Janina Monkute-Marksi näitus

Näitus on eriolukorra tõttu suletud kuni 29. märtsini. Jälgige edasist reklaami!

JANINA MONKUTĖ – MARKS
(1923 – 2010)
Kingitus kodumaale

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusel on rõõm teatada, et 6.märtsil 2020 avame oma ruumides tuntud leedu-ameerika kunstniku Janina Monkutė-Marks’i näituse. Näitus sai teoks koostöös Janina Monkutė-Marks’i muuseumiga Kėdainiais.

Janina Monkutė-Marks sündis Radviliškises, Leedus, 21.09.1923 raudteelase peres. Põgenenud Leedust 1944, omandas ta hariduse Innsbrucki ülikoolis ja Freiburgi École des Arts et Métiers’is, kus tema õpetajaiks olid mitmed leedu emigrandid – Antanas & Anastazija Tamošaitis, Vytautas Kasiulis, Vytautas Kazimieras Jonynas, Viktoras Petravičius.
1950 asus Janina elama USA-sse.Alates 1956 osales ta aktiivselt Chicago kunstielus; ta oli tihedalt seotud Hyde Park Art Center’iga (Chicago) ja B.I.G. Arts Center’iga (Sanibel, Florida).

Janina Monkutė-Marks’i teoseid on eksponeerinud Chicago Art Institute, The North Shore Art League (Winnetka, Illinois), Dunes Art Foundation (Michigan City, Indiana), Sun Times Gallery (Chicago, Illinois), Old Water Tower Place (Chicago, Illinois) jt; ta on esinenud enam kui 20 personaalnäitusega. Ta osales järjepidevalt leedu kunsti- ja kultuuriühenduste üritustel, nt Balzekase leedu kultuuri muuseum, Čiurlionise galerii ja Leedu kunsti muuseum Lemontis.

Varajases maali- ja graafikaloomingus sai Janina mõjutusi nn Chicago imagistide koolkonnalt (Leon Golub, Seymour Rossofsky jt), kes vastandusid 1950ndail peavoolu staatuses olnud abstraktsele ekspressionismile, hiljem ka popkunstile, pidades oluliseks autori isiklike kogemuste ja emotsioonide väljendamist.

1962-1966 lõi Monkutė-Marks seeria popkunsti atribuutikaga mängivaid teoseid, seejärel naases aga oma leedu juurtele, ammutades inspiratsiooni rahvakunsti motiividest. Kunstnikul oli ka arvestatav kollektsioon erinevate maade rahvakunstist.
1970ndatest alates on Monkutė-Marks’i eelistatud väljendusvahendiks olnud gobeläänid.
2000 annetas kunstnik suure osa oma loomingulisest pärandist kodumaale, asutades omanimelise muuseumi Kėdainiais, mis avas uksed 2001.
Janina Monkutė-Marks suri Chicagos 13.11.2010.

Rapla näitusel toome publiku ette valiku Janina Monkutė-Marks’i linoollõigetest ja tekstiilikunstist.

Monkutė-Marks’i loomingus on tähenduslikul kohal maantee ja teekonna motiiv. Teekonda tõlgendatakse kui hingerännakut, elu mõtte otsingut – sellest kõnelevad gobeläänid “Inimene ja tema maailm,” “Igatsedes vabadust,” “Teel koju” ja “Minu tee.” Eksistentsiaalne tähendus omistatakse ka olustikulistele stseenidele, nagu “Pulmaminek” ja “Mahajäetu.” Janina Monkutė-Marks kujutab teeloleku tunnet sageli labürindina, mil pole algust ega lõppu. Kunstnik tahaks nagu öelda, et eesseisvaid käänakuid pole võimalik ette näha – samuti puudub otsetee labürindist pääsemiseks. Jääb üle vaid kõike täiel rinnal kogeda.

Monkutė-Marks’i linoollõigetel võib aimata rahvakunstile omaseid kompositsioonilahendusi. Teisal kombineerib autor geomeetrilist ornamenti jõulise joonega figuuridega. Viimased on tugevalt üldistatud ja edasi antud pigem silueti kui joonega. Monkutė-Marks kasutab maksimaalselt ära tehnikale iseloomulikku intensiivset kontrasti.Taimsed ja antropomorfsed kujundid, geomeetria, rahvalik ornament ja autori originaalmotiivid – kõik kokku loovad salapärase, maagilise maailma.

Janina Monkutė-Marks’i töid iseloomustab vormi selgus ja harukordselt tasakaalustatud kompositsioon; värvi intensiivsus, tekstuuri vaheldumine ja geomeetriline kujundimäng. Subjektiivne vaatenurk ja julgus avada oma sisemaailma on Monkutė-Marks’i loomingu läbivaks – ja väärtuslikemaks – jooneks. Tema maalides, graafikas ja tekstiilides on elegantselt kõrvuti iroonia ja traagika, religioossus ja vabameelsus, primitiivsus ja modernsus.

Näittuse kujundus ja graafiline disain: Kati Kerstna

Näitus jääb avatuks 29. Märtsini.

Kohtumine näituse “Õ” kunstnikega.

Kohtumine Eesti Keraamikute Liidu aastanäituse 2019
“Õ” kunstnikega laupäeval 30. nov. kell 17.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt 3b, Rapla (Espaki maja 3. korrus)

Näituse ideed tutvustab kuraator Pille Kaleviste.

Eesti Keraamikute Liit tähistab meie armsale emakeelele pühendatud aastat. Aastanäitus pealkirjaga “Õ” ongi pühendatud eesti keelele ja meie erilisele õ tähemärgile. Õ kui õhkõrn õielumi või õnnelik õunauss,
Õ kui Tõde ja Õigus või Õ kui õõnesvorm.
Me tunneme uhkust õ lisandumise üle eesti keele alfabeeti, sest õ tähega kõlabki “kõik” paremini kui keik.

Näiyusel osalevad autorid:
Mare Vichmann, Haidi Ratas, Kersti Karu, Maia Noorväli, Kärt Seppel, Kattri Takklaja, Kersti Laanmaa, Eliisa Ehin, Anne Türn, Kadi Hektor, Merike Hallik, Reeli Haamer, Rave Puhm, Helena Tuudelepp, Georg Bogatkin, Eva Berg, Kadri Jäätma, Ann Nurga, Karin Kalman, Külli Kõiv, Urmas Puhkan, Anu Rank – Soans, Rita Randmaa, Pille Kaleviste, Ene Tapfer, Üllo Karro, Tiina Kaljuste, Aigi Orav, Margit Mald, Margit Terasmees, Henriette Nuusberg – Tugi, Marget Tafel – Vahtra, Leena Kuutma, Jarõna Ilo

Näituse kujundaja Üla Koppel
Valguse kujundas Kati Kerstna
Foto: Olev Kenk

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

SEDNA

Kairi Orgusaar / Erki Kannus

SEDNA

Elavate piltide näitus
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
Tallinna mnt. 3, Rapla
Avatud T – P 15.00 – 18.00
17.05 – 31.05.2019

Liustik. Igikelts. Kaamos. Virmalised. Hangunud meri.

Meresügavusi ja neis luuravaid koletisi valitseb inuitide jumalanna Sedna. Tema juurde laskuvad surnute hinged. Tema juurde läheb šamaan külla, kui meri märatseb või kui jahisaagiga on kehvasti. Kui Sedna juukseid hoolega kammida, võibolla ta siis halastab ja saadab jahimehele mõne hülge. Mitte kerge südamega: hülged on Sedna lapsed, sündinud tema sõrmedest.

Sest et Sedna otsis keelatud armastust. Mõned inuitid räägivad, et ta võttis omale meheks koera, mõned, et koletise – kes seda nüüd täpselt teab. Aga isa pahandas ja viskas Sedna merre. Sedna haaras paadiservast, kuid isa raius ta sõrmed maha – Sedna vajus merepõhja ning sõrmedest said alguse hülged ja muud mereloomad.

Kairi Orgusaare maalidel võib aimata virmaliste mängu – nende peegeldusi sügaviku kohal. Ja kuskil sügavustes luurab Naine – Erki Kannuse loodud liikuvas pildis, mis aeg-ajalt maalipinnal vilksatab. Tal on külm, kuid ta ei kahetse. Ta võib andestada, ent ei unusta.

Näituse ettevalmistust toetas Eesti Kultuurkapital.

TAJU

Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine asjade või sündmuste terviklikeks kujunditeks.
Aju on tõlgendamiskeskus, me ei koge midagi vahetult. Nina võtab mingi lõhna üles ja aju tõlgendab selle kas roosiks, koogiks või laibaks.
Vaadates ümbrust tõlgendab aju värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis.
Aga milleks üldse tajuda ja tõlgendada kui kõikidele kategooriatele on ilmas vastandid antud – valgusele vari, häälele vaikus jne. Kui kõigel on oma kategooriline vastand olemas, siis maailma justkui ei peaks eksisteerima, sest siis on ju entroopia – igal nähtusel on oma tühistaja olemas, kõik on tasakaalus. Aga kuskil on see, mis maailma olevaks teeb. Millel pole justkui vastaspoolt – see on inimene, kes sirutab ennast sellest tasakaalust välja ja küsib: miks ma olen?
Tajuge seda maailma, mille me värvide abil loonud oleme, laske sel endasse voolata.

Näitusel osalevad: Anne Aaspõllu, Maiu Albo, Mikk Allas, Eha Koit, Karin Polluks, Mari Põld, Ave Tislar, Eteri Tõlgo, Krista Urvet ja Marge Vonk
Näitus on avatud  4. –  16. mai, T-P kell 15.00 – 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
(Tallinna mnt. 3b,Espaki maja III korrus), esmaspäeval suletud.

Saksa kunstnike näitus “Me oleme kohal”

Osalevad kunstnikud: Wolfgang Tietze (maal), Daniela Melzig (klaasitrükk) ja Kristin Meyer (installatsioon).

5. aprillil 2019 kell 18.00 avame kunstinäituse oma keskuses osaliselt Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa kunstnike teostest, mis käsitlevad erineval moel kohaga seotud teemasid. Teosed mõtestavad oma koha otsimist kaasaegses ja aina kiiremini muutuvas maailmas.

Näitus on osa suuremast Saksa kultuuri tutvustavast programmist “Saksa Kevad 2019”. Programmi teiste sündmustega saad tutvuda siin: saksakevad.ee

Kunstausstellung „Wir sind da“

Teilnehmende KünstlerInnen: Wolfgang Tietze (Gemälde), Daniela Melzig (Glasdruck) und Kristin Meyer (Installation).

Am 5. April wird im Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus eine Kunstausstellung von Künstlern eröffnet, die Teilweise aus Mecklenburg-Vorpommern stammen. Die Werke behandeln durch verschiedene Weise Themen, die mit Orten und Plätzen verbunden sind. In den Werken geht es darum, wie man in der zeitgenössischen und immer schneller werdenden Welt seinen Platz findet.

Filmiõhtud (tasuta) – Filmabends (Eintritt frei)

10. aprill kell 18.00 Gerhard Richter – Painting
16. aprill kell 18.00 Joseph Beuys – Jeder Mensch ist ein Künstler
26. aprill kell 18.00 Paula Modersohn-Beckeri looming

Filmid on saksa keeles ingliskeelsete subtiitritega. Die Filmen sind auf Deutsch mit dem englischen Untertitel.
Filmide koostööpatner on Goethe Instituudi Baltikumi Filmiarhiiv.

Vabadus 21. sajandil

Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kunstinäitus
Vabadus 21. sajandil

Vabadus 21. sajandil on kummardus jätkuvale vabadusele ja loovale inimesele.
Näitusel osalevad kunstnikud Raul Meel, Marko Mäetamm, Kiwa, Laurentsius, Jaak Visnap, Urmas Viik, Navitrolla, Kadri Alesmaa, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Hardi Volmer, Kadri Kangilaski, Evi Tihemets, Peeter Allik, Jaan Toomik, Ivar Kaasik, Liisa Kruusmägi, Tarrvi Laamann, August Künnapu, Maarit Murka ja Priit Pärn. Iga kunstnik on loonud ühe teose vabadusest, seega on näitusel kakskümmend üks vabadusest inspireeritud teost. Kunstnike sõnum vabadusest ja teoste loomeprotsess on jäädvustatud filmidena.
Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kunstinäitus avatakse 14. detsembril kell 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Espaki maja, III korrus) ning on avatud 15., 16., 18, 19., 20., 21., 27. ja 28. detsembril.
Vabadus 21. sajandil näituse korraldaja kontaktinfo Jaak Visnap 55604631, tallinnartspace [at] gmail [dot] com
Tallinn Art Space galerii (Tallinn, Peterburi tee 2H, T1 Mall of Tallinn, avatud 10- 21) Jälgige meie tegemisi sotsiaalmeedias:
https://www.facebook.com/TallinnArtSpace/
https://www.instagram.com/tallinnartspace/

Kohtumine kunstnikega näitusel “Mina olen aednik”

Veel selle nädala lõpuni saab külastada
Mathura ja Kaari Saarma näitust
“Mina olen aednik”
Näituse viimase päeva õhtupoolikul 2. detsembril kell 18 on võimalik kohtuda kunstnikega, rääkida näitusest ja tööde tagamaadest.
Olete oodatud!

Kunstnik Mathura ja fotograaf Kaari Saarma ühine näitus “Mina olen aednik” heidab tunnetusliku pilgu inimese võimalusse omaenese aednikuks olla.
Aed on elus siis, kui nii metsikusele kui harimisele jääb oma osa, kõike kannab aga adumus, et loomist saab küll suunata, kuid selle üle ei saa ette otsustada. Nii on pildid justkui peatuspunktid, väraval seismised, hetked järgnevate võrsumiste ootel.

Näitus on avatud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Espaki maja, III korrus) 17.11.- 2.12., T – P 15.00-18.00.
Fotod avamisest Kaari Saarma ja Heiko Kruusi

Mathura / Kaari Saarma näitus “Mina olen aednik”

Kunstnik Mathura ja fotograaf Kaari Saarma ühine näitus “Mina olen aednik” heidab tunnetusliku pilgu inimese võimalusse omaenese aednikuks olla. Aed on elus siis, kui nii metsikusele kui harimisele jääb oma osa, kõike kannab aga adumus, et loomist saab küll suunata, kuid selle üle ei saa ette otsustada. Nii on pildid justkui peatuspunktid, väraval seismised, hetked järgnevate võrsumiste ootel.

Näitus on avatud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Espaki maja, III korrus) 17.11.-2.12, T-P 15-18.
Intervjuu koos väikse uudisega on Tre kodulehel:

Näitus “Mina olen aednik” Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses[KUULA INTERVJUUD MATHURAGA”

“Aiapidaja ja iseenda elu aednik”
Helerin Väronen
Kultuurielu / Raplamaa Sõnumid / 21. november 2018

Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses avati reedel kunstnik Mathura ning fotograaf Kaari Saarma ühine
näitus “Mina olen aednik”.
Näitus on üleval kuni 2. detsembrini.

Näituse loomise idee sai alguse keskuse juhatajalt Kairi Orgusaarelt, kes planeeris sellist näitust juba kaks aastat.
Mathural on hea meel näituse valmimise üle, kuid veel suurem rõõm oli tal selle üle, et tänu Kairile oli tal põhjust üle
pika aja taas joonistada. Nii on näitusesaali tagumises osas üleval Mathura kolm pastellkriitidega joonistatud ülisuurt
pilti: “Kus ka üksilduses on armastuse pesa”, “Ja kasvada enesest üle”, “Kohtuda, et näha”.
Mathural oli pilte tegema asudes küll mingisugune idee olemas, kuid protsessi käigus avastas ta, kuidas tema käe
all hakkas lahti rulluma lugu. “Kuid ma ei tea, mis lugu see täpsemalt on. Kui ma oskaks seda sõnadega öelda, siis ma ei
peaks seda joonistama,” sõnas Mathura muiates.
Piltide loomine ei olnud väga pikk protsess, kõige enam kümme päeva pildi kohta. Füüsiliselt oli see aga väsitav
ning sõrmeotsad, mis vastu paberit käisid, olid Mathural vahepeal lausa villis. Oma pilte nägi Mathura esimest korda
seinal kaks päeva enne näituse avamist. Kuigi töö käigus oli ta üritanud nii eemalt kui ka laua pealt pilte vaadata, vajas
mõni detail seinale jõudnuna siiski parandust.
Kaari Saarma fotodest jääb kohe näitusesaali sisenedes silma “Keerlev vaikus”. Saarma ütles, et see koosneb kolmest osast ja
kõige vanem osa, enda keerlemisest pildistatud foto, on tehtud 10-15 aastat tagasi, kui ta veel Mathurat ei tundnud.
Umbes samal ajal valmis Mathural aga väga sarnane maal.
Mathurat peab Kaari Saarma enda sugulashingeks ja paljud tema pildid on saanud Mathurast inspiratsiooni või on osa tema pildist
Kaari pildi sees. “See on kohalolu, aia ja hingede ühisuse pilt,” lisas ta. Mitmete fotode inspiratsiooniallikaks on olnud mõni
Mathura luuletus, mis siis ka pildi kõrvale on lisatud.
Näituse pealkirja kohta sõnas Mathura, et see sai alguse tema 1994. aastal valminud luuletusest “Sina oled aednik”, mis sai omakorda
inspiratsiooni ühe 16. sajandi müstiku luulest, kes kirjutas, et inimene on justkui aednik,kuid kõige enam saab ta rõõmu sellest,
kui ta oma “aiasaaduseid” teistele edasi annab.
Saarma fotodel kajastub abstraktselt eelkõige idee sellest, kuidas inimene ise saab olla oma elu aednik, olla oma elu kujundaja
ja saatuse sepp. Nii nagu elus ikka, ei puudu piltidelt ka huumor, mis on seotud Kaari Saarma enda maakodu aiatöödega.
Üks põnevamaid fotoseeriaid on Kaaril tehtud Lihula lagunevast kirikust. Kümne aasta tagust seisu näitab keskmine pilt,
praegust seisu aga kaks äärmist. Ajal, mil fotograaf uuemad pildistas, oli Mathura küll rääkinud näituse ideest, kuid täpsemat
sisu ei olnud nad veel arutanud. Vaistlikult oli aga Kaari Saarma kolme nädala jooksul piltidele püüdnud palju aiaga
seonduvat – kasvuhoones tegutsemist, peenraid, lilli, aiasaaduseid ja kirikuaeda.
Kiriku piltide kohtas lisas ta: “Enamikus religioonides on võimalik pettuda, kuid puhtas südames ja ausas looduses mitte.”
Mustvalge pildiseeria “Vaimud vees” seob seda näitust Kaari Saarma eelmise näitusega “Vee vaim”.
Lähiajal loodab ta avada veel kaks näitust, mis kumbki saaksid sellelt näituselt justkui poja ja tütre kaasa. Ehk paar tööd
saaksid ühendama erinevaid näitusi käest kinni.

Mathura joonistuse “Kohtuda, et näha” ees seisab Kaari Saarma (keskel valges). Paremal on Kaari fotod Lihula lagunevast kirikust. Foto Helerin Väronen