Rubriigiarhiiv: Sündmused

Kirikuju. Kohtumine autoriga

12. oktoobril on pisut enne näituse “Kirikuju” sulgumist võimalik veel kohtuda ühe selle autori, Mathuraga, kes pajatab näituse tagamaadest ning räägib üksikasjalikult lahti erinevad üles pandud pildiseeriad. Kuuleb ka luulet ning videost saab vaadata nii David Spittle’i filmi näituse sünnist kui ka salvestust näituse teise autori, Steven J Fowleri, sellesuvisest luuleesinemisest Londonis.
Ürituse algus on kl 14.
***
Eesti kirjaniku Mathura ja inglise luuletaja Steven J. Fowleri ühine näitus “Kirikuju” uurib piiri visuaalse ja poeetilise, kujundliku ja sõnalise eneseväljenduse vahel. Kasutades nii aseemilist kirjutust kui muid kaasaegseid kunstilisi vorme kutsuvad kahe, muidu põhiliselt kirjanduse vallas tegutseva kunstniku teosed vaatajat uurima tähenduste olemasolu ka seletamatus maailmas. Kas sõna visuaalne vorm saab selle mõju muuta, kas pole luule rohkem hoopis tajude, kui sõnade kunst ning mida ütlevad koopajoonised meile üha enam digitaliseeruvas maailmas? Need on mõned küsimustest, mida “Kirikujuga” enesele saab esitada.
Avatud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Rapla, III korrus) 13. oktoobrini, T-R 15-18, L-P 12-15.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Raplamaa ekspertgrupp ja Rapla vald

RIBURADAMISI EMAKEELES

Emakeele päeval 17. märtsil kell 15.00 olete oodatud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse kuulama Ly Ehini ja Valter Uusbergi arutelu emakeelsest luulest ja laulust.

Kontserdil esinevad: Sten-Olle Moldau, Riinimanda Stuudio Noortekoor, Segakoor August 07.

Juhatavad: Helen Allikvee, Ele Andok, Pärt ja Urve Uusberg.

Kohtumine kunstnikuga näitusel “RADA 66!

Pühapäeval 18. veebruaril kell 13.00 olete oodatud kohtuma kunstnik Erki Kannusega tema juubelinäitusel “RADA 66”.  Vaatame pilte, vestleme kunstist, loomisest ja elust. Toimub lühikontsert kunstiteostega.

RADA 66

Selle näitusega tähistab kunstnik oma 66. juubelit, esitledes paarikümmet viimastel aastatel valminud maali ja mõningaid kolmemõõtmelisi objekte.

Erki Kannus räägib näituse kujunemise loost:
“2023 aasta kevadel jõudis minuni Matti Miliuse laiali kantud kogudest üks mu esimesi näitusel olnud teoseid aastast 1977/78. See on mul ainuke säilinud eksemplar sellest ajast. Toona olime punt noori kunstikooli lõpetajaid vaimustuses konstruktivismist ja suprematismist. Leo Lapin oli meie sõber ja suur õpetaja. Olen mitmel korral pöördunud nende teemade juurde, kuid nüüd, inspireerituna oma vanast teosest, maalisin terve seeria.
Sürrealism ja DADA on mind tohutult võlunud. Olen püüdnud aru saada, kuidas selliseid teoseid luuakse – mis on see meeleseisund, mis niisugust fantaasiat toidab. Olen katsunud leida ka minu enda sürreaalseid visioone, sest see maailm tundub mulle loomupärane, ahvatlev ja turvaline. Vahest see isegi õnnestub.”

Näitus on avatud 03. – 25.02. 2024
T-R 15.00 – 18.00
Laupäeval ja pühapäeval 12.00 – 15.00
Esmaspäeval suletud

KONFLATSIOON – Kati Kerstna / Kai Koppel / Simone Fezer

Näitus on avatud   8-31. märts 2024, T – R kell 15.00 – 18.00,   laupäeval ja pühapäeval kell 12.00 – 15.00.  Suurel reedel ja esmaspäeviti näitus suletud.

Simone Fezer, Kati Kerstna  ja Kai Koppel

KONFLATSIOON

kahe või enama eraldiseisva asja,  eriti tekstitükkide või ideede üheks tervikuks ühendamise toiming või protsess

Maailm on äärmiselt eripalgeline – erinevad arvamused, vaatenurgad, kultuurid, rassid, religioonid jms. on järjest rohkem segunemas ja tundub, et kõigi meie mugavaks äramahutamiseks ei jätku enam ruumi.

Kitsikuses hakkame põrkuma, näeme, et meie arvamus ei ole enam ainuke ja seega ka automaatselt ainuõige.

Edasieksisteerimiseks tuleb muutuda – kas kapselduda ning kolida oma “mulli”, reageerida jõu ja vägivallaga või proovida mõista ning ehk ka aktsepteerida, et võimalikud ja võib-olla ka vajalikud ongi ka teistsugused arvamused, teised kihistused.

Erinevused võivad rikastada, muuta meie maailma palju põnevamaks ja rohkem elusolevamaks. Mõista soovimine võib tekitada hämmeldust, uudishimu, äratundmist. Ehk mitte alati rõõmu, aga rahu iseendas – mõjub ju kuidagi vabastavalt, kui lubame maailmal mitte olla monokultuurne, mitte koosneda kloonidest.

Oma konflatsioonides uurime ja näitame erinevaid kihte, analüüsime nende minevikku ja tulevikku, nende omavahelist mõju ja kokkusulandumiste võimalusi.

Näitus kuulub NÖFF-i programmi.  Kuues Naiste Ööde Filmifestival (NÖFF) toimub 7.- 10. 03 Raplas.
Selleaastase festivali läbivaks teemaks NAISTE VÕIM JA VÄGI

Olete oodatud näituse avamisele neljapäeval 7. märtsil kell 19.00, Avamisel toimub kell 19.30 Simone Fezeri performance .

Simone Fezer           https://simonefezer.com/

Simone Fezer on saksa klaasi- ja installatsioonikunstnik. Ta on töötanud tuntud kunstnike assistendina ja õppinud erinevates rahvusvahelistes koolides, nagu Penland School of Crafts ja Centro Studio Vetro Itaalias. Ta oli 2016. aastal residentuuriks Tacoma klaasimuuseumis Washingtonis USA-s ja 2020. aastal Norras Bergenis galeriis S12. 2019. aastal pälvis ta Philadelphia Kunstiülikooli rahvusvahelise Irvin Borowsky auhinna.

Ta on õpetanud skulpturaalset klaasi Saksamaal Stuttgardi Kaunite Kunstide Akadeemias  ning eksponeerinud oma peamiselt suuremahulisi klaasi- ja segameedia installatsioone nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Simone Fezer käsitleb oma töös terviklikult kogu elusolemise ja elukeskkonna üldist haprust ja omavahelist sõltuvust ning loob interdistsiplinaarseid ning kaasahaaravaid keskkondi. Talle meeldib teha koostööd teiste kunstnikega, pannes kokku installatsiooni, performance’i ja multimeedia ning luues omamoodi lavasid või lavastusi, kuhu sisenedes vaataja saaks uurida, avastada ja kogeda.

Kai Koppel                http://kaikoppel.ee/

Kai Koppel on eksperimenteeriva vaimuga kunstnik ja on alates  1975. aastast töötanud klaasikunstnikuna. Tema varasemad teosed olid ruumilised klaasobjektid. 1980. aastatel rajas noor klaasikunstnik Kai Koppel oma suuna vastandumisele, alustades isiklikku mässu klaasikunsti konventsioonides kehtestatud väärtuste vastu. Ratsionaalsele, geomeetrilisele ja funktsionaalsusele vastandas ta ebaratsionaalsuse ja töömeetodi, milles palju ruumi jäeti juhusele ja kuuma klaasi enda väljendustahtele. Tarbijalikkuse asendas Koppel sümboolsete väärtustega, kasutades ohtralt loodusvormidest ja arhailistest arhitektuuriajajärkudest ammendatud eeskujusid, erilist tähelepanu äratasid tema suured vertikaalsed, kohati arhitektoonidena mõjuvad dekoratiivvormid. Ta on kunstnik, kelle jaoks on oluline protsess, klaasivalmistamise erinevad režiimid ja tehnoloogiad.

Kati Kerstna             http://katikerstna.ee/

Kati Kerstna on sotsiaalselt tundlik kunstnik, kelle viimaste tööde fookuses on keskkonnateemad. Talle meeldib kasutada klaasi vastandlikku karakterit oma teemade visualiseerimisel. Hapruse ja tugevuse piire kompav kombinatsioon, läbipaistvad peegeldused, reflektsioonid ja valgus kuuluvad tema töövahendite hulka. Loodud vorme võiks määratleda skulpturaalsete installatsioonidena, objektidena, milles samaaegselt on eksponeeritud nii ruum, vorm, kui illusoorsus.

Kati Kerstna on samuti tegev kuraatorina ja viinud Eesti klaasikunsti näituseid mitmel korral ka Eestist väljapoole. Praegu on ta Balti klaasikunsti näituste korraldamise töörühmas eestipoolne kuraator. Samuti seob teda nii Kai Koppeli kui Simone Fezeriga pikaaegne koostöö Haapsalu Klaasipäevade korraldamisel.

 

 

 

Ringkäik autoriga näitusel “”LOGO – Kummiliimist tehisintellektini” ja töötuba

Sel nädalal on veel avatud Ado Tuuga näitus “LOGO – Kummiliimist tehisintellektini”
8. oktoobril 2023 toimuvad näituse viimasel päeval Rapla linna 30. sünnipäeva puhul tasuta töötuba ja ringkäik näitusel:
15.00 piktogrammi joonistamise töötuba 6-10 aastastele lastele juhendaja Helgi Tuuga
17.00 ringkäik näitusel koos autoriga
Olete oodatud!
Foto: Tiina Kõrtsini

Kultuurifestival “Särin”

15. – 16.09 toimub Raplas taas Kultuurifestival SÄRIN, mille raames on tulemas palju põnevaid sündmusi. Osa neist jõuab ka Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse. Kava leiate altpoolt.

Kultuurifestival SÄRIN lõimib enda kirjusse olemusse filmi, muusika, teatri, kirjanduse ja kunsti valdkonnad ning toob  nendest kahe päeva jooksul vaatajate ette tõelised maiuspalad. Festivali eesmärgiks on pakkuda väikelinnas kõrgetasemelist kultuurikvaliteeti, arendada kogukonnatunnet, kaasata noori ning pakkuda mitmekülgset positiivset elamust.

Festivali nimetus SÄRIN on kohtumisrõõm, on loomesurin, on elevus millegi suure materialiseerumisest, on hea pinge ja proovilepanek, on oma kodukandi inimeste nägemine, on õnn, et meil on oma kultuur ja me oleme vabad seda looma, hoidma ja jagama!

Sündmuse korraldaja on MTÜ Loomeruum ja Kultuuriklubi BAAS.

KAVA:

https://xn--srin-loa.loomebaas.ee/reede2233

Skulptuurinäitus “Kahekõne”

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
avati neljapäeval 06. aprillil kell 18.00
Eesti Kujurite Ühenduse ja Kõrgema Kunstikooli Pallas skulptuuriosakonna ühisnäitus
“KAHEKÕNE“

Eesti Kujurite Ühenduse Pallase õppejõududest liikmete ja üliõpilaste vahelises loomingulises dialoogis astuvad tudengid vestlusesse õppejõu teose või loomingulise käekirjaga, vastates omapoolse kunstiteosega. Tekkinud tähenduste voogu on kaasatud vaataja – vestluspartneri ja tunnistajana.

“Õppimine on võimalik siis, kui toimub koosmõtlemine”, ütleb skulptuuriosakonna juhataja Anne Rudanovski. “Sõna “dialoog” kreekakeelset algupära (dia+logos) uurides võib öelda, et sisuliselt on kahekõne tähendusvoog, vestlus, kus mõeldakse koos. See tähendab, et oma arvamusi ei peeta lõplikuks. Astudes eemale valmispandud mõttekäikudest võib kuulda võimalusi, mis lihtsalt tulenevad suhetest teistega – võimalusi, mida muidu poleks juhtunud.”*

Pallases korraldati õppejõudude ja üliõpilaste ühiseid ülesastumisi juba sada aastat tagasi. 21. sajandi Pallase skulptuuriosakond on avatud, demokraatlik suhtluskeskkond, kus vertikaalse õpetamismudeli on välja vahetanud paindlik ja üha uuesti vormuv interaktsoonivõrgustik. Küsimus skulptuurist oma ajas huvitab endiselt nii üliõpilasi kui professionaale. Selles suhtluses on elektrit ja lävimised mõjutavad eesti skulptuuri tulevikuruumi.

Näitusel osalevad: Elo Liiv, Villu Jaanisoo, Leena Kuutma, Paul Mänd,
Terje Ojaver, Berit Talpsepp-Jaanisoo ja Helli Aas, Toomas Bent, Rasmus Hirv, Raigo Kannike, Viktor Kiss, Helene Lüüsi, Elena Madaminova, Ketter Mägi, Tõru-Tõnn Parts, Lotta Karoliina Räsänen, Andreas Tukmann, Carmen Ööbik.

Näituse töögrupp:

Kureerimine: Liina Kinks, Leena Kuutma.
Kujundus: Viktor Kiss.
Graafiline kujundus: Helli Aas, Kert Elliott Mägi.

Valguskujundus: Kati Kerstna

Rohkem infot:
Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõud ja Eesti Kujurite Ühenduse liige Leena Kuutma.
tel. +(372) 5296820, Leena [dot] Kuutma [at] pallasart [dot] ee

*Rohkem mõtteid teemal: “Dialogue and the art of thinking together”, William Isaacs

Näitus on avatud 08.04-30.04. 2023. T – P kell 15.00 – 18.00

Suurel reedel 7.04 ja esmaspäeviti suletud

Avamine 06.04. kell 18.00.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla

INTERAKTIIVNE INSTALLATSIOON “METEMPSÜHHOOS”

Laupäeval 11.märtsil kell 12.00 olete oodatud kogema ja nägema!
Interaktiivne installatsioon Metempsühhoos viib visuaalse keele maailma, mis heiastab tervist kui mateeria algset kuju ent käsitleb ka kui abstraktset vormi. Metempsühhoos võrdleb kujutavalt normatiivi ja kultuuri. Metempsühhoos on aja liikumine, kui liikumine on toimunud, millel on tulemus. Ühiskondlik metempsühhoos kui killustunud süsteem, millel puuduvad korrapärane sümmeetria ning vorm, kuid on vastastikmõju. Ühiskondlikud muutused on need, mis panevad normatiivi ja kultuuri omavahelisse suhtesse, kus võrdlus on tõlgenduse kontekst ning lahendusi on mitmeid. Metempsühhoos lõpeb, kui see on tehtud – kui muutus on lõppenud.
Six on heli-ja valguse kunstnik, kaasaegne skulptor ent ka interdistsiplinaar. Tema teosed on enamasti kultuurilise/sotsiaalse kontekstiga kaasaegne kunst, kus kontseptsioon väljub mõningal määral kunstiteadusest ning jääb kirjeldama kujundi mõtet filosofeerides teosega kui kultuurinähtustega kaasaegse kunsti väljal. Six strukturiseerib kunsti tehes vastavalt valitud temaatikatele eksponeerimise formaadi ja paiga; leiab tehnilised lahendused ning kasutab selleks eelistatult taaskasutusmaterjale. Six leiab, et kunstiteoste puhul on kaduvus installeerides see, mis teeb eksponeerides näitused dokumenteerimiseks atraktiivseks. Tema teosed võivad peita endas lingvistilist huumorit visuaalkultuuris. Six jätab publikule vabad käed, “Kõik on tõlgendamise küsimus!”

Six (identiteet Sigrit Lõhmus, sündinud Tartus 24.01.1990) on Eesti kaasaegne kunstnik-produtsent, kelle loometöö valdkonnas ulatub nii süvakunsti kui ka kultuurilis-meelelahutuslikku keskkonda. Six on lokatsioonilt vaba ning Eesti on pigem tähis eesti keelsetest visuaalsetest ja mõtte kujunditest. Six on heli- ja valguse kunstnik, kaasaegne skulptor ent ka interdistsiplinaar. Ta on produtseerinud erinevaid kultuurisündmusi, osalenud grupinäitustel ning eksperimntaalfilmifestivalidel ja eksponeerinud isikunäitusi. Aastal 2019 lavastas ta enda esimese kureeritud tantsu põhimõttel grupi-performance´i, mille dokumentatsiooni on linastatud rohkem kui kolmes riigis. Six on studeerinud 8 aastat Ülenurme muusikakoolis, millele eelnes ka 5 aastat muusika suunaga algkooli. Tema esimesteks instrumentideks olid hääl, flööt ja süntesaator. Ülenurme muusikakoolis olid tema põhiliseks instrumendiks akordion, kuid studeeris ka kitarri ning klaverit. Aastal 2009 lõpetas Sigrit (Six) Descartes’i Lütseumi sotsiaalsuunal. Aastast 2012 elab ja teeb loometööd Six Tallinnas. Bakalaureuseõpet alustas ta aastal 2012 Tallinna ülikoolis kunstiteraapiates, kuid lõpetas selle aastal 2017 Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni erialal. Six oli aastal 2017/18 Rakveres kooli show projekti Kreisimood juhendaja ja läbiviija. Ta on täiendanud ennast ka Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse magistris aastatel 2018 – 2020

Vestlusõhtu kunstnikega näitusel “Kumab”

Olete oodatud kohtuma Eili Soone ja Malle Karik-Hallimäega näitusel „Kumab“. Kunstnikud tutvustavad oma loomingut ja selle sündimise tagamaid.
Näituse kohta ütlevad kunstnikud, et „Leiame sisemist kindlust jäädes iseenda poolt loodud uude värvilistest klaasidest koosnevasse, sügavasse ja peegelduvasse maailma.
Siin on rahu ning samas ka natuke põnevat ärevustunnet, mis paneb meid sügaval sisimas rõõmu tundma, aga samas ka uusi väljakutseid leidma. Näituse vaataja kogeb uusi vorme ja mustreid, valguse ja varju kooskõla, klaasi sisse vaatamise sügavust ning kelmikat helki säravalt klaaspinnalt.“
Eili Soon (s. 1983) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala bakalaureuseõppe ning kunsti- ja kunstiajaloo õpetaja magistriõppe.
Alates 2010. aastast töötab ta Olustvere mõisa klaasi- ja keraamikastuudios. Eili Soon on üks vähestest klaasikunstnikest Eestis, kellel on üle 13-aastane klaasipuhumise kogemus.
Malle Karik-Hallimäe (s. 1959) on lõpetanud 1985. aastal tollase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) klaasikunsti erialal ja tegeleb sellest ajast vabakutselise klaasikunstnikuna.
Ta on osalenud näitustel alates 1988. aastast. Tema loomingusse kuulub nii tarbeesemeid kui ka väikesemõõtmelisi dekoratiivvorme ja skulptuure.
Tööde valmistamiseks kasutab ta kuum- ja külmtöötlustehnikaid. Kuumtöötlustehnikas tööd on viimastel aastatel valminud
Olustvere Klaasikojas.
Näituse kohta saate vaadata ja lugeda:

Aktuaalses Kaameras (07.02, 18:30) videolugu alates 20:30 minutist:
https://etv.err.ee/1608864263/aktuaalne-kaamera

Olev Kenki fotogaleriid ja tutvustust:
https://kultuur.err.ee/…/eili-soon-mida-rohkem-klaasiga…

Helerin Väroneni kirjutatud lugu Raplamaa Sõnumitest:
https://sonumid.ee/…/klaasinaitus-sundis-kahe…/

Ürituse kaanefoto pildistas Olev Kenk.

Vestlus kunstnikega näitusel “Metaversumis on üksildane”

Kunstnikud Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Kristen Rästas ja Sten Saarits vestlevad oma näitusel virtuaalmaailmadest, digiloomingust ja laiemalt metaversumitega seostuvast. Vestlust modereerib Aivar Tõnso.
Neli kunstnikku on loonud Raplamaa Kaaseagse Kunsti Keskuse saali
audiovisuaalse osalusnäituse, mis uurib erinevate ruumiseadete ja virtuaalreaalsus-tehnoloogiate vahendusel viimastel aastatel populaarsust kogunud „metaversumi“ (ingl k „metaverse“) hingeelu. Virtuaalmaailmade platvormid on kuum teema nii krüptomaailmas kui ka üha enam
„tavamaailmas“ läbi välja jäämishirmu tootvate reklaamikampaaniate, kus kohtame paljutõotavaid lubadusi uutest sotsialiseerumis-, investeerimis- ja
meelelahutuskeskkondadest internetis. Ülevõimendatud tulevikulubaduste taga peituvad tänasel päeval aga üksildased, interaktsioonivaesed ning äreva kaubandusliku alatooniga maailmad täis digimeeneid ja hasartmängurlust. Näitus „Metaversumis on üksildane“ esineb kui nelja kunstniku tõlgendus suurest kontrastist reklaamiorkaani ja selle varju langevate
virtuaalmaastike vahel.

Kohtumine kunstnikuga näitusel “Unustamatud”

Olete oodatud kohtuma Mara Ljutjukiga tema personaalnäitusel “Unustamatud”. Vestlust modereerib Valter Uusberg.
Näitusel on esil 32 naistest inspireeritud uut ja 26 varasemat maali.
“Unustamatud”
Näitus on avatud 10. aprillini.
T – P, kell 15.00 – 18.00
Näituse maalidesse on jäädvustatud naise elu erinevad tundemaailma heiastused, fragmendid elust enesest ja sisemised mõtisklused.
Naistest on Mara Ljutjuk alati sügavuti lugupidanud ja naistel on tema elus väga oluline roll olnud. Nad on teda inspireerinud, võlunud ja ka palju üllatanud.
Teda endiselt hämmastab naiste vastuolulisus, see lummav segu vitaalsusest ja tundlikusest. Naistele on antud tema sõnul uskumatu võime olla nii kütkestavalt salapärane kui ka sihikindlalt vastupidav. Nad on kunstniku jaoks põnevad just oma sisemaailma keerukuse ning jõulisuse poolest.
Mara Ljutjuki meelest on IGAS naises peidus isikupärane ilu, mis eriliselt õitsele lööb, kui naine on saanud kasutada oma võimeid, täitnud oma vajadused ning jõudnud oma eesmärkideni. Naistele on antud ka elu suurim jõud – võime ARMASTADA.
Mõni naine elab oma elu ereda leegiga, mõni aga hillitsetud sihikindlusega. Mõlemad neist jätavad oma kaasteelistesse unustamatud jäljed omal moel ning toovad siia maailma juurde midagi eriliselt ainulaadset.
Mara Ljutjuk sündis Tallinnas 1978. aastal. Eesti Kunstiakadeemias lõpetas ta maali eriala 2001. aastal ning omandas samas ka haridusteaduste magistrikraadi. Ta on täiendanud end vabades kunstides 2007. aastal Hispaanias Valencia Universidad Politécnicas. 2006. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Alates 2004. aastast on tal olnud mitmeid isikunäitusi ning osalenud mitmetel ühisnäitustel aastast 2000.
Maalimise kõrval tegeleb Mara näituste kureerimise ja kujundamisega, on aktiivselt seotud oma vanaisa, Evald Okase Muuseumi programmi ja Telliskivi Loomelinnaku kunstifestivali ,, Ma ei saa aru“ kureerimise ja korraldamisega.
2019 aasta. pälvis ta Galerii-G kunstipreemia. 2020 a. oli ta Konrald Mäe preemia nominent.
Maral on kolm last (s. 2009/2012/2015) ning ta elab ja töötab Tallinnas.
Mara maalid on vormilt lihtsad ja jutustavad lugusid, milles igaüks võib end ära tunda. Motiivid, mis võivad tunduda tuttavlikud, sest peegeldavad hetki meid ümbritsevast maailmast, mõtestavad lahti inimsuhteid ning juhivad meie tähelepanu elu nüansirikkusele. Mara maalidesse on tundlikult talletatud tihti vaid viivu kestvaid hetki, fragmente elust, stseene millest osa räägib otsesemalt, osad metafoorsemalt argisest ja ringjoonelisest liikumisest.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Nöff ja RKKK.
Näitus toimub Naiste Ööde Filmifestival NÖFF-i raames.