03.04.2025
Pärnu Linnagaleriis, kus naiskunstnike samanimeline rühmitus end näitusepeeglis testides
õigupoolest sündis. Sedakorda tähistame sünniimet juba teadlikumalt, ja fööniksitele
kohaselt.
Näituse ettevalmistuse käigus tegelesime uute tööde teostamise kõrval ka n-ö
enesevaatlusega – õigem oleks öelda, föönikslaste seisukohtade kaardistamisega
mõningates olulisemates küsimustes, millistega naiskunstnikke üldisemalt seostatakse.
Läbi 20-30 aasta kestnud kunstnikutee kogemuste pinnalt vaagisime energia jaotumist
loomingu ja perekohustuste vahel, soolisuse ja ealisuse kajastumist loomingus, ideede ja
inspiratsiooni allikaid ehk seda, kuskohast tuleb loominguline VÄGI.
Enese loomingu mõõtmise, lähtudes feminismiklassika põhiteesist, mille järgi
mees=intellekt/kultuur, naine=keha/loodus, lahendasime kaasaegsemal kujul,
mõtiskledes LOODUSE ja KULTUURI seostest loomingus. Näitusekülastajal on võimalik
kõrvutada-seostada Fööniks-naiste tekstina sõnastatud eneserefleksioone eksponeeritud
visuaalkunstiteostega.
Rohkem kui 200-ruutmeetrine ruum on täitunud visuaalse müsteeriumiga. Spetsiaalselt
uute vaheseintega ümberseadistatud ruumis pole midagi juhuslikku, aga samas otsib iga
teostekooslus oma kohta läbi loodava tasakaalu. Teosed on sedakorda grupeeritud
autoriti, mistõttu oluliseks muutub iga autori paigutus tervikus. Kunstnike erilisus ja
tehnikate mitmekesisus on see, mis näituse unikaalseks teeb.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses esinevad: Katrin Valgemäe, Alide Zvorovski,
Marina Aleksejeva, Anne Rudanovski, Katrin Saag, Maria-Kristiina Ulas, Ülle
Saatmäe, Maris Siimer, Kalli Kalde, Kaire Nurk, Katrin Kaev, Lylian Meister, Lembe
Ruben, Tiiu Rebane ja Eveli Varik.
Näituse muusikapala „Magus magus“ autor on Rene Varik.
Fööniksi idee algataja, kuraator/kujundaja Eveli Varik

Näitus jääb avatuks detsembri keskpaigani. Näituse viimasel päeval, pühapäeval,
14.12.2025 toimub kell 13:00-15:00 näituse pidulik lõpetamine koos kunstniku
vestlustega.
Järgmisel, 2026. aastal jätkub föönikslaste näitusetegevus samas tempos, ettevalmistusel
on programmilised ülesastumised Tallinna kahes galeriis

 

Näitused,Sündmused

Kohtumine kunstnikega näitusel „DUO: Vaoshoitus ja plahvatus“

Pühapäeval, 2. novembril kell 14.00 tähistame näituse „DUO: Vaoshoitus ja plahvatus“ viimast päeva kunstnikega kohtumise ja näitusetuuriga.
Kohtumisel jagavad oma kogemusi mõned näitusel osalevad kunstnikud – juttu tuleb loomeprotsessist, näituse teemadest ning akvarelli võimalustest.
Oodatud on kõik huvilised, et koos veel kord näitust vaadata ja autoritega vestelda.

10. oktoobril avati Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses Eesti Akvarellistide Ühenduse suur grupinäitus „DUO: Vaoshoitus ja plahvatus“. Näitus toob kokku ligi kolmkümmend tunnustatud ja eriilmelist autorit. Enamik neist on Eesti Akvarellistide Ühenduse liikmed, ent kaasa lööb ka külaliskunstnikke.

„DUO: Vaoshoitus ja plahvatus“ ei tähenda harmooniat, vaid püsivat pingevälja. Teosed uurivad kontraste ja äärmusi – vaikust ja heli, valguse puhtust ja varju sügavust, külma ja sooja, tasakaalu ja selle purunemist. Vaataja asetatakse olukorda, kus tasakaalu ei anta iseenesest, vaid seda otsitakse, nihutatakse ja vahel ka lõhutakse. Konflikt ei tähenda siin lõppu, vaid uue algust.

Osalevad kunstnikud: Rein Mägar, Marje Üksine, Anneliis Vabul, Maria-Kristiina Ulas, Kelli Valk, Erki Kannus, Kristiina Roots, Svea Lind, Zhanna Toht, Veera Stanishevskaja, Kärt Karjatse, Sergei Minin, Merje Rääbis, Anna Sui, Illimar Paul, Lea Malin, Eleny Kasemets, Eve Ermann, Christel Allik, Tiina Tammetalu, Marju Bormeister, Aleks Kase, Eve Viidalepp, Kadri Bormeister, Kairi Orgusaar, Kerstin Rei, Mari Roosvalt, Naima Neidre, Agne Kuusing-Soome ja Jaan Elken.

Korraldajad: Mari Roosvalt, Kerstin Rei, Kairi Orgusaar. Graafiline disain: Kati Kerstna.
Graafiline disain: Kati Kerstna
Näituse korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 11.10. – 02.11.2025. Teisipäevast reedeni kell 15.00 – 18.00, laupäeval ja pühapäeval 12.00 – 15.00.               Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b

Kursused,Sündmused

Galeriivalgustuse seminar

Esmaspäeval 20. oktoobil toimus Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses galeriivalgustuse seminar, kus ERCO Lighting esindaja Marco Planting tutvustas erinevaid galeriivalgusteid ja näituste valgustamise võimalusi. Seminari saatis praktiline töötuba, mida aitasid läbi viia Meelis Tähepõld ja Margus Soa Hedengren Eesti OÜ-st. Seminaril osalesid erinevate galeriide, muuseumite ja ühenduste esindajad üle Eesti: Madis Matesen (Eesti Ajaloomuuseum), Maret Tamme (Tartu Kunstimaja), Valmar Pappel (Eesti Kunstimuuseum EKM), Indrek Grigor (Tartu Kunstimuuseum TARTMUS), Aleksei Saks (PULT EXPO/PULT DISAIN), Stella Mõttus (Kogo Gallery), Stina Leek (KETT gallery), Johannes Luik (EKKKM), Annegret Kriisa (Tartu Kunstimuuseum TARTMUS), Indrek Köster (Eesti Kunstnike Liit), Üla Koppel (Okase Muuseum), Kati Kerstna (Eesti Klaasikunstnike Ühendus)
Hommikusöök Mari Voksep (Resto Sinu Kodus)
Fotod: Tiina Kõrtsini
Näitused,Sündmused

Kairi Orgusaar Veneetsia klaasinädalal

Kairi Orgusaar esineb Veneetsia klaasinädala raames toimuval grupinäitusel The Venice Glass Week HUB Palazzo Loredan’is installatsiooniga “Harmoonia valem.”

Laupäeval, 13. septembril avati ametlikult üheksas Veneetsia klaasinädal pealkirjaga “Klaasimaagia”. Kuni 21. septembrini muutuvad Veneetsia, Murano ja Mestre esinemispaikadeks, kus toimus üle 200 klaasikunsti ürituse 130 kohas ja osales üle 300 kunstniku üle kogu maailma. Programm ulatub näitustest ja installatsioonidest kuni töötubade, ekskursioonide, konverentside ja demonstratsioonideni avatud klaasistuudiotes.

Festivali programmi kuulub kaks grupinäitust: „Venice Glass Week HUB“, mis toimus Veneto Teaduse-, Kirjanduse- ja Kunsti Instituudis Palazzo Loredanis, kus on esindatud 50 tuntud rahvusvahelise kunstniku teosed, ning „Venice Glass Week HUB Under35“, mis toimus esmakordselt Fondazione Bevilacqua La Masa Galleria di Piazza San Marcos ja tutvustas 30 noore talendi loomingut.

Näituse pani kokku kuraatorkomitee, mida juhtis tuntud Veneetsia klaasiajaloolane Rosa Barovier Mentasti ning mis koosnes rahvusvahelistest klaasiekspertidest: Nina Alessandri, Cristina Beltrami, Jean Blanchaert, Rainald Franz, Mikkel Hammer Elming, Susanne Jøker Johnsen, Cristina Tonini ja Alma Zevi.

Kairi Orgusare osalemist Veneetsia klaasinädalal toetas Eesti Kultuurkapital.

Näitused,Sündmused,Tulekul

Kunstis olemised

Olete oodatud näituse „Kunstis olemised” avamisele laupäeval, 3. mail kell 15.00. Näituse raames toimub RKKK uue valguslahenduse avamine ja tutvustamine Raplamaa kunstikogukonnale.
2025. aastal täitub 30 aastat Rapla Kunstiseltsi loomisest, mis on märgiline sündmus Rapla kultuurielus. Nende aastate sisse jääb mitmeid murrangulisi etappe nii ühiskondlikus elus kui maakonna kunstielu arengus. See tähtpäev annab põhjuse tänuga tagasi vaadata erinevatele inspireerivatele kunstiprojektidele, mida on vedanud Krista ja Jaan Urvet. Nendest algatustest on tänaseks välja kasvanud uued koostööd ja sirgunud mitmed kunstnikud.
Juubeliaasta tähistamiseks korraldatakse kevadel näitus „Kunstis olemised“ ning sügisel toimub teemakohane konverents.
Urvetite tegevus kunstivallas sai alguse 1980. aastatel, mil Jaan Urvet korraldas Rapla KEK-is Kunstifondi abiga toonaste tunnustatud Eesti kunstnike näituseid. Aastal 1981 asutasid Urvetid laste filmistuudio MINI-ANIMA, mille kunstiliseks juhiks sai Krista Urvet. Stuudios loodi animafilme, millega saavutati edu festivalidel üle terve Nõukogude Liidu, tuues Raplasse mitmeid olulisi auhindu. Stuudio tegutses 10 aastat.
Üheksakümnendate alguses ilmus Raplasse pagendusest muusik ja ärimees Toivo Kurmet. 1992. aasta jaanuaris asutati tema eestvedamisel heategevuslik sihtasutus MAGHIRA FOND (MF)
Samal aastal asutas sihtasutus MF MAGHIRA KUNSTIKOOL-i. Kooliprojekti hakkas vedama Krista Urvet, kes oli samal ajal kunstiõpetaja Rapla Vesiroosi koolis.
1993. aastaks oli MF muutunud maksejõuetuks ja ka KOV-ist ei tulnud tuge.
Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkis seltsiliikumine ning loodi täiskasvanute huvi- ja täiendharidust toetav katuseorganisatsioon Eesti Vabaharidusliit, mille liikmeks sai ka Maghira Kunstikool. Täiskasvanute käsitöökursuslastele saadi toetusi erinevate projektide kaudu. Kunstikool lõpetas tegevuse 1995. aastal
Samal aastal 1995 asutati Urvetite algatusel RAPLA KUNSTISELTS. Seltsiga liitusid mõned endised Rapla Kunstiklubi liikmed, kunstnikud ja harrastuskunstnikud kogu Raplamaalt. Liikmete arv ulatus 30 inimeseni.
Täiskasvanute kunstikoolitused toimusid Rapla Kunstiselti Õpikoja ruumides, mis asusid Rapla kogudusele kuuluvas pastoraadis. Koolitusprogrammid olid kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Koolitajateks olid oma erialadel tunnustatud kunstnikud ja meistrid. Selts korraldas regulaarselt kunstilaagreid ja -näituseid. Eesti tunnustatud professionaalsete kunstnike ja harrastajate näitusi eksponeeriti Rapla Keskraamatukogus, Rütmani galeriis ja kogu Raplamaal.
Aastal 2013 nimetatakse Rapla Kunstiselts ümber Rapla Käsitöö-ja Kunstiseltsiks, mille tegevuse korraldajaks sai Ivi Sark. Selts on jätkanud konverentside, õppereiside ja täiskasvanute koolituste korraldamisega.
2010 aastal asutasid Rapla Kunstiseltsi endised õpetajad Kairi Orgusaar ja Riin Pallon Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse (RKKK), mis tegeleb näituste, koolituste ja erinevate kunstisündmuste korraldamisega RKKK galeriis. Sel aastal tähistab RKKK oma 15. tegutsemisaastat.
Juubelile pühendatud näitusel „Kunstis olemised“ osalevad kolme põlvkonna jooksul Raplamaaga seotud olnud harrastuskunstnikud ja professionaalid. Kõik osalejad on õppinud või õpetanud Mini-Animas, Maghira Kunstikoolis, Rapla Kunstiseltsis või Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses.
Näitusel osalevad:
Maiu Albo, Mikk Allas, Moyo Eivas, Mauri Gross, Ain Jürisalu, Jaak Kadarik, Erki Kannus, Katrin Kirsipuu, Mai Klemmer, Eha Koit, Sirkka Lasner, Mathura, Maiu Mooses, Kairi Orgusaar, Riin Pallon, Urmas Puhkan, Erki Põld, Avo Päädam, Editha Salm, Ülla Sirendi, Eda Taevas, Ave Tislar, Eteri Tõlgo, Krista Urvet, Märt Vaidla, Siret Varimõis.
Näituse kujundus: Eteri Tõlgo
Graafiline disain: Kati Kerstna
Näitus on avatud:
3.- 23.mai 2025, T – R kl 15.00 – 18.00, L – P 12.00 -15.00
Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt.3b III korrus.
Suuremad näitused ja tunnustused:
2003 – näitus Helsinkis
2004 – näitus Axevallas (Rootsis)
2005 – „Aasta Tegu” kunstiaasta ürituste korraldamise eest
2006 – ühisnäitus Madonas (Lätis) koos 23 Rapla kunstniku ja kolme kunstikooli (Märjamaa, Kehtna, Kohila) töödega
2007 – Krista Urvet pälvis Eesti kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi aastapreemia
2008 – Krista Urvet pälvis kultuuriauhinna „Rapla Vedur”
Näitused,Sündmused

Kohtumine kunstnikuga näitusel “Mänguväljak”

Olete oodatud Matti Tapio Vainio isiknäituse “Mänguväljak” raames toimuvale kunstnikuvestlusele Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse pühapäeval 16. märtsil kell 12.00
.
Näitusel „Mänguväljak“ on eksponeeritud õlimaalid, graafikad ja suured mustvalged mõttelabürindi taolised joonistused. Teosed käsitlevad laiahaardeliselt teemasid, mis keskenduvad inimese uurimisele ja suhestumisele ümbritseva maailmaga.
Kunstiteosed väljendavad inimeste isiklike ja ühiskondlike identiteetide vahelist dünaamikat ning nende mõju ümbritsevale maailmale. Näitusel esitletud teoste kaudu uurib kunstnik, kuidas mehe ja naise rollid ning identiteedid põimuvad meie igapäevaelu “mänguväljakutel”, peegeldades soove ja hirme, paindlikust, püüdlusi, väljakutseid ja suhteid. Kui käsitleda elu mänguväljakuna, kus meie tegevused ja valikud mõjutavad üksteist ja meid ümbritsevat keskkonda, saame paremini mõista, et iga kunstiteos või inimtegu on osa suuremast mängust, milles igal ühel on oma roll ja mõju.
Kaunite kunstide abil on võimalik väljendada inimese käitumise nii konkreetseid kui ka nähtamatuid protsesse. Samal ajal avaneb kunstis võimalus simuleerida erinevaid stsenaariume, mis võiksid potentsiaalselt aset leida. Me kõik otsime tuhande võimaluse hulgast enda jaoks sobivaimaid viise, kuidas maailmas eksisteerida.
Matti Tapio Vainio, s. 1978 on Soomest pärit vabakutseline kunstnik ja aastast 2021 Viimsi Kunstikooli direktor.
Vainio on omandanud kaunite kunstide magistrikraadi Aalto Ülikoolis ning elab ja töötab Eestis. Tema peamiseks meediumiks on joonistus, maal, graafika ja performance. Ta on osalenud näitustel Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Suurbritannias. Tema loomingus loodav ruum uurib igapäevaelu fenomeni ja üksikisiku võimalusi ühiskondlikes tingimustes, kunsti näeb ta võimalusena praktiseerida meditatiivset ja filosoofilist mõtlemist.
Näitus kuulub NÖFF-i programmi. Seitsmes Naiste Ööde Filmifestival toimub 7.- 9. märtsil 2025 a. Raplas ja Märjamaal. Läbivaks teemaks on NAINE ja MEES.
Näitus on avatud 09.03. – 30.03. 2025,
T – R kell 15.00 – 18.00, L ja P kell 12.00 – 15.00
Sündmused

KUNSTNIKUVESTLUS SOFI ARSHASEGA

Olete oodatud Sofi Aršase isiknäituse “Näha läbi udu” raames toimuvale kunstnikuvestlusele Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse, mis toimub 22.veebruaril kl 15.00.
Vestlust modereerib maalikunstnik Jaan Elken.
 
Sofi Aršas on visuaalkunstnik, kelle peamisteks väljendusvahenditeks on klaas, video, foto ja installatiivsed vahendid. 2024. aastal pälvis Sofi 2022 – 23 a. tunnustatud klaasikunstniku aunimetuse. Oma loomeprotsessi kohta on ta öelnud: “Selleks, et mahutada ühte kunstiobjekti kogu vajalik informatsioon, on minu jaoks asendamatuteks komponentideks klaas ja valgus, mis optiliste omaduste tõttu võimaldavad kujutada samaaegselt mitut motiivi, mõtet, emotsiooni, mälupilti või ms, põimides need läbikumavate kihtide abil üheks tähendusruumiks.”
 
Sofi on lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli (praegune Eesti Kunstiakadeemia) klaasikunsti eriala 1992 aastal. Ta on osalenud arvukatel näitustel Eestis ja välismaal alates 1994. aastast. Kureerinud mitmeid klaasikunstinäituseid. On Eesti Kunstnike Liidu liige alates 2007 aastast ning aastatel 2013–2017 juhatanud Eesti Klaasikunstnike Ühendust. Aastatel 1994-2018 Tallinna Ülikoolis klaasikunsti lektor. Alates 2018 aastast tegutseb oma stuudios https://stuudiomustvalge.eu/ ja on õpetaja Tallinna Kunstikoolis. Aršase töid omavad Tallinna Linnamuuseum ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum. 
 
Tallinna mnt 3b, Rapla. https://raplakunst.eu/?lang=et
Keskus on avatud näituste ajal:
teisipäevast reedeni kell 15.00 – 18.00,
laupäeval ja pühapäeval 12.00 – 15.00. Esmaspäeval suletud
Näitus on avatud kuni 2. märtsini, 2025.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Kontaktid: Sofi Aršas 56957052; sofiarchas [at] gmail [dot] com
Sündmused

Eritiitel “Raplamaa aasta kultuuririkkuse tegu”

Tunnustusõhtul “Raplamaa aasta tegu 2024”  26.11.24 Teenuse mõisas pälvis eritiitli “Raplamaa aasta kultuuririkkuse tegu”  Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse püsiv valguslahendus!
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus,  projektijuht Kairi Orgusaar, arenguekspert Meelis Tähepõld ja Raplamaa kunstnike kogukond.
Oma unikaalse näituseruumiga on see paik toonud maale professionaalset tippkunsti nii Eesti kui välisareenilt juba üle 10 aasta. Lisaks on tegu maakonna kunstnike pesaga, kus õpitakse ja luuakse. Pea iga näituse juurde on kuulunud ühekordne valguslahendus, mida tuli pidevalt eraldi paigaldada. 2024. võimas arenguhüpe tõi tipptehnoloogilise valgustussiinide karkassi ja kaasaegsed valgustid, mis võimaldavad luua väga nõudlikke ja unikaalseid valguslahendusi. Edu tagasid järjepidevus ja valdkonna tippeksperdi ning kunstnike kogukonna nutikas kaasamine.
Aasta teo auhind on eritellimusel sündinud Kairi Orgusaare
( Kunivorm OÜ) taies “Kooskõla”, mille kärjemustrid kujutavad tabavalt ka kodanikuühiskonda. Mesilindude kogukond toimetab imelise tervikuna, samas on igal mesilasel oma teekond. Igaühe panus hoiab ühisosa ja loob uusi väärtusi. Kärjemustri kuusnurk on aga tugevaim looduslikult esinev struktuur, mis suudab vähima materjaliga kanda suurimat raskust. Just nagu tegus, sidus ja toetatud kodanikuühiskond.
Pildistas Tiina Kõrtsini
Tekst Teele Ojasalu
Sündmused

RKKK uus valguslahendus – 2. etapp Valguslahenduse ülesehitus

2024 aasta juulis -augustis korrastati elektrisüsteemid ja ehitati üles 3-e faasiliste siinide võrgustik.  Kuna RKKK galeriil pole statsionaarset seinapinda ja igal näitusel asuvad ajutised seinad erinevalt, siis oli vajalik võimalikult tihe siinide võrgustik.  Seda nõuab ka erinevate installatsioonide ja skulptuuride eksponeerimine. Lisaks ehitati üles uus üldvalgustuse süsteem, mis on galeriivalgustusest sõltumatu.

Valguslahenduse töötas välja arenguekspert  Meelis Tähepõld, kes juhtis ka ehitusprotsessi, mille käigus projekti veel täiustati ja viimistleti. Ehitust aitas teostada Agur Tähepõld.

Projekti „Raplamaa kaasaegse kunsti keskus kui professionaalne galerii tänu kaasaegsele valguslahendusele“ toetab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) „Vabaühenduste 2023. aasta arenguhüppe taotlusvooru“ raames. Toetuse summa: 18936,72
Arenguekspert: Meelis Tähepõld. Projektijuht: Kairi Orgusaar

Täname toetajaid ja sponsoreid: Meelis Tähepõld, Erki Kannus, ERCO, Kumu Kunstimuuseumi Näituste Osakond ja Kultuurkapitali Raplamaa Ekspertgrupp.

Fotod: Tiina Kõrtsini

Sündmused

Kunstikeskus saab uue valguslahenduse – 1 etapp kunstikogukonna talgud

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus saab lõpuks kaasaegse valguslahenduse, mis sisaldab nii üldvalgustust kui professionaalset galeriivalgustust.
7. ja 8. juulil kogunes kunstikogukond talgutele. Meelis Tähepõld aitas eemaldada vanad valgustid ja juhtmed. Seejärel puhastati laetalad ja värviti. Osalesid: Maiu Albo, Merle Kannus, Erki Kannus, Kati Kerstna, Kairi Orgusaar,  Avo Päädam, Editha Salm, Olga Sokk,  Ave Tislar, Eteri Tõlgo, Siret Varimõis. Pildistas Tiina Kõrtsini (mõned kaadrid Ave Tislar, Meelis Tähepõld ja Maiu Albo)

Projekti „Raplamaa kaasaegse kunsti keskus kui professionaalne galerii tänu kaasaegsele valguslahendusele“ toetab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) „Vabaühenduste 2023. aasta arenguhüppe taotlusvooru“ raames.
Arenguekspert: Meelis Tähepõld. Projektijuht: Kairi Orgusaar

 

 

Sündmused

Kirikuju. Kohtumine autoriga

12. oktoobril on pisut enne näituse “Kirikuju” sulgumist võimalik veel kohtuda ühe selle autori, Mathuraga, kes pajatab näituse tagamaadest ning räägib üksikasjalikult lahti erinevad üles pandud pildiseeriad. Kuuleb ka luulet ning videost saab vaadata nii David Spittle’i filmi näituse sünnist kui ka salvestust näituse teise autori, Steven J Fowleri, sellesuvisest luuleesinemisest Londonis.
Ürituse algus on kl 14.
***
Eesti kirjaniku Mathura ja inglise luuletaja Steven J. Fowleri ühine näitus “Kirikuju” uurib piiri visuaalse ja poeetilise, kujundliku ja sõnalise eneseväljenduse vahel. Kasutades nii aseemilist kirjutust kui muid kaasaegseid kunstilisi vorme kutsuvad kahe, muidu põhiliselt kirjanduse vallas tegutseva kunstniku teosed vaatajat uurima tähenduste olemasolu ka seletamatus maailmas. Kas sõna visuaalne vorm saab selle mõju muuta, kas pole luule rohkem hoopis tajude, kui sõnade kunst ning mida ütlevad koopajoonised meile üha enam digitaliseeruvas maailmas? Need on mõned küsimustest, mida “Kirikujuga” enesele saab esitada.
Avatud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Rapla, III korrus) 13. oktoobrini, T-R 15-18, L-P 12-15.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Raplamaa ekspertgrupp ja Rapla vald
Näitused,Sündmused

Kultuuriministeeriumi külaskäik

29. augustil 2024 külastas Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskust  Kultuuriministeerium (60 inimest). Kairi Orgusaar ja Riin Pallon tutvustasid slaidishow taustal kunstikeskuse tegemisi. Tutvustasime ka galerii uut, vastvalminud valguslahendust ja arenguekspert Meelis Tähepõld andis ülevaate valgustamise olulisusest ja põhimõtetest. Külalised said galeriis vaadata väikest väljapanekut mõlema kunstniku-galeristi maaliloomingust.  Rapla tuurilt naasnud külaliste janu kustutas Tori Siidritalu siider.

Pildistas Tiina Kõrtsini