Sõnaleidmise õpituba

Viimane õpituba sel kevadel toimub 1 aprillil kell 16.00

Kui me midagi ütleme, mida me siis ikkagi ütleme? Kuidas leida sõna, mis
väljendaks, kes me just praegu parajasti oleme? Sõnaleidmise õpituba pakub
võimalusi kasutada sõna hetkes olemise vahendina, tajuda selgemini
sõnalise väljenduse mitmetasandilisust ja võlu. Praktikumi võib nimetada
loovkirjutuseks, kuigi see ei baseeru ühelgi kindlal metoodikal. Õpituba
viib läbi kirjanik ja tõlkija Mathura, kes jagab ühtlasi oma kogemusi ja
järeldusi sõnaga töötamisest.

Õpituba toimub kolmeosalisena, toimumispaik on Raplamaa Kaasaegse Kunsti
Keskus. Osaluseks soovitav registreeruda aadressil
või keskuses kohapeal. Ühe õpitoa kestus on 1,5 tundi, osalustasu 10 eurot
kord või 30 eurot kursus. Osalejate maksimaalne arv on 12 inimest.

Esimene tund toimub 9. märtsil kl 18.

[Mathura on eesti kirjanik ja tõlkija, Virumaa kirjandusauhinna ja Gustav
Suitsu luulepreemia laureaat. Ta on õpetanud Tartu Ülikoolis
postkoloniaalset kirjandust ning uurinud India klassikalist värssi. Ta on
kirjutanud sõnad sajakonnale laulule.]

MUST & VALGE

Jaak Kadariku näitus MUST & VALGE Fotod ja fotogrammid 1985 -2017

Olete oodatud näituse avatamisele 02.02.2018 kl 18.00
Näitus on avatud 02. -25. 02. 2018 T – P kl 15.00 – 18.00
* * *
Jaak Kadarik Näituse tegemisest ja avamisest video:

Fotogramm on olemuselt siluettfoto, mida pildistatakse ilma kaamerata. Objekt või subjekt asetseb valgustundliku paberi ees, järgneb säritus ja seejärel klassikaline keemiline protsess ehk ilmutamine ja kinnitamine. Selliseid pilte olen teinud 30 aastat tagasi ja nüüd, 2017 aasta suvel avastasin fotogrammide tegemise taas. Üks hea põhjus selleks oli sattumine Järvakandi Klaasimuuseumi hoidlasse. Kujutlus, mida teeb valgus läbides klaasist tindipotte, keemialabori kolvikesi ja silindreid, sai vahva kinnituse, kui klaasi läbiv valgus puudutas mu silmade kepikesi ja kolvikesi. Selline valgusemäng tuli kiiremas korras fotopaberile jäädvustada, et süda rahu saaks. Klaas, tardunud aine, on mänguline, kuid inimene mängulisem veel. Et aga inimene fotogrammile saada, peab ta tarduma, võiks isegi öelda – klaasistuma. Kompositsioonid museaalidest pakkusid piisavalt mänguruumi. Siiski pidasin mitmel juhul vajalikuks teha lisandusi taimedega ja mänguasjakestega, tuues elu letaalsesse keskkonda (riimub filmidega Öö muuseumis ja Mänguasja lugu). Seda kõike mitte pelgalt nalja pärast, pigem pisukese iroonilise peegeldusena inimeseksolemisest. Seeria LABORIELU kirjeldab inimese ponnistusi sekkuda Looja loomesse (geenimanipulatsioonid, inim- ja loomkatsed), SAFARI viitab poliitikute omavahelistele lahingutandritele, EEDEN, EKSIIL kirjeldavad vanatestamentlikku lugu pattulangemisest.
Sellest iidsest loost on näitusel ka kaasaegsed versioonid e-eeden, e-eksiil.
* * *
Aurelius Augustinus on öelnud: “Ja kes on inimene, ükskõik milline inimene, kui ta on vaid inimene? Mis on mul siis tegemist inimestega? Miks peaksid nad kuulma mu tunnistusi, justkui nemad hakkaksid parandama kõiki mu vigadusi? Sugu, kes uudishimulikuna teiste elu suhtes ei tee midagi oma eluviisi õgvendamiseks! Miks nad tahavad minult kuulda, kes ma olen, kui nad ei taha Sinult kuulda, kes nemad on? Ja kust nad teada saavad, kuuldes minult mu enda kohta, kas ma räägin tõtt, sest keegi ei tea ju, mis toimub inimeses, kui vaid inimese vaim, kes temas on? Ma ei saa neile tõestada, et tunnistan tõtt, kuid mind usuvad need, kellede kõrvad minu kuulmiseks on avanud armastus.”
Ma ei saa teile tõestada, et tunnistan oma piltidega tõtt, kuid loodan, et mind usuvad need, kellede silmad on avanud armastus.

Tulemas: Eesti kui mõtteline ruum

Foto projektist:
Varvara & Mar „Soovisein“, foto Varvara Guljajeva

„Eesti kui mõtteline ruum“

RKKK vaatab oma EV 100 näituseprogrammis Eestit üldinimlikumal moel, otsides olulisemaid pidepunkte, mis moodustavad Eesti mõttelise ruumi – mitte üksnes geograafilis-territoriaalses mõttes, vaid ka kultuurilises / olemuslikus mõttes ja üksikisiku seisukohalt. Valdur Mikita ütleb, et läänemeresoomlase olemust on raske sõnadesse panna, iseloomustades teda kujundiga – ühes käes Skype ja teises seenenuga. Sarnane on ka eelseisev näitus – eestlastele kui läänemeresoomlasele olulistest märksõnadest räägitakse läbi kaasaegse tehnoloogia, inspiratsiooniallikateks on teadus ja maagia.

PEHMED KONTRASTID

2018. aasta välisnäitus tuleb seekord Prantsusmaalt ja esitleb kahe Pariisis elava ja töötava kunstniku personaalprojekte, mis vormuvad RKKK 216-ruutmeetrilises galeriis ühiseks näituseks.
“Pehmetes kontrastides” kohtuvad kahe erineva kunstniku teosed – Christian Prunello nüansitundlikud, tihedalt läbi maalitud, pigem klassikalises tehnikas õlimaalid, sealhulgas seni kunstikeskuses eksponeeritud maalidest suurim – 10 m pikkune teos Kassitapp ja Kaia Kiige eksperimentaalsetes tehnikates maalid, kus on kujundatud materjale ja vorme nii, nagu seda teeb „elu ise“, kasutades maalivahenditeks erinevaid nähtusi ja koostisosi ümbritsevat ruumist – lumesool, vihmavesi, päikesevalgus, värvimullad, savid , tuhk jm.
Elades ja olles kunstnikena nime teinud samas linnas, pärinevad kunstnikud tegelikult väga erinevatest keskkondadest: Kaia Kiik on eestlanna, kes on sündinud Saaremaal. Christian Prunello pärineb aga hoopis kaugemalt – Lõuna-Ameerikast, Argentiinast.
Olles omandanud magistrikraadi filosoofia alal huvitub Kaia Kiik sügavuti teadusest ja selle seostest kaasaegse kunstiga. Tema teosed käsitlevad ning küsitlevad looduse, kultuuri ja inimese omavahelisi suhteid. Autor kasutab orgaanilisi ja mineraalse päritoluga materjale, mida transformeerib ilmastikunähtuste ja teiste loodusjõudude kaasabil. Läbi isikupärase vaatenurga toob Kiik esile kooseksisteerimise erinevaid vorme – äratundmisrõõmust konfliktini, leides erilist inspiratsiooni mimikri fenomenist.
Christian Prunello avab oma loomingu tagapõhja nii: oma maalides otsin ma kohtumise hetke, midagi kujuteldamatut ja võibolla võimatut – nii ma siis ekslen. Vormi seisukohast huvitab mind kompositsioon, mis kokku pandud inimese ja maastiku elementidest; tehisloodus, mis püüab tabada tunnet, värvivärelust, ideaali. Läbi tehnika – õli lõuendil, kaseiin, süsi – otsin ma materjalide / pigmentide algset tähendust, need saavad osaks mu töö sõnumist.
Maalis “Puude mälu” (süsi ja kaseiin puidul) olen püüdnud kirja panna mälestusi, mida ma mäletaksin, kui oleksin puu. Siin on ühendatud puude kujutis, puidust aluspind ja puidust valmistatud süsi, millele neljanda mõõtmena lisandub loomset päritolu, piimast valmistatud kaseiinvalk (ka inimene on tatavasti loom). Nii saavad ühes teoses kokku puidu 3 olekut.
Caput mortuum, “surnud pea”: nii nimetatakse pigmenti, mida olen kasutanud maalides “Võõras maa” ja “Et tuli põleb.” Aine, mida seostatakse Egiptuse muumiate tuhaga*, inspireeris mind oma nime, kaaluka ajaloo ja alkeemiliste seostega.
* Vaidlus selle üle, kas eksisteerib mingit seost mom brum’i ja caput mortuum’i vahel, kestab tänase päevani.
Näitus on avatud 07.04 – 29.04.2018, T – P 15.00 – 18.00
.

Kuula kuidas kumisevad uned – Kammerkoor Head Ööd , Vend 10

Üksikasjad
Kevadeti oodatakse alati midagi uut ja värskendavat ning justkui ärgatakse pimedast ja uinutavast talvest. Sellest inspireerituna tellis kammerkoor Head Ööd, Vend 10. juubelihooaja puhul üheksalt eesti heliloojalt uudisteoseid, mis on kirjutatud just spetsiaalselt meile meie koori kõla ja hinguse peale mõeldes. Heliloojate hulgas on nii juba tunnustatuid ja kogenud (koori)heliloojaid kui ka heliloojaid, kelle jaoks on see koorimuusika debüüt. Kõikides teostest kumab unistuslikkust ja mõtlikkust ning enesesüübimist.

3. märtsil kell 16 Heino Elleri nim.Tartu Muusikakooli Tubina saalis
4. märtsil kell 17 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
5. märtsil kell 20 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis

Kavas: Jõeleht (uudisteos), Jürjendal (uudisteos), Kruusmaa (uudisteos), Kõlar (uudisteos), M. Kõrvits (uudisteos), Külama (uudisteos), Siimer (uudisteos), Valkonen (uudisteos), Varres (uudisteos)

Kaasategev Dmitri Bulgakov (oboe, Venemaa)

Pilet 5 EUR, müügil kohapeal

Kontserdist teeb ülekande Klassikaraadio.

Kontserti toetab Raplamaa Partnerluskogu LEADER Programm

KURSUSED 2018 1 poolaasta


Joonistamine ja maal algajatele neljapäeviti 11. jaanuar – 26. aprill.
Joonistamine ja maal edasijõudnutele 9. jaanuar – 24. aprill

Semestritasu 100 eurot (4 X 25) – kuutasu 30 eurot
Tasuda Raplamaa kaasaegse kunsti keskuse arvele
SEB Pank EE591010220115091017
PS võib lisanduda ka järgmisel nädalal.

Aktikrokii toimub kolmapäeviti kokkulepitult. info Margit Terasmees 58015833 või FB vabakunsti grupis. Tasumine kohapeal sõltuvalt osalejate arvust.

Sõnaleidmise õpituba on kolmest õpitoast koosnev tsükkel (2 tundi korraga) Ühe korra tasu 10 eurot, tasumine kohapeal.
Huvitatutel registreerida :

LOOVUS LUBATUD 2

26.12.2017 kell 15.00 avatinoorte loomingulise ühenduse „Riinimanda“ suur grupinäitus LOOVUS LUBATUD 2. Maalid, joonistused, fotod, installatsioonid.
Tegu on jätkuga kunagisele suurnäitusele „LOOVUS LUBATUD“, millega aastal 2012 koos teiste kultuurisündmustega tähistati Riinimanda kooristuudio tookordset juubelit. Nii nagu siis, nii ka nüüd esinevad väljapanekul kümned noored koorilauljad, kellel on „lubatud“ end väljendada ka visuaalselt. Erinevates tehnikates looming on valminud koori suvistes loovlaagrites Saaremaal aastatel 2013 – 2017. Laagriõhtutel on aukohal teatrietüüdid, millest on võrsunud koorilauljate oma teater – „Riinimanda Teater“. Näitusel on võimalus näha „Riinimanda Teatri“ legendaarsete etenduste lavakujunduselemente, mis on esitatud installatsioonidena. Suurel ekraanil saadab näitust slaidiseanss noortest isiksustest, kes üksteist toetava sõbraliku perena on ületamas oma seesmisi barjääre, mille taga avanev eneseusaldus kinnitab igaühele – loovus on lubatud.
Näituse koostas Valter Uusberg.
Näitus on avatud: 27.12.2017 – 21.01.2018, T – P kl. 15.00 – 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus) Rapla

Leho Rubise näitus PAIRIDAEZA 3.0 PEIDETUD GEOMEETRIA

Olete väga oodatud Leho Rubise maalinäituse
avamisele reedel 24.nov., kell 18.00

Vana-Pärsia sõna pairidaeza (piiratud aed) vihjab näituse kontekstis mitmetähenduslikule ideaalmaailmale, mida ei pea tingimata kujutama teispoolsusse. Minevikus on eksisteerinud kultuurikilde, mille eesmärgiks ei olnud enese kehtestamine vaid tasakaalu hoidmine siin, planeedil maa. Nii võib olla ka praegu. See sõltub vaid me teadvusseisundist ja tegudest.
Näitus asetab vaataja seeria kaduvate hõimukultuuride ja kaasaegse linnakultuuri inimeste figuuride ette, küsides me olemuslike juurte ja peidetud mustrite järele. Kogu elav loodus ja kosmos on täis sarnaseid ülesehituse mudeleid, mis korduvad kõige väiksemas ja suuremas. Tundub, et šamanistlikes hõimukultuurides oli tunnetuslik aimdus inimest ja muud elusloodust ühendavast. Seda väljendasid nii samastumine loomadega kui ka sümboolset tähendust omavad kujundid kehal. Need maalid on poeetiline kummardus kaduvatele kutuuridele ja tunnetusele, mis ei valluta ümbritsevat vaid on üks sellega.
Nagu üks kaasagseid tippfüüsikuid Lawrence Krauss on sõnastanud: „Me kõik oleme kosmosetolm“.
Näitust saadab Kaido Kirikmäe heliteos.

Näitus on avatud 25.11 – 17.12. 2017, T – P kl 15.00 – 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses Tallinna mnt 3b (Espaki maja 3. korrus)

https://kultuur.err.ee/645214/kunstnik-leho-rubis-vahendab-kaugeid-kultuure

Pildid: Katri Lumi

Foto-poeesia

India Assami fotograafi Imran Hussaini näitus
FOTO-POEESIA
Avamisel vestleb autoriga, loeb luulet ja tõlgib Mathura
India on maa, mis oma suuruselt meenutab pigem kontinenti. Läänes teatakse India paikadest peamiselt Mumbaid, Delhit või Goad, keeltest hindi või sanskriti keelt. Kuid Indias on palju maakondi ja 23 ametlikku keelt. Kirde-Indias paiknev Assam on mitmete erinevate kultuuride, maastike ja keelte kohtumispaik.
Käesoleva näitusega katsume saada aimu selle piirkonna olemusest läbi kahe noore mehe loomingu – fotograaf Imran Hussaini piltide ja poeet Bijoy Sankar Barmani luule.
Imran Hussain (s. 1980) elab Guwahati linnas Assami osariigis, mis on ümbritsetud Bangladeshist, Birmast ja Hiinast. Ta on üks projekti Bibliofilia Cafe käivitajatest, mis aitab muuta raamatuid ja internetiühendust kõigile kättesaadavaks. Seoses sellega rändab ta palju ringi erinevates maapiirkondades ja jäädvustab oma muljeid sealsest loodusest, inimeste eluolust ja traditsioonidest. Imran Hussain ütleb:
“Pildistan seda, mida näen ja mis puudutab mu südant.”
Imran Hussaini fotod on pälvinud tunnustust üle maailma. Tema töid on esitlenud erinevad kirjastused nagu Taylor & Francis (London), Allikaäärne (Estonia), Delicious Books (Korea),tema töid on kasutatud Rahvusliku Kindlustuskompanii India kalendris ja mitmetes teistes väljaannetes.

Et mõista paremini selle piirkonna olemust, kuulame ka assamikeelse luuletaja Bijoy Sankar Barmani (s. 1980) luulet. 2013 aastal pälvis ta India kõrgeima kirjandusinstitutsiooni Sahitya Akademi parima noore autori preemia. Tema loomingul on tugev side pärimuse ja ka pärandiga laiemalt, tema luuletustest leiab viiteid nii veedalikule mütoloogiale kui kohalikule folkloorile. Barman on öelnud: “Aja jooksul olen hakanud tajuma maailma olemust läbi luule.” Ja lisanud veel: “Peame austama oma juuri, oma ainulaadsust. Pole tegelikult keeruline kirjutada luuletust. Kuid raske on saada – ja jääda – heaks inimeseks, ja heaks luuletajaks.”
Bijoy Sankar Barmanil on ka varasem side Eestiga: Ta elas 6 kuud Tartus
(2015 a), uurides Tartu Ülikoolis oma teadustöö jaoks Eesti mütoloogiat.
Ta on ka külastanud üht näitust Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, jättes meie külalisteraamatusse näituse peegeldusena ühe oma värsi.

Et näituse tausta veidi enam mõista oleme palunud abiks näitust tutvustama kirjaniku ja tõlkija Mathura. Mathura on uurinud India kultuuri ja tõlkinud hindi ja inglise keele vahendusel mitmeid India kirjanike raamatuid, nende hulgas Bijoy Sankar Barmani luulekogu “Pisarateoja, Ketetong”.

Näitus on avatud 13.10 – 29.10. 2017, T-P: 15.00 – 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b)
Näitust toetab Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp
Info: 53403124,

Kunstikursused sügisel 2017

Joonistamine ja maalimine algajatele.
Juhendaja Kairi Orgusaar
Toimub neljapäeviti kl 18.00 – 20. 00. Esimene tund 05.10.2017 kl 18.00
Õpitakse tundma erinevaid joonistamisvahendeid ja tehnikaid.
Maalitehnikates on suurema fookuse all õlimaal.
Kursus sisaldab ka näituseprojekti. Kuidas teha näitust, mis sellega kaasneb (idee, ideede teostamiseks õige tehnika leidmine, näitus kujundus ja ülesehitus, reklaam: plakat, pressitekst jms)
Kursus lõppeb kevadel näitusega
Tasumine kuu (30 eurot) või semestri (soodus 75 eurot) kaupa: SEB Pank, EE591010220115091017

Joonistamine ja maalimine edasijõudnutele.
Juhendaja Kairi Orgusaar
Toimub teisipäeviti kl 18.00 – 20. 00. Esimene tund 03.10.2017 kl 18.00
Õpitakse tundma erinevaid joonistamisvahendeid ja tehnikaid.
Maalitehnikates on suurema fookuse all õlimaal.
Kursus sisaldab ka näituseprojekti. Kuidas teha näitust, mis sellega kaasneb (idee, ideede teostamiseks õige tehnika leidmine, näitus kujundus ja ülesehitus, reklaam: plakat, pressitekst jms)
Kursus lõppeb kevadel näitusega
Tasumine kuu (30 eurot) või semestri (soodus 75 eurot) kaupa: SEB Pank, EE591010220115091017

Aktikrokii
Juhendaja Margit Terasmees
Krokii kujutab endast kiiret visandit modellist. Kursusel on aktimodellid, kelle poosid kestavad 1 minutist kuni 20 minutini.
Selle ajaga tuleks tabada põhiline modelli poosist ja karakterist. Kasutatakse kiireid joonistustehnikaid, nagu süsi, pastell, tušš, akvarell jne.
Kursus sobib kõigile, ka algajatele. Krokii on parim meetod ja hea treening, et õppida inimest joonistama. Oodatud on ka professionaalid, kes tahavad “käe soojaks saada”.
Tasumine kohapeal vastavalt inimeste arvule. Molbertid ja joonistuslauad (A 1) on kohapeal olemas. Soovitav on kaasa võtta omad joonistusvahendid.

info ja registreerimine: , 53403124