Rubriigiarhiiv: Sündmused

Kohtumine kunstnikuga näitusel “Mänguväljak”

Olete oodatud Matti Tapio Vainio isiknäituse “Mänguväljak” raames toimuvale kunstnikuvestlusele Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse pühapäeval 16. märtsil kell 12.00
.
Näitusel „Mänguväljak“ on eksponeeritud õlimaalid, graafikad ja suured mustvalged mõttelabürindi taolised joonistused. Teosed käsitlevad laiahaardeliselt teemasid, mis keskenduvad inimese uurimisele ja suhestumisele ümbritseva maailmaga.
Kunstiteosed väljendavad inimeste isiklike ja ühiskondlike identiteetide vahelist dünaamikat ning nende mõju ümbritsevale maailmale. Näitusel esitletud teoste kaudu uurib kunstnik, kuidas mehe ja naise rollid ning identiteedid põimuvad meie igapäevaelu “mänguväljakutel”, peegeldades soove ja hirme, paindlikust, püüdlusi, väljakutseid ja suhteid. Kui käsitleda elu mänguväljakuna, kus meie tegevused ja valikud mõjutavad üksteist ja meid ümbritsevat keskkonda, saame paremini mõista, et iga kunstiteos või inimtegu on osa suuremast mängust, milles igal ühel on oma roll ja mõju.
Kaunite kunstide abil on võimalik väljendada inimese käitumise nii konkreetseid kui ka nähtamatuid protsesse. Samal ajal avaneb kunstis võimalus simuleerida erinevaid stsenaariume, mis võiksid potentsiaalselt aset leida. Me kõik otsime tuhande võimaluse hulgast enda jaoks sobivaimaid viise, kuidas maailmas eksisteerida.
Matti Tapio Vainio, s. 1978 on Soomest pärit vabakutseline kunstnik ja aastast 2021 Viimsi Kunstikooli direktor.
Vainio on omandanud kaunite kunstide magistrikraadi Aalto Ülikoolis ning elab ja töötab Eestis. Tema peamiseks meediumiks on joonistus, maal, graafika ja performance. Ta on osalenud näitustel Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Suurbritannias. Tema loomingus loodav ruum uurib igapäevaelu fenomeni ja üksikisiku võimalusi ühiskondlikes tingimustes, kunsti näeb ta võimalusena praktiseerida meditatiivset ja filosoofilist mõtlemist.
Näitus kuulub NÖFF-i programmi. Seitsmes Naiste Ööde Filmifestival toimub 7.- 9. märtsil 2025 a. Raplas ja Märjamaal. Läbivaks teemaks on NAINE ja MEES.
Näitus on avatud 09.03. – 30.03. 2025,
T – R kell 15.00 – 18.00, L ja P kell 12.00 – 15.00

KUNSTNIKUVESTLUS SOFI ARSHASEGA

Olete oodatud Sofi Aršase isiknäituse “Näha läbi udu” raames toimuvale kunstnikuvestlusele Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse, mis toimub 22.veebruaril kl 15.00.
Vestlust modereerib maalikunstnik Jaan Elken.
 
Sofi Aršas on visuaalkunstnik, kelle peamisteks väljendusvahenditeks on klaas, video, foto ja installatiivsed vahendid. 2024. aastal pälvis Sofi 2022 – 23 a. tunnustatud klaasikunstniku aunimetuse. Oma loomeprotsessi kohta on ta öelnud: “Selleks, et mahutada ühte kunstiobjekti kogu vajalik informatsioon, on minu jaoks asendamatuteks komponentideks klaas ja valgus, mis optiliste omaduste tõttu võimaldavad kujutada samaaegselt mitut motiivi, mõtet, emotsiooni, mälupilti või ms, põimides need läbikumavate kihtide abil üheks tähendusruumiks.”
 
Sofi on lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli (praegune Eesti Kunstiakadeemia) klaasikunsti eriala 1992 aastal. Ta on osalenud arvukatel näitustel Eestis ja välismaal alates 1994. aastast. Kureerinud mitmeid klaasikunstinäituseid. On Eesti Kunstnike Liidu liige alates 2007 aastast ning aastatel 2013–2017 juhatanud Eesti Klaasikunstnike Ühendust. Aastatel 1994-2018 Tallinna Ülikoolis klaasikunsti lektor. Alates 2018 aastast tegutseb oma stuudios https://stuudiomustvalge.eu/ ja on õpetaja Tallinna Kunstikoolis. Aršase töid omavad Tallinna Linnamuuseum ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum. 
 
Tallinna mnt 3b, Rapla. https://raplakunst.eu/?lang=et
Keskus on avatud näituste ajal:
teisipäevast reedeni kell 15.00 – 18.00,
laupäeval ja pühapäeval 12.00 – 15.00. Esmaspäeval suletud
Näitus on avatud kuni 2. märtsini, 2025.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Kontaktid: Sofi Aršas 56957052; sofiarchas [at] gmail [dot] com

Eritiitel “Raplamaa aasta kultuuririkkuse tegu”

Tunnustusõhtul “Raplamaa aasta tegu 2024”  26.11.24 Teenuse mõisas pälvis eritiitli “Raplamaa aasta kultuuririkkuse tegu”  Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse püsiv valguslahendus!
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus,  projektijuht Kairi Orgusaar, arenguekspert Meelis Tähepõld ja Raplamaa kunstnike kogukond.
Oma unikaalse näituseruumiga on see paik toonud maale professionaalset tippkunsti nii Eesti kui välisareenilt juba üle 10 aasta. Lisaks on tegu maakonna kunstnike pesaga, kus õpitakse ja luuakse. Pea iga näituse juurde on kuulunud ühekordne valguslahendus, mida tuli pidevalt eraldi paigaldada. 2024. võimas arenguhüpe tõi tipptehnoloogilise valgustussiinide karkassi ja kaasaegsed valgustid, mis võimaldavad luua väga nõudlikke ja unikaalseid valguslahendusi. Edu tagasid järjepidevus ja valdkonna tippeksperdi ning kunstnike kogukonna nutikas kaasamine.
Aasta teo auhind on eritellimusel sündinud Kairi Orgusaare
( Kunivorm OÜ) taies “Kooskõla”, mille kärjemustrid kujutavad tabavalt ka kodanikuühiskonda. Mesilindude kogukond toimetab imelise tervikuna, samas on igal mesilasel oma teekond. Igaühe panus hoiab ühisosa ja loob uusi väärtusi. Kärjemustri kuusnurk on aga tugevaim looduslikult esinev struktuur, mis suudab vähima materjaliga kanda suurimat raskust. Just nagu tegus, sidus ja toetatud kodanikuühiskond.
Pildistas Tiina Kõrtsini
Tekst Teele Ojasalu

RKKK uus valguslahendus – 2. etapp Valguslahenduse ülesehitus

2024 aasta juulis -augustis korrastati elektrisüsteemid ja ehitati üles 3-e faasiliste siinide võrgustik.  Kuna RKKK galeriil pole statsionaarset seinapinda ja igal näitusel asuvad ajutised seinad erinevalt, siis oli vajalik võimalikult tihe siinide võrgustik.  Seda nõuab ka erinevate installatsioonide ja skulptuuride eksponeerimine. Lisaks ehitati üles uus üldvalgustuse süsteem, mis on galeriivalgustusest sõltumatu.

Valguslahenduse töötas välja arenguekspert  Meelis Tähepõld, kes juhtis ka ehitusprotsessi, mille käigus projekti veel täiustati ja viimistleti. Ehitust aitas teostada Agur Tähepõld.

Projekti „Raplamaa kaasaegse kunsti keskus kui professionaalne galerii tänu kaasaegsele valguslahendusele“ toetab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) „Vabaühenduste 2023. aasta arenguhüppe taotlusvooru“ raames. Toetuse summa: 18936,72
Arenguekspert: Meelis Tähepõld. Projektijuht: Kairi Orgusaar

Täname toetajaid ja sponsoreid: Meelis Tähepõld, Erki Kannus, ERCO, Kumu Kunstimuuseumi Näituste Osakond ja Kultuurkapitali Raplamaa Ekspertgrupp.

Fotod: Tiina Kõrtsini

Kunstikeskus saab uue valguslahenduse – 1 etapp kunstikogukonna talgud

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus saab lõpuks kaasaegse valguslahenduse, mis sisaldab nii üldvalgustust kui professionaalset galeriivalgustust.
7. ja 8. juulil kogunes kunstikogukond talgutele. Meelis Tähepõld aitas eemaldada vanad valgustid ja juhtmed. Seejärel puhastati laetalad ja värviti. Osalesid: Maiu Albo, Merle Kannus, Erki Kannus, Kati Kerstna, Kairi Orgusaar, Riin Pallon, Avo Päädam, Editha Salm, Olga Sokk,  Ave Tislar, Eteri Tõlgo, Siret Varimõis. Pildistas Tiina Kõrtsini (mõned kaadrid Ave Tislar, Meelis Tähepõld ja Maiu Albo)

Projekti „Raplamaa kaasaegse kunsti keskus kui professionaalne galerii tänu kaasaegsele valguslahendusele“ toetab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) „Vabaühenduste 2023. aasta arenguhüppe taotlusvooru“ raames.
Arenguekspert: Meelis Tähepõld. Projektijuht: Kairi Orgusaar

 

 

Kirikuju. Kohtumine autoriga

12. oktoobril on pisut enne näituse “Kirikuju” sulgumist võimalik veel kohtuda ühe selle autori, Mathuraga, kes pajatab näituse tagamaadest ning räägib üksikasjalikult lahti erinevad üles pandud pildiseeriad. Kuuleb ka luulet ning videost saab vaadata nii David Spittle’i filmi näituse sünnist kui ka salvestust näituse teise autori, Steven J Fowleri, sellesuvisest luuleesinemisest Londonis.
Ürituse algus on kl 14.
***
Eesti kirjaniku Mathura ja inglise luuletaja Steven J. Fowleri ühine näitus “Kirikuju” uurib piiri visuaalse ja poeetilise, kujundliku ja sõnalise eneseväljenduse vahel. Kasutades nii aseemilist kirjutust kui muid kaasaegseid kunstilisi vorme kutsuvad kahe, muidu põhiliselt kirjanduse vallas tegutseva kunstniku teosed vaatajat uurima tähenduste olemasolu ka seletamatus maailmas. Kas sõna visuaalne vorm saab selle mõju muuta, kas pole luule rohkem hoopis tajude, kui sõnade kunst ning mida ütlevad koopajoonised meile üha enam digitaliseeruvas maailmas? Need on mõned küsimustest, mida “Kirikujuga” enesele saab esitada.
Avatud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Rapla, III korrus) 13. oktoobrini, T-R 15-18, L-P 12-15.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Raplamaa ekspertgrupp ja Rapla vald

Kultuuriministeeriumi külaskäik

29. augustil 2024 külastas Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskust  Kultuuriministeerium (60 inimest). Kairi Orgusaar ja Riin Pallon tutvustasid slaidishow taustal kunstikeskuse tegemisi. Tutvustasime ka galerii uut, vastvalminud valguslahendust ja arenguekspert Meelis Tähepõld andis ülevaate valgustamise olulisusest ja põhimõtetest. Külalised said galeriis vaadata väikest väljapanekut mõlema kunstniku-galeristi maaliloomingust.  Rapla tuurilt naasnud külaliste janu kustutas Tori Siidritalu siider.

Pildistas Tiina Kõrtsini

 

Presidendi külaskäik

24.04.24 oli suur rõõm võõrustada Eesti Vabariigi presidenti Alar Karist ja tema kaaskonda Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses! Väga soe kohtumine, kus oli tunda kultuurihuvi, süvenemist kuivõrd tihe päevakava seda võimaldas ja muhedat huumorit. Kohtumine oli osa kahepäevasest Raplamaa visiidist. Hetked jäädvustas Tiina Kõrtsini.

 

RIBURADAMISI EMAKEELES

Emakeele päeval 17. märtsil kell 15.00 olete oodatud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse kuulama Ly Ehini ja Valter Uusbergi arutelu emakeelsest luulest ja laulust.

Kontserdil esinevad: Sten-Olle Moldau, Riinimanda Stuudio Noortekoor, Segakoor August 07.

Juhatavad: Helen Allikvee, Ele Andok, Pärt ja Urve Uusberg.

KÜSK avakonverents

Vabaühenduste arenguhüppe 2023. aasta taotlusvoorus toetatud projektide tutvustamine vooru avakonverentsil RKKK-s 16.02.2024. Koordinaator Tea Jänes. Voorus osales üle vabariigi 122 projekti, millest rahastati 17.

Konverentsil saime aimu paljudest põnevatest ja kasulikest ettevõtmistest üle Eesti. Konverentsi pildistas Meelis Tähepõld. Taamal Erki Kannuse näitus “Rada 66”

 

Kohtumine kunstnikuga näitusel “RADA 66!

Pühapäeval 18. veebruaril kell 13.00 olete oodatud kohtuma kunstnik Erki Kannusega tema juubelinäitusel “RADA 66”.  Vaatame pilte, vestleme kunstist, loomisest ja elust. Toimub lühikontsert kunstiteostega.

RADA 66

Selle näitusega tähistab kunstnik oma 66. juubelit, esitledes paarikümmet viimastel aastatel valminud maali ja mõningaid kolmemõõtmelisi objekte.

Erki Kannus räägib näituse kujunemise loost:
“2023 aasta kevadel jõudis minuni Matti Miliuse laiali kantud kogudest üks mu esimesi näitusel olnud teoseid aastast 1977/78. See on mul ainuke säilinud eksemplar sellest ajast. Toona olime punt noori kunstikooli lõpetajaid vaimustuses konstruktivismist ja suprematismist. Leo Lapin oli meie sõber ja suur õpetaja. Olen mitmel korral pöördunud nende teemade juurde, kuid nüüd, inspireerituna oma vanast teosest, maalisin terve seeria.
Sürrealism ja DADA on mind tohutult võlunud. Olen püüdnud aru saada, kuidas selliseid teoseid luuakse – mis on see meeleseisund, mis niisugust fantaasiat toidab. Olen katsunud leida ka minu enda sürreaalseid visioone, sest see maailm tundub mulle loomupärane, ahvatlev ja turvaline. Vahest see isegi õnnestub.”

Näitus on avatud 03. – 25.02. 2024
T-R 15.00 – 18.00
Laupäeval ja pühapäeval 12.00 – 15.00
Esmaspäeval suletud

KONFLATSIOON – Kati Kerstna / Kai Koppel / Simone Fezer

Näitus on avatud   8-31. märts 2024, T – R kell 15.00 – 18.00,   laupäeval ja pühapäeval kell 12.00 – 15.00.  Suurel reedel ja esmaspäeviti näitus suletud.

Simone Fezer, Kati Kerstna  ja Kai Koppel

KONFLATSIOON

kahe või enama eraldiseisva asja,  eriti tekstitükkide või ideede üheks tervikuks ühendamise toiming või protsess

Maailm on äärmiselt eripalgeline – erinevad arvamused, vaatenurgad, kultuurid, rassid, religioonid jms. on järjest rohkem segunemas ja tundub, et kõigi meie mugavaks äramahutamiseks ei jätku enam ruumi.

Kitsikuses hakkame põrkuma, näeme, et meie arvamus ei ole enam ainuke ja seega ka automaatselt ainuõige.

Edasieksisteerimiseks tuleb muutuda – kas kapselduda ning kolida oma “mulli”, reageerida jõu ja vägivallaga või proovida mõista ning ehk ka aktsepteerida, et võimalikud ja võib-olla ka vajalikud ongi ka teistsugused arvamused, teised kihistused.

Erinevused võivad rikastada, muuta meie maailma palju põnevamaks ja rohkem elusolevamaks. Mõista soovimine võib tekitada hämmeldust, uudishimu, äratundmist. Ehk mitte alati rõõmu, aga rahu iseendas – mõjub ju kuidagi vabastavalt, kui lubame maailmal mitte olla monokultuurne, mitte koosneda kloonidest.

Oma konflatsioonides uurime ja näitame erinevaid kihte, analüüsime nende minevikku ja tulevikku, nende omavahelist mõju ja kokkusulandumiste võimalusi.

Näitus kuulub NÖFF-i programmi.  Kuues Naiste Ööde Filmifestival (NÖFF) toimub 7.- 10. 03 Raplas.
Selleaastase festivali läbivaks teemaks NAISTE VÕIM JA VÄGI

Olete oodatud näituse avamisele neljapäeval 7. märtsil kell 19.00, Avamisel toimub kell 19.30 Simone Fezeri performance .

Simone Fezer           https://simonefezer.com/

Simone Fezer on saksa klaasi- ja installatsioonikunstnik. Ta on töötanud tuntud kunstnike assistendina ja õppinud erinevates rahvusvahelistes koolides, nagu Penland School of Crafts ja Centro Studio Vetro Itaalias. Ta oli 2016. aastal residentuuriks Tacoma klaasimuuseumis Washingtonis USA-s ja 2020. aastal Norras Bergenis galeriis S12. 2019. aastal pälvis ta Philadelphia Kunstiülikooli rahvusvahelise Irvin Borowsky auhinna.

Ta on õpetanud skulpturaalset klaasi Saksamaal Stuttgardi Kaunite Kunstide Akadeemias  ning eksponeerinud oma peamiselt suuremahulisi klaasi- ja segameedia installatsioone nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Simone Fezer käsitleb oma töös terviklikult kogu elusolemise ja elukeskkonna üldist haprust ja omavahelist sõltuvust ning loob interdistsiplinaarseid ning kaasahaaravaid keskkondi. Talle meeldib teha koostööd teiste kunstnikega, pannes kokku installatsiooni, performance’i ja multimeedia ning luues omamoodi lavasid või lavastusi, kuhu sisenedes vaataja saaks uurida, avastada ja kogeda.

Kai Koppel                http://kaikoppel.ee/

Kai Koppel on eksperimenteeriva vaimuga kunstnik ja on alates  1975. aastast töötanud klaasikunstnikuna. Tema varasemad teosed olid ruumilised klaasobjektid. 1980. aastatel rajas noor klaasikunstnik Kai Koppel oma suuna vastandumisele, alustades isiklikku mässu klaasikunsti konventsioonides kehtestatud väärtuste vastu. Ratsionaalsele, geomeetrilisele ja funktsionaalsusele vastandas ta ebaratsionaalsuse ja töömeetodi, milles palju ruumi jäeti juhusele ja kuuma klaasi enda väljendustahtele. Tarbijalikkuse asendas Koppel sümboolsete väärtustega, kasutades ohtralt loodusvormidest ja arhailistest arhitektuuriajajärkudest ammendatud eeskujusid, erilist tähelepanu äratasid tema suured vertikaalsed, kohati arhitektoonidena mõjuvad dekoratiivvormid. Ta on kunstnik, kelle jaoks on oluline protsess, klaasivalmistamise erinevad režiimid ja tehnoloogiad.

Kati Kerstna             http://katikerstna.ee/

Kati Kerstna on sotsiaalselt tundlik kunstnik, kelle viimaste tööde fookuses on keskkonnateemad. Talle meeldib kasutada klaasi vastandlikku karakterit oma teemade visualiseerimisel. Hapruse ja tugevuse piire kompav kombinatsioon, läbipaistvad peegeldused, reflektsioonid ja valgus kuuluvad tema töövahendite hulka. Loodud vorme võiks määratleda skulpturaalsete installatsioonidena, objektidena, milles samaaegselt on eksponeeritud nii ruum, vorm, kui illusoorsus.

Kati Kerstna on samuti tegev kuraatorina ja viinud Eesti klaasikunsti näituseid mitmel korral ka Eestist väljapoole. Praegu on ta Balti klaasikunsti näituste korraldamise töörühmas eestipoolne kuraator. Samuti seob teda nii Kai Koppeli kui Simone Fezeriga pikaaegne koostöö Haapsalu Klaasipäevade korraldamisel.