Kohtumine kunstnikuga näitusel “Unustamatud”

Olete oodatud kohtuma Mara Ljutjukiga tema personaalnäitusel “Unustamatud”. Vestlust modereerib Valter Uusberg.
Näitusel on esil 32 naistest inspireeritud uut ja 26 varasemat maali.
“Unustamatud”
Näitus on avatud 10. aprillini.
T – P, kell 15.00 – 18.00
Näituse maalidesse on jäädvustatud naise elu erinevad tundemaailma heiastused, fragmendid elust enesest ja sisemised mõtisklused.
Naistest on Mara Ljutjuk alati sügavuti lugupidanud ja naistel on tema elus väga oluline roll olnud. Nad on teda inspireerinud, võlunud ja ka palju üllatanud.
Teda endiselt hämmastab naiste vastuolulisus, see lummav segu vitaalsusest ja tundlikusest. Naistele on antud tema sõnul uskumatu võime olla nii kütkestavalt salapärane kui ka sihikindlalt vastupidav. Nad on kunstniku jaoks põnevad just oma sisemaailma keerukuse ning jõulisuse poolest.
Mara Ljutjuki meelest on IGAS naises peidus isikupärane ilu, mis eriliselt õitsele lööb, kui naine on saanud kasutada oma võimeid, täitnud oma vajadused ning jõudnud oma eesmärkideni. Naistele on antud ka elu suurim jõud – võime ARMASTADA.
Mõni naine elab oma elu ereda leegiga, mõni aga hillitsetud sihikindlusega. Mõlemad neist jätavad oma kaasteelistesse unustamatud jäljed omal moel ning toovad siia maailma juurde midagi eriliselt ainulaadset.
Mara Ljutjuk sündis Tallinnas 1978. aastal. Eesti Kunstiakadeemias lõpetas ta maali eriala 2001. aastal ning omandas samas ka haridusteaduste magistrikraadi. Ta on täiendanud end vabades kunstides 2007. aastal Hispaanias Valencia Universidad Politécnicas. 2006. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Alates 2004. aastast on tal olnud mitmeid isikunäitusi ning osalenud mitmetel ühisnäitustel aastast 2000.
Maalimise kõrval tegeleb Mara näituste kureerimise ja kujundamisega, on aktiivselt seotud oma vanaisa, Evald Okase Muuseumi programmi ja Telliskivi Loomelinnaku kunstifestivali ,, Ma ei saa aru“ kureerimise ja korraldamisega.
2019 aasta. pälvis ta Galerii-G kunstipreemia. 2020 a. oli ta Konrald Mäe preemia nominent.
Maral on kolm last (s. 2009/2012/2015) ning ta elab ja töötab Tallinnas.
Mara maalid on vormilt lihtsad ja jutustavad lugusid, milles igaüks võib end ära tunda. Motiivid, mis võivad tunduda tuttavlikud, sest peegeldavad hetki meid ümbritsevast maailmast, mõtestavad lahti inimsuhteid ning juhivad meie tähelepanu elu nüansirikkusele. Mara maalidesse on tundlikult talletatud tihti vaid viivu kestvaid hetki, fragmente elust, stseene millest osa räägib otsesemalt, osad metafoorsemalt argisest ja ringjoonelisest liikumisest.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Nöff ja RKKK.
Näitus toimub Naiste Ööde Filmifestival NÖFF-i raames.

Loeng ja film “HELENE”

Naiste Ööde Filmifestival NÖFF koostöös
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusega esitlevad:

Pühapäeval, 13. märtsil kell 14
Rapla kinos

KUNSTITEADLASE KATRIN KIVIMAA LOENG
koos filmiga “Helene”

“Helene Schjerfbecki tähelend ehk kuidas ühest Soome populaarseimast kunstnikust sai rahvusvahelise kunstielu suur avastus”

Ühe tuntuima soome kunstniku Helene Schjerfbecki (1862-1946) elu ja karjäär olid mitmes mõttes keerulised. Terviseprobleemid, majanduslikud piirangud või eraelulised raskused ei takistanud erakordselt andekal noorel naisel omandamast head kunstiharidust Soomes ja Lääne-Euroopas. Erialane tunnustus ei tulnud siiski kergelt: eluajal hakati tema kunsti hindama Soomes ja Rootsis alles siis, kui Helene oli juba kõrges vanuses. Tänapäeval peetakse Schjerfbecki üheks silmapaistvaimaks soome kunstnikuks ning tema näitused on populaarsed kogu maailmas. Hiljuti on teda võrreldud näiteks Edvard Munchiga. Film “Helene” räägib perioodist, mil üksilduses elavat keskealist kunstnikku külastab kunstikaupmees Gösta Stenman, kes usub Helene loomingusse ning toob tema ellu noore amatöörkunstniku Einar Reuteri, kes aastakümneid hiljem kirjutab Helene eluloo.

Katrin Kivimaa on kunstiteadlane ja kunstikriitik, Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur. Tema peamised uurimisvaldkonnad on naiskunstnike looming ning Eesti moodne ja kaasaegne kunst. Ta on töötanud kunstiteaduse professorina Eesti Kunstiakadeemias (2006-2017) ja kultuurilehe SIRP kunstitoimetajana (1993-1997). 2010. aastal kaaskureeris ta KUMU kunstimuuseumis näituse “Naine nõukogude eesti kunstis” ning 2008-2010 osales Viinis ja Varssavis toimunud suurprojekti “Gender Check: Femininity and Masculinity in the Art of Eastern Europe” rahvusvahelises töörühmas. 2009. aastal tunnustati teda Ervin Pütsepa preemiaga aasta parima kunstiteadusliku monograafia “Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis, 1850-2000” eest. Lisaks akadeemilistele publikatsioonidele avaldab ta kunstikriitikat Eesti kultuuriväljaannetes ja päevalehtedes.
Loengu kestvus on 1 tund. Loengule pääsevad need,
kes ostavad filmile Helene piletid.

Eluloofilm “Helene”

Režissöör Antti Jokinen

Soome 2020, 2 t 01 min

Osades: Laura Birn, Johannes Holopainen, Krista Kosonen jpt.

Eestikeelsed subtiitrid

1915. aasta. Helene Schjerfbeck on unustusse vajunud kunstnik, kes elab maal koos oma vanaldase emaga. Tema viimasest näitusest on aastaid möödas ja Helene maalib veel ainult oma lõbuks.

Kõik muutub aga siis, kui üks kunstikaupmees avastab Helene ja tema 159 imelist maali ning tahab korraldada tema soolonäituse. Helene kohtub asjaarmastajast kunstniku Einar Reuteriga, kes on tema kunsti kirglik austaja, ning nii saab alguse omapärane armulugu.

Tõsielusündmustel põhinev film kirjeldab Soome enim tunnustatud kunstniku Helene Schjerfbecki elu aastail 1915-1923.

Osta pilet siit:
https://www.piletimaailm.com/performances/116606-eluloofilm-helene

Kati Kerstna “Aksessuaarid”

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
29. jaanuar – 27. veebruar 2022
T – P kell 15.00 – 18.00
Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus), Rapla.

https://kultuur.err.ee/1608484436/kati-kerstna-kriitikat-voi-irooniat-minu-toodest-otsida-ei-maksa

ÜRO nimetas käesoleva 2022. a. klaasi aastaks (https://www.iyog2022.org/) ning Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus alustab oma programmi selle vääriliselt täiesti uute klaasinstallatsioonide näitusega – 29. jaanuaril avame näituse “Aksessuaarid”, mis läbi klaasi ja valguse kajastab keskkonna teemasid.

————————————————————————

Me suhtume ümbritsevasse nagu aksessuaaridesse –
kui midagi kaob või laguneb, siis reageerime sellele u. “p…, jälle …” ja longime poodi järgmiste kinnaste, vihmavarju, käekoti, salli vms. järele. Aga järjekordse kadunud liigi järele ei ole enam kuhugi minna, järgmist väljakujunenud ja toimivat elukeskkonda – metsa, nõmme, merd vms. – tuleb oodata aastakümneid või koguni aastasadu.

Esitlen kolme uut selle näituse jaoks valminud installatsiooni:
“Käpuli” vihjab meie olukorrale kaasaegses maailmas ning jätkuvas kliimakriisis – seis, mida me kõik ilmselt päris lõpuni ei adugi.
“Väärtused” 1 ja 2 tõstavad fookusse meie liigirikkuse teema; loodan nende abil pöörata tähelepanu ja panna vaataja rõõmu ning uhkust tundma meie kahjuks ohustatud, kuid siiani siiski veel säilinud loodusväärtuste üle.
“Kokkulepe. Ükskord Pariisis” väljendab meie ühiste otsuste tähtsust ning kokkulepetest kinnipidamise möödapääsmatust.

Installatsioon “Kokkulepe. Ükskord Pariisis” pälvis IRMA Collaborative´i 2021. a. grant´i
https://www.irmacollaborative.com/post/irma-collaborative-annual-grant-recipient-2021

Klaas materjalina võimaldab oma läbipaistvuse ja peegeldustega ning kaasneva valgusmänguga muuta keerulise teema visuaalselt kuidagi poeetiliseks või isegi maagiliseks, fluidumlikuks, mis loodetatavasti tekitab tavapärase tüütamise asemel natuke rohkem huvi ja hoolimist. Tahtmist olla osaline, tahtmist olla heatahtlik.
Praeguses ajas ja kontekstis võiks isegi öelda, et tahtmist olla kaasaegne.

Kati Kerstna

avaleht

————————————————————————

Kati Kerstna on kunstnik, kes võtab sõna keskkonna teemadel. Ta peab oma loomingus oluliseks mõtete ja sõnumi edastamist ning teeb seda läbi erinevate materjalide ning meediumite sidumise. Viimastel aastatel valminud tööde sisuks on olnud nt. keskkonnareostus, kliima soojenemine, metsade raie jms. Klaas materjalina on tihti taaskasutatud ja kohati pärit ka varasematest töödest. Enamasti väljendab ennast läbi kineetiliste installatsioonide, kus klaas on kombineeritud nii teiste materjalide, kui ka elektroonika, mootorite ja valgusega.
Valguse kaasamine on märgiline osa terviku loomisel – nii üksikute installatsioonide puhul kui ka erinevate näituste valguskujunduste puhul. Samuti on Kati Kerstna kureerinud mitmeid suuri nii eesti kui rahvusvahelisi näituseid Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Venemaal ning korraldanud Haapsalu rahvusvahelisi klaasisümpoosione.

————————————————————————

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, IRMA Collaborative, EK Design, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus.

Aitäh: Toomas Kukk (ajakiri Eesti Loodus), Inguna Audere ja Michael Rogers (IRMA Collaborative), Merle ja Erki Kannus (EK Design), Kairi Orgusaar (Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus)

Mara Ljutjuki näitus UNUSTAMATUD

Naiste Ööde Filmifestivali NÖFF 2022 kunstinäituseks on Mara Ljutjuki näitus UNUSTAMATUD, mis avatakse 12. märtsil kell 12
Näitus on avatud 13.03 – 10.04. 2022, T – P kell 15.00 – 18.00
Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus), Rapla.

Näituse maalidesse on jäädvustatud naise elu erinevad tundemaailma heiastused, fragmendid elust enesest ja sisemised mõtisklused.
Naistest on Mara Ljutjuk alati sügavuti lugupidanud ja naistel on tema elus väga oluline roll olnud. Nad on teda inspireerinud, võlunud ja ka palju üllatanud.
Teda endiselt hämmastab naiste vastuolulisus, see lummav segu vitaalsusest ja tundlikusest. Naistele on antud tema sõnul uskumatu võime olla nii kütkestavalt salapärane kui ka sihikindlalt vastupidav. Nad on kunstniku jaoks põnevad just oma sisemaailma keerukuse ning jõulisuse poolest.
Mara Ljutjuki meelest on IGAS naises peidus isikupärane ilu, mis eriliselt õitsele lööb, kui naine on saanud kasutada oma võimeid, täitnud oma vajadused ning jõudnud oma eesmärkideni. Naistele on antud ka elu suurim jõud – võime ARMASTADA.
Mõni naine elab oma elu ereda leegiga, mõni aga hillitsetud sihikindlusega. Mõlemad neist jätavad oma kaasteelistesse unustamatud jäljed omal moel ning toovad siia maailma juurde midagi eriliselt ainulaadset.
Mara Ljutjuk sündis Tallinnas 1978. aastal. Eesti Kunstiakadeemias lõpetas ta maali eriala 2001. aastal ning omandas samas ka haridusteaduste magistrikraadi. Ta on täiendanud end vabades kunstides 2007. aastal Hispaanias Valencia Universidad Politécnicas. 2006. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Alates 2004. aastast on tal olnud mitmeid isikunäitusi ning osalenud mitmetel ühisnäitustel aastast 2000.
Maalimise kõrval tegeleb Mara näituste kureerimise ja kujundamisega, on aktiivselt seotud oma vanaisa, Evald Okase Muuseumi programmi ja Telliskivi Loomelinnaku kunstifestivali ,, Ma ei saa aru“ kureerimise ja korraldamisega.
2019. a. pälvis ta Galerii-G kunstipreemia. 2020 a. oli ta Konrald Mäe preemia nominent.
Maral on kolm last (s. 2009/2012/2015) ning ta elab ja töötab Tallinnas.
Mara maalid on vormilt lihtsad ja jutustavad lugusid, milles igaüks võib end ära tunda. Motiivid, mis võivad tunduda tuttavlikud, sest peegeldavad hetki meid ümbritsevast maailmast, mõtestavad lahti inimsuhteid ning juhivad meie tähelepanu elu nüansirikkusele. Mara maalidesse on tundlikult talletatud tihti vaid viivu kestvaid hetki, fragmente elust, stseene millest osa räägib otsesemalt, osad metafoorsemalt argisest ja ringjoonelisest liikumisest.

Kohtumine kunstnikuga näitusel “RESOmaatiline vaikelu”

Olete oodatud laupäeval 18. detsembrill kell 16.00 kohtuma tuntud helikunstniku Aivar Tõnsoga tema esimesel soolonäitusel.
Autor avab publikule ruumilise heli maailma – mis on ruumiline heli ja kuidas sünnib ruumiline heliteos.
Kunstnik tutvustab oma loomingut ja räägib sellest, mis on talle oluline loomeprotsessis ja loomingus üldse.
Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkondadeüleste kultuurisündmuste kuraator. Muusikuna on ta eelkõige tuntud elektroonilise muusika projektide Hüpnosaurus, Kulgurid ja Kismabande kaudu.
Kuraatorina on tema senisteks kõige olulisemateks projektideks Hea Uus Heli festival ja plaadifirma Ulmeplaadid.
Praegusel ajal on Aivar Tõnso keskendunud Üle Heli festivali kureerimisele ja loomingulises plaanis on teda viimasel
ajal üha enam huvitama hakanud kohaspetsiifiliste ruumilise heli installatsioonide loomine. Ruumilise heli temaatikat on ta uurinud
nii Üle Heli festivali, omaloominguliste projektide, kui ka helikunstile keskendunud magistriõpingute kaudu EKAs

Tule üritusele ainult siis, kui tunned, et oled täiesti terve.
Ole valmis esitama vaktsineerimispassi või läbipõdemise tõendit.
Hoia näitusesaalis mõistlikku vahet teiste külastajatega.
Kanna maski! Kätedeso on saadaval kohe uksest sisse astudes.

Seoses teetöödega maja ees palume auto parkida Rapla Selveri parklasse. Majale saab ligi ülekäiguraja juurest.
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Tallinna mnt. 3b, Rapla (Espaki maja)

Aivar Tõnso näitus “RESOmaatiline vaikelu”

Aivar Tõnso näitus “RESOmaatiline vaikelu”
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
Tallinna mnt. 3b. ESPAKI maja. Näitus avatud T – P 15.00 18.00 kuni 19 detsembrini.
PS: kuna Espaki parklas on kaevetööd, saate jätta auto Selveri parklasse.

Laupäeval, 4.detsembril kell 16:00 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti
keskuses helikunstniku Aivar Tõnso isikunäitus “RESOmaatiline vaikelu”,
mis ühendab tema ruumilise heli praktikat erinevate resoneeruvate
materjalide abil elektrooniliste helide sünteesivõimaluste avardamisega.
Ruumilise heli puhul huvitub Aivar liikumise kogemusest selleks
spetsiaalselt loodud hajutatud heliteose sees. Teose ühest fikseeritud
kohast kuulamise asemel on taoline lähenemine suunatud helisündmuste
avastamisele erinevates ruumipunktides. Kui kohaspetsiiflistes ruumilise
heli keskkondades pakub visuaalse lahenduse ümbritsev keskkond, siis
galeriikeskkonnas tulevad selleks appi erinevate materjalide
skulpturaalsed omadused. Taoline lähenemine on Aivarit huvitanud alates
“Hargnevate helide aed” sarja esimese näituse korraldamisest Tartu
Kunstimajas ning on nüüd käesoleva näitusega jõudnud uuele tasandile,
kus materjalid mõjutavad üha enam ka helide valikut. Tegemist on
piirpealse alaga, kus tuleb jälgida ka seda et visuaalne esteetika ja
heliobjektide skulputraalsus ei hakkaks piirama helide võimet luua
imaginaarseid maailmu kuulaja peas.
Kõige olulisem on aga siiski materjali ja heli kohtumise piiril toimuv.
Sel hallil alal, nö eikellegimaal, leiab aset materjali ergastamine ja
elektroonilise heli transformeerumine, toimuvad juhitamatud protsessid
materjali vastupanust kuni uute r(i)esomaatiliste hargnevuste
tekkimiseni.
Näitusel on kasutatud 14 kanali helikeskkonna loomiseks materjalidena
kärgalumiiniumit, kärgpappi, kihilist plastikut, reboard kärgkartongi,
resoneeruvaid kõlareid ja üle 200 meetri helijuhtmeid.
Näituse loomisel olid abiks Raivo Raidvee (installeerimine), Maria Aua
(video) ja Jaan Evart (graafiline disain). Suured tänud ka Timo
Tootsile, kellega varasemast koostööst on mõjutatud mitmed näitusega
seotud ideed.

Näitus on avatud 19.detsembrini

Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkondadeüleste
kultuurisündmuste kuraator. Muusikuna on ta eelkõige tuntud
elektroonilise muusika projektide Hüpnosaurus, Kulgurid ja Kismabande
kaudu. Kuraatorina on tema senisteks kõige olulisemateks projektideks
Hea Uus Heli festival ja plaadifirma Ulmeplaadid. Praegusel ajal on
Aivar Tõnso keskendunud Üle Heli festivali kureerimisele ja
loomingulises plaanis on teda viimasel ajal üha enam huvitama hakanud
kohaspetsiifiliste ruumilise heli installatsioonide loomine. Ruumilise
heli temaatikat on ta uurinud nii Üle Heli festivali, omaloominguliste
projektide, kui ka helikunstile keskendunud magistriõpingute kaudu EKAs.
Viimase aja olulisemad heliprojektid:
2021 näitus “Hargnevate helide aed 2” koos Raul Kelleri, Taavi Suisalu,
Katrin Enni ja Sten Saaritsaga (ARS Projektiruum)
2021 näitus “Hargnevate helide aed” koos Timo Tootsi, Eike Epliku ja
Tencuga (Tartu Kunstimaja)
2021 filmimuusika Maria Aua dokumentaalfilmile “Rauaniit” ja Ivar Murdi
eksperimentaalfilmile “Küte”
2020 12 kanali heliteos näitusele “Aeglane valgus” (Raplamaa Kaasaegse
Kunsti Keskus)
2019 kohaspetsiifiline heliteos “Põhjala portaal” (TAB 2019 /Musicity
Tallinn)
2019 kohaspetsiifiline heliperformance “Heliküte” koos Mihkel Tombergiga
(VKG vaateplatvorm / festival Mägede Hääl)
2018 heliinstallatsioon “Miraaž 2.0” (Tartu Valgus 2018 sisenäitus
Vaakum kui mõtteviis)
2018 heliinstallatsioon “SEGA mets” (Maajaam, rahvusvaheline
tehnoloogilise kunsti festival “Metsikud bitid”)
2018 näitus “Silmi ei usu” koos Maria Auaga (Virtsu, Tööstuse tn popup
galerii, EV100 kunstiprogramm)
2017 Tartu Kaarsilla esimene heli- ja valuskujundus koos Sten Saaritsa,
Martin Rästa, Liisi Küla ja Roman-Sten Tõnissooga
2017 heliinstallatsioon “Kivisüda” (Raidkivimuuseum, Kultuuriöö 2017)

Anne Untera loeng BALISAKSA NAISKUNSTNIKUD

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
(Tallinna mnt.3b, Rapla, Espaki ehituspoe peal 3 korrus)

Kolmapäeval 3. novembril kell 18.00
Anne Untera loeng “Baltisaksa naiskunstnikud”

Enne ja pärast loengut saab vaadata Eesti Maalikunstnike Liidu
sügisnäitust “Kui kaasaegne on kaasaegne?”

Tasuta!
Toetavad:
Eesti Kultuurkapital ja Raplamaa Omavalitsuste Arengufond

Tule näitusele ainult siis, kui tunned, et oled täiesti terve.
Ole valmis esitama vaktsineerimispassi või läbipõdemise tõendit.
Hoia näitusesaalis mõistlikku vahet teiste külastajatega.
Kanna maski!
Kätedeso on saadaval kohe uksest sisse astudes, soovitame kasutada.

Näitus “Kui kaasaegne on kaasaegne?” on avatud
T-P 15.00-18.00 15.10. kuni 07.11.2021
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla

KUI KAASAEGNE ON KAASAEGNE?

Eesti Maalikunstnike Liidu sügisnäitus
Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses
15.10.-7.11.2021
Näitus avatud teisipäevast pühapäevani, kell 15.00-18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla (Espaki maja 3. korrus Hepa tankla bussijaama vastas)

Näituse üleskutse kunstnikele (https://www.maal.ee/2021-kui-kaasaegne-on-kaasaegne) intrigeeris suhestuma kaasaegsuse ja nüüdisaegsuse kui kõigi maailma provintside mure ja hädaga, Helsingist Raplani – olen ma piisavalt kaasaegne? Miks muidu on ka Raplamaa kunstikeskuse nimetuses sõnaühend „kaasaegne“. Vaid New Yorgis pole teemaks kellelegi järgijõudmine.

„Kaasaegsus“ ega “nüüdisaegsus” pole maailma kunstilinnade jaoks aga teema – konkurentsitihedates metropolides tehtav ja näidatav kunst on kaasaegne niikuinii, ja nüüdiskunsti jaoks on metropolid parimad areenid. Uudsusenõue ja tarve publikut enneolematuga köita on aga põletavaim kui eales. Seega, metropoli „aktsent“ pole kunagi lihtsalt aktsent või dialekt, vaid normaalne (ülejäänute jaoks aga peaaegu et normatiivne) kirjakeel.

Erialaliidu korraldatud tsunftikesksed ülevaatused küüditati viimase kümendivahetuse paiku Rotermanni Sooalaost ja Tallinna Kunstihoonest algul Tartusse, edasi juba Pärnusse, Raplasse, Võrru jm. Kibeda iroonianoodiga võiks nentida, et maalikunstnike liidu korraldatavad näitused viibivad nüüd juba peaaegu kogu aasta suvetuuril, olles uues kunstisituatsioonis ilma alalise koduta. Kuid pole halba heata, kultuuripoliitiliselt hoomatav nihe, k.a. omamaise kultuuritarbija väärtustamine, on maalikunstnikele taganud üldrahvaliku populaarsuse. Maalikunst on jätkuvalt üldsuse silmis kujutava kunsti sünonüümiks.

Kui vaatame maaliskeenet kasvõi rahvusvaheliste kunstimesside või biennaalide näitel, on liigirikkus saanud üheks põhitunnuseks – aktuaalsed on nii modernistliku pärandi uustõlgendused, retromeeleoludest kantud võimas püüd aktiveerida kunstinähtusi kogu maailmakunsti lähiminevikust, lisaks kokteil nn. arengumaade identiteediotsingute kirjust kavast.

Kultuurantropoloogiliste valikute põhjal sõelale jäänud kunstist ammutatud värske veredoping on arrogantselt suunatud rahuldama metropolide dekadentlikku janu uue järele, kuid samavõrra jõuavad võnked sellest ka planeedi kõige sekundaarsemate ja isoleeritumate kultuurideni,
zeitgeist on kohal ka Põhja-Koreas.

Eesti maalikunstnike sügisnäitust pidasid platvormina väärtuslikuks kõige erinevamad isiksused, kunstikorüfeedest kuni pühapäevamaalijateni. Näitusel domineerivad siiski maalijad, kes ühel või teisel kombel on harjunud juurdlema oma kunstnikupositsiooni üle – ehk siis kunstnikud, kes töötavad pigem sisemistest impulssidest lähtuvalt. Sellistena on nad kunstnikena tõenäoliselt veenvamad?

Näitusel esineb kokku üle neljakümne kunstniku: Stanislav Antipov (1976), Paul Beaudoin (1960), Ove Büttner (1959), Jaan Elken (1954),
Mauri Gross (1969), Ivi Arrak (1938), Kristiina Jakimenko (1991),
Ashot Jegikjan (1955), Eva Jänes (1942), Ly Kaalma (1972),
Kristiina Kaasik (1943), Liis Koger (1989), Gennadi Kurlenkov (1954),
Maret Suurmets Kuura (1982), Anna Kõuhkna (1994),
Mati Kütt (1947), Tarrvi Laamann (1973), Laurentsiust (Lauri Sillak,1969), Eneli Luiga (1994), Ene Luik-Mudist (1959), Helle Lõhmus (1962), Anne Moggom (1957), Lilian Mosolainen (1961), Marju Must (1987), Marko Mäetamm (1965), Karl Kristjan Nagel (1977), Ulvi Oro (1971), Tiiu Pallo-Vaik (1941), Anne Parmasto (1952), Per William Petersen (1955), Sirje Petersen (1959),
Lii Pähkel (1969), Saima Randjärv (1954), Tiiu Rebane (1970),
Piret Rohusaar (1961), Mari Roosvalt (1945), Uno Roosvalt (1941),
Rait Rosin (1981), Leho Rubis (1975), Andrus Rõuk (1957),
Toomas Sarapuu (1994), Karin Strohm (1986), Kuzja Zverev (1961),
Karl-Erik Talvet (1991), Tiina Tammetalu (1961), Jane Tiidelepp (1971), Margus Sorge Tiitsmaa (1963), Maris Tuuling (1968).

Jaan Elken, näituse kuraator ja kujundaja.
Kaasa töötasid: Tiiu Rebane (EML), Linda Elken, Riin Pallon (Raplamaa KKK).
Tänud: Eesti Kultuurkapital ja Raplamaa Omavalitsuste Arengufond.

Tule näitusele ainult siis, kui tunned, et oled täiesti terve.
Hoia näitusesaalis mõistlikku vahet teiste külastajatega.
Kanna maski!
Kätedeso on saadaval kohe uksest sisse astudes, soovitame kasutada.

Näitus avatud T-P 15.00-18.00 15.10. kuni 07.11.2021
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla

Maalimise ja joonistamise kursus

Olete oodatud maalima ja joonistama!
Sügissemestril keskendume akvarellile.
Alustame pintsliga joonistamisest. Kuidas saada tundlikku joont? Milliseid aktsente saab erinevate pintslitega luua. Valgus ja joon pildis. Monokroomne maal.
Edasi katsetame erinevaid akvarelli tehnikaid. Kihiline akvarell ja märjalt märga maalimine. Vaatame erinevaid efekte ja värvi eemaldamise võimalusi. Maalime erinevaid seadeid, portreed ja abstraktseid improvisatsioone.
Info ja registreerimine: kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee, 53403124 Kairi Orgusaar.
Kursuse kuu tasu on 40 eurot. Semestri hind 100 eurot (soodustus korraga makstes) Tasuda: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus MTÜ EE591010220115091017. Selgitusse nimi ja maalikursus.

Kunstipäev lastele

17. augustil 10.00-13.00 on tulemas
SUVINE KUNSTIPÄEV LASTELE!
Lapsed vanuses 6-12 on oodatud multifilmi tegema, maalima, joonistama ja meisterdama
Nime saab kirja panna siin: riin [dot] pallon [at] gmail [dot] com
Kunstipäev on tasuta!

Tule ainult siis, kui tunned, et oled täiesti terve.
Hoia mõistlikku vahet teistega, lauad on paigutad hajutatult üle kogu ruumi.
Kätedeso on saadaval kohe uksest sisse astudes, soovitame kasutada.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla

Projekti toetab Rapla vald.
Näitusetegevust Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses toetavad
Eesti Kultuurkapital ja Raplamaa Omavalitsuste Arengufond.

raplakunst.eu

Merle Kannus. Inimfaktor

Alates 4. maist on Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses avatud Merle Kannuse (s. 1972) personaalnäitus. Näha saab läbilõiget autori viimase 5 aasta loomingust, milles keskse teemana tõuseb esile inimene – nii üksi kui suhetes liigikaaslastega. Väljapanek on üles ehitatud kontrastile üksi- ja koosolemise vahel, samas vaadeldakse ka vabatahtliku ja sunnitud koosolemise erinevust. 

Aja märgina on teemaks sunnitud lahusolek, mis autoril leiab väljundi sõprade portreedes. Üksioleku positiivset poolt avab installatsioon “Hall taevas” ning nende pooluste vahepealne värvigamma mahub autobiograafilistesse pildiseeriatesse “Umbrohi,” “Väikesed konfliktid,” “Eelaeg” ja “Seal, kus kõik naised on tugevad, kõik mehed on ilusad ja kõik lapsed on üle harju keskmise.”

Näitus jääb avatuks 23.maini.
T – P 15.00 – 18.00

MÕTTEPILT

Näitus on Raplas lõppenud. Kuid osa näitusest võib näha mai esimesest nädalast Tallinnas Kultuurikeskuses Kaja

https://kultuur.err.ee/1608119482/galerii-akvarellistid-panid-raplas-ules-valiku-moodunud-aastal-valminud-teostest

EESTI AKVARELLISTIDE ÜHENDUSE NÄITUS „MÕTTEPILT”
Olete oodatud näituse avamisele reedel 19.veebruaril kell 17.00!
Aastanäitusel osalevad kunstnikud, kellele akvarell on põhitehnika kui ka need,
kellele see on olnud paeluv väljendusvahend muu ala kõrval.
Isikupäraste stiilide skaala on lai,
väljapanekust õhkub vabadust ja improvisatsioonilisust.
Mõttepilt võib olla impulss millegi uue tekkimiseks või hoopis
millegi olnu või oleva äratundmine läbi mõttepildi.
Näitusel osaleb 39 kunstnikku: Aleks Kase, Anna Sui, Anneliis Vabul,
Eero Ijavoinen, Elize Hiiop, Eleny Kasemets, Enno Ootsing, Epp Viires,
Erki Kannus, Eve Ermann, Eve Viidalepp, Illimar Paul, Kairi Orgusaar,
Kerstin Rei, Lea Malin, Lii Pähkel, Liisi Tani, Mall Mets, Mari Roosvalt,
Mariann Hakk-Eve, Marje Üksine, Marju Bormeister, Mati Leppik,
Naima Neidre, Ove Büttner, Pille Laub, Pille Lehis, Rein Mägar,
Saima Randjärv, Sergei Minin, Zhanna Toht, Takinada, Tiina Tammetalu,
Tiiu Pallo-Vaik, Tuuli Puhvel, Tuuliki Tolli, Veera Stanishevskaja,
Virve Albri, Ülle Kuldkepp.

Näituse kuraatorid on Mari Roosvalt, Marje Üksine ja Kerstin Rei.
Graafiline disain: Kati Kerstna
Näitus „Mõttepilt“ kestab kuni 14. märtsini 2021.

Tule näitusele ainult siis, kui tunned, et oled täiesti terve.
Hoia näitusesaalis mõistlikku vahet teiste külastajatega.
Kanna maski!
Kätedeso on saadaval kohe uksest sisse astudes, soovitame kasutada.
Näitus avatud T-P 15.00-18.00 20.02. kuni 14.03.2021
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla