15. – 16.09 toimub Raplas taas Kultuurifestival SÄRIN, mille raames on tulemas palju põnevaid sündmusi. Osa neist jõuab ka Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse. Kava leiate altpoolt.

Kultuurifestival SÄRIN lõimib enda kirjusse olemusse filmi, muusika, teatri, kirjanduse ja kunsti valdkonnad ning toob  nendest kahe päeva jooksul vaatajate ette tõelised maiuspalad. Festivali eesmärgiks on pakkuda väikelinnas kõrgetasemelist kultuurikvaliteeti, arendada kogukonnatunnet, kaasata noori ning pakkuda mitmekülgset positiivset elamust.

Festivali nimetus SÄRIN on kohtumisrõõm, on loomesurin, on elevus millegi suure materialiseerumisest, on hea pinge ja proovilepanek, on oma kodukandi inimeste nägemine, on õnn, et meil on oma kultuur ja me oleme vabad seda looma, hoidma ja jagama!

Sündmuse korraldaja on MTÜ Loomeruum ja Kultuuriklubi BAAS.

KAVA:

https://xn--srin-loa.loomebaas.ee/reede2233

Maalinäitus
Inimese fantaasia näib olevat piiritu, kuid loodus trumpab selle alati üle. Punased ja mustad mäed, roosad soolajärved, värviliste liivadega kõrbed, mitmesugused olendid.
Erinevad paigad inspireerivad oma olemusega ja jätavad tihtipeale sügava jälje kunstniku loomingusse. Kui filmirežissöör Ingmar Bergman sattus Fårö saarele, tundis ta, et see on tema maastik. Hiljem sai see taustaks mitmetele filmidele. Maalikunstnik Edvard Munchi teostes võib tihti aimata Asgardstrandi käärulist randa. Georgia O’Keeffe maalide taustal võib ära tunda New Mexico askeetlikke maastikke. Mõned maastikud võluvad oma ilu ja võimsusega, aga mõned inspireerivad hoopis sügavamalt, sest on kooskõlas meie sisemise maastikuga.
Materjalid, vormid, värvid ja valgused olid kunstnikele lähtepunktiks oma teose, oma paiga loomiseks. Olgu ajendiks siis mällusööbinud hetk, fantaasia, igatsus või unenäolised nägemused. Enamus töödest on valminud kunstikeskuse maalikursusel. Osadel autoritel on need elu esimesed õlimaalid, teised on seda teed käinud juba kauem.
Näitusel osalevad:
Maiu Albo, Mikk Allas, Mai Klemmer, Jürgen Lääne, Editha Salm, Ave Tislar, Helen Tammepuu, Eteri Tõlgo, Siret Varimõis.

Näituse kujundas Eteri Tõlgo

Näitus on avatud 13. – 28.05. 2023, kell 15.00 – 18.00. Esmaspäeval suletud
Näituse avamine toimub 12. mail kell 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
Tallinna mnt 3b

Täname Eesti Kultuurkapitali ja Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi.

Laupäeval 11.märtsil kell 12.00 olete oodatud kogema ja nägema!
Interaktiivne installatsioon Metempsühhoos viib visuaalse keele maailma, mis heiastab tervist kui mateeria algset kuju ent käsitleb ka kui abstraktset vormi. Metempsühhoos võrdleb kujutavalt normatiivi ja kultuuri. Metempsühhoos on aja liikumine, kui liikumine on toimunud, millel on tulemus. Ühiskondlik metempsühhoos kui killustunud süsteem, millel puuduvad korrapärane sümmeetria ning vorm, kuid on vastastikmõju. Ühiskondlikud muutused on need, mis panevad normatiivi ja kultuuri omavahelisse suhtesse, kus võrdlus on tõlgenduse kontekst ning lahendusi on mitmeid. Metempsühhoos lõpeb, kui see on tehtud – kui muutus on lõppenud.
Six on heli-ja valguse kunstnik, kaasaegne skulptor ent ka interdistsiplinaar. Tema teosed on enamasti kultuurilise/sotsiaalse kontekstiga kaasaegne kunst, kus kontseptsioon väljub mõningal määral kunstiteadusest ning jääb kirjeldama kujundi mõtet filosofeerides teosega kui kultuurinähtustega kaasaegse kunsti väljal. Six strukturiseerib kunsti tehes vastavalt valitud temaatikatele eksponeerimise formaadi ja paiga; leiab tehnilised lahendused ning kasutab selleks eelistatult taaskasutusmaterjale. Six leiab, et kunstiteoste puhul on kaduvus installeerides see, mis teeb eksponeerides näitused dokumenteerimiseks atraktiivseks. Tema teosed võivad peita endas lingvistilist huumorit visuaalkultuuris. Six jätab publikule vabad käed, “Kõik on tõlgendamise küsimus!”

Six (identiteet Sigrit Lõhmus, sündinud Tartus 24.01.1990) on Eesti kaasaegne kunstnik-produtsent, kelle loometöö valdkonnas ulatub nii süvakunsti kui ka kultuurilis-meelelahutuslikku keskkonda. Six on lokatsioonilt vaba ning Eesti on pigem tähis eesti keelsetest visuaalsetest ja mõtte kujunditest. Six on heli- ja valguse kunstnik, kaasaegne skulptor ent ka interdistsiplinaar. Ta on produtseerinud erinevaid kultuurisündmusi, osalenud grupinäitustel ning eksperimntaalfilmifestivalidel ja eksponeerinud isikunäitusi. Aastal 2019 lavastas ta enda esimese kureeritud tantsu põhimõttel grupi-performance´i, mille dokumentatsiooni on linastatud rohkem kui kolmes riigis. Six on studeerinud 8 aastat Ülenurme muusikakoolis, millele eelnes ka 5 aastat muusika suunaga algkooli. Tema esimesteks instrumentideks olid hääl, flööt ja süntesaator. Ülenurme muusikakoolis olid tema põhiliseks instrumendiks akordion, kuid studeeris ka kitarri ning klaverit. Aastal 2009 lõpetas Sigrit (Six) Descartes’i Lütseumi sotsiaalsuunal. Aastast 2012 elab ja teeb loometööd Six Tallinnas. Bakalaureuseõpet alustas ta aastal 2012 Tallinna ülikoolis kunstiteraapiates, kuid lõpetas selle aastal 2017 Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni erialal. Six oli aastal 2017/18 Rakveres kooli show projekti Kreisimood juhendaja ja läbiviija. Ta on täiendanud ennast ka Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse magistris aastatel 2018 – 2020

Reedel, 11. novembril kell 18 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses Egle Ehtjeni, Kelli Gedvili, Kristen Rästase ja Sten Saaritsa ühisnäitus „Metaversumis on üksildane“. Näitus jääb avatuks 11. detsembrini, T–P 15–18. Näituse avamisele toob buss Tallinnast kell 17:15, sõit tagasi Tallinna kell 21. Registreeru bussile kirjutades emailile kelli [dot] gedvil [at] artun [dot] ee

Neli kunstnikku loovad Raplamaa Kaaseagse Kunsti Keskuse saali audiovisuaalse osalusnäituse, mis uurib erinevate ruumiseadete ja virtuaalreaalsus-tehnoloogiate vahendusel viimastel aastatel populaarsust kogunud „metaversumi“ (ingl k „metaverse“) hingeelu. Virtuaalmaailmade platvormid on kuum teema nii krüptomaailmas kui ka üha enam „tavamaailmas“ läbi väljajäämishirmu tootvate reklaamikampaaniate, kus kohtame paljutõotavaid lubadusi uutest sotsialiseerumis-, investeerimis- ja meelelahutuskeskkondadest internetis. Ülevõimendatud tulevikulubaduste taga peituvad tänasel päeval aga üksildased, interaktsioonivaesed ning äreva kaubandusliku alatooniga maailmad täis digimeeneid ja hasartmängurlust. Näitus „Metaversumis on üksildane“ esineb kui nelja kunstniku tõlgendus suurest kontrastist reklaamiorkaani ja selle varju langevate virtuaalmaastike vahel.

Egle Ehtjen (s 1990) on kunstnik, kes tihti kombineerib oma töödes traditsioonilisi vahendeid, nagu tint ja akvarell, digitaalse töötluse ning animatsiooniga. Olles varem tegelenud pigem karakterite ja narratiividega, kaldub ta viimasel ajal abstraktsuse poole, leides inspiratsiooni loodusest, esoteerilisest hämust ja asjadest, mille jaoks on sõnu raske leida. Kelli Gedvil (s 1994) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas, kes töötab installatsiooni-, video- ja veebipõhise meediumiga. Oma viimaste näitustega „4EVER“ ja „Purifying Your Skin“ on ta uurinud eneseesitluse käitumismustreid erinevates virtuaalsetes kogukondades ning kuidas need mõjutavad füüsilist keha, samaaegselt pannes rõhku vaataja kaasamisele läbi interaktiivsuse. Kristen Rästas (s 1992) on interdistsiplinaarne kunstnik, kelle looming kaasab videot, kontseptualismi, virtuaalreaalsust ja segatehnikas skulptuure. Tema hilisemad projektid on inspireeritud klassikalisest maastikumaalist, mida kunstnik proovib esitada läbi digitaalsete tehnoloogiate, luues kunstlikke looduslikke keskkondi, mis tegelevad kaasaegse inimese võõrandumise ja võimalike eskapismi peegeldavate reaalsuste seoste uurimisega. Sten Saarits (s 1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab peamiselt ajapõhise meediaga. Saaritsa teemade ja olukordade korduseid käsitlev kunstnikupraktika on seotud katsega luua mõttemaailmast stsenograafilise alatooniga installatiivseid maastikke, mille vahendusel kaasaegse ühiskonna argipäevaseid meeleseisundeid uurida.
ehtjen.ee, stensaarits.ee, kristenrastas.com, kelligedvil.com

Graafiline disain: Henri Kutsar

Tänud: Markus Tiitus, Alexei Gordin, Ian-Simon Märjama, Hendo Kidron, Leegi Kiis, Marek Gedvil, Tiina Vändre, Laura Suur, Anna-Liisa Männik, Ingrid Algma, Ingrid Kääramees, Linda Zupping, Jüri Ruut, Mirko Känd, Erko Ever, Kristjan Koskor, Anni Koskor, Katarina Koskor, Ander Koskor, Kennet Lekko, Eesti Kunstiakadeemia

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital

Asukoht: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus), Rapla.

Aivar Tõnso näitus “RESOmaatiline vaikelu”
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
Tallinna mnt. 3b. ESPAKI maja. Näitus avatud T – P 15.00 18.00 kuni 19 detsembrini.
PS: kuna Espaki parklas on kaevetööd, saate jätta auto Selveri parklasse.

Laupäeval, 4.detsembril kell 16:00 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti
keskuses helikunstniku Aivar Tõnso isikunäitus “RESOmaatiline vaikelu”,
mis ühendab tema ruumilise heli praktikat erinevate resoneeruvate
materjalide abil elektrooniliste helide sünteesivõimaluste avardamisega.
Ruumilise heli puhul huvitub Aivar liikumise kogemusest selleks
spetsiaalselt loodud hajutatud heliteose sees. Teose ühest fikseeritud
kohast kuulamise asemel on taoline lähenemine suunatud helisündmuste
avastamisele erinevates ruumipunktides. Kui kohaspetsiiflistes ruumilise
heli keskkondades pakub visuaalse lahenduse ümbritsev keskkond, siis
galeriikeskkonnas tulevad selleks appi erinevate materjalide
skulpturaalsed omadused. Taoline lähenemine on Aivarit huvitanud alates
“Hargnevate helide aed” sarja esimese näituse korraldamisest Tartu
Kunstimajas ning on nüüd käesoleva näitusega jõudnud uuele tasandile,
kus materjalid mõjutavad üha enam ka helide valikut. Tegemist on
piirpealse alaga, kus tuleb jälgida ka seda et visuaalne esteetika ja
heliobjektide skulputraalsus ei hakkaks piirama helide võimet luua
imaginaarseid maailmu kuulaja peas.
Kõige olulisem on aga siiski materjali ja heli kohtumise piiril toimuv.
Sel hallil alal, nö eikellegimaal, leiab aset materjali ergastamine ja
elektroonilise heli transformeerumine, toimuvad juhitamatud protsessid
materjali vastupanust kuni uute r(i)esomaatiliste hargnevuste
tekkimiseni.
Näitusel on kasutatud 14 kanali helikeskkonna loomiseks materjalidena
kärgalumiiniumit, kärgpappi, kihilist plastikut, reboard kärgkartongi,
resoneeruvaid kõlareid ja üle 200 meetri helijuhtmeid.
Näituse loomisel olid abiks Raivo Raidvee (installeerimine), Maria Aua
(video) ja Jaan Evart (graafiline disain). Suured tänud ka Timo
Tootsile, kellega varasemast koostööst on mõjutatud mitmed näitusega
seotud ideed.

Näitus on avatud 19.detsembrini

Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkondadeüleste
kultuurisündmuste kuraator. Muusikuna on ta eelkõige tuntud
elektroonilise muusika projektide Hüpnosaurus, Kulgurid ja Kismabande
kaudu. Kuraatorina on tema senisteks kõige olulisemateks projektideks
Hea Uus Heli festival ja plaadifirma Ulmeplaadid. Praegusel ajal on
Aivar Tõnso keskendunud Üle Heli festivali kureerimisele ja
loomingulises plaanis on teda viimasel ajal üha enam huvitama hakanud
kohaspetsiifiliste ruumilise heli installatsioonide loomine. Ruumilise
heli temaatikat on ta uurinud nii Üle Heli festivali, omaloominguliste
projektide, kui ka helikunstile keskendunud magistriõpingute kaudu EKAs.
Viimase aja olulisemad heliprojektid:
2021 näitus “Hargnevate helide aed 2” koos Raul Kelleri, Taavi Suisalu,
Katrin Enni ja Sten Saaritsaga (ARS Projektiruum)
2021 näitus “Hargnevate helide aed” koos Timo Tootsi, Eike Epliku ja
Tencuga (Tartu Kunstimaja)
2021 filmimuusika Maria Aua dokumentaalfilmile “Rauaniit” ja Ivar Murdi
eksperimentaalfilmile “Küte”
2020 12 kanali heliteos näitusele “Aeglane valgus” (Raplamaa Kaasaegse
Kunsti Keskus)
2019 kohaspetsiifiline heliteos “Põhjala portaal” (TAB 2019 /Musicity
Tallinn)
2019 kohaspetsiifiline heliperformance “Heliküte” koos Mihkel Tombergiga
(VKG vaateplatvorm / festival Mägede Hääl)
2018 heliinstallatsioon “Miraaž 2.0” (Tartu Valgus 2018 sisenäitus
Vaakum kui mõtteviis)
2018 heliinstallatsioon “SEGA mets” (Maajaam, rahvusvaheline
tehnoloogilise kunsti festival “Metsikud bitid”)
2018 näitus “Silmi ei usu” koos Maria Auaga (Virtsu, Tööstuse tn popup
galerii, EV100 kunstiprogramm)
2017 Tartu Kaarsilla esimene heli- ja valuskujundus koos Sten Saaritsa,
Martin Rästa, Liisi Küla ja Roman-Sten Tõnissooga
2017 heliinstallatsioon “Kivisüda” (Raidkivimuuseum, Kultuuriöö 2017)