Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses avati reedel 5. oktoobril kell 18.00 näitus „Inimese ja joone uuringud aastast 1971“.

Eesti Film 100 aasta algas 4. jaanuaril Eesti Joonisfilmi juubelinäitusega „Inimese ja joone uuringud aastast 1971“ Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis. Pärast seda käis näitus Tšehhimaal ja on nüüd tagasi Eestis.

Joonisfilm algab pliiatsijoonest, joone iseloomust sõltub tegelaste ilmekus, millest omakorda kogu filmi väljenduslikkus. Ühe kümneminutilise filmi tarbeks valmib keskmiselt 30 000 joonist, millest Eesti Joonisfilmi arhiivis säilitatakse vaid murdosa. Tegu on filigraanselt teostatud joonistustega, mida vaadeldes ununeb liikuv film ja avaneb lehtede staatiline võlu. Uuringu loogika eeldab, et joonistused oleksid temaatiliselt grupeeritud. Näemegi, kuidas läbi aegade on erinevates filmides kujutatud meest, naist, lapsi, loomi, rahvast, suhteid ja muud. Eraldi stiilinäidetega on esindatud kunagine ja tänane autorite tuumik – Rein Raamat, Avo Paistik, Priit ja Olga Pärn, Heiki Ernits, Janno Põldma, Priit Tender, Ülo Pikkov ja Kaspar Jancis.

Näitusel saab vaadata filmiprogrammi Eesti joonisfilmi autorite loomingust. Näituse koostas Valter Uusberg, kujundas Erkki Vaader.

Näitus on avatud T-P15.00-18.00 (E-suletud) kuni 19. oktoober.

Info: http://raplakunst.onepagefree.com

Riin Pallon – riin [dot] pallon [at] gmail [dot] com 55 633 849, Kairi Orgusaar – kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee 53 403 124

Kolmapäeval 09.mail kell 18.00 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses näitus Eesti kaasaegne litograafia. Vaatamiseks on välja pandud pea 30 graafikateost, autoriteks kunstnikud, kellest enamik on kunstipublikule hästi tuttavad. Saab näha Kaido Ole, Merike Estna, Marko Mäetamme, Laurentsiuse, Kadri Alesmaa, Jaak Visnapi, Toomas Altnurme jt. töid.

Näitusel olevad teosed on pärit osaliselt kahest Eesti Litograafiakeskuse poolt koostatud graafikamapist, millest viimane kandis nime „Armastus 21. Sajandil“. Kuid on ka üksikult tehtud töid erinevate kunstnike poolt. Paarile kunstnikule on need teosed litodebüüdiks, graafikaga teglemine on neile pigem erandiks.

Litograafia ehk kivitrükk on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ning mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati. 18.sajandi lõpus kasutusele võetud, on varasemate graafikatehnikatega võrreldes litograafia eeliseks lihtsam ja kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tõmmiste arv. Kirgaste värvide kasutamisel võib tulemus olla graafiliselt maaliline.

Näitus on avatud 09.mai-20.mai 2012 (pühapäeval 13. mail suletud)

T-P kella 15.00-18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Rapla bussijaama vastas Espaki maja 3. korrus)

Avamine 09. Mail kell 18.00. Kunst ootab Teid kõiki külla!

Näitus toimub koostöös Eesti Litograafiakeskusega.

Täname toetajaid: Eesti Kultuurkapitali Raplamaa Ekspertgrupp, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Rapla vald.

Lisainfo:

Riin Pallon 55 633 849

Kairi Orgusaar 53 403 124

11.06 – 17.06.2012

Kuuldes läbi une telefoni helinat, teadis seersant Tirr ette, et seekord ta kergelt ei pääse. Paistab, et maailma päästmine on sel nädalavahetusel jälle minu peal, mõtles ta hapult. Oleks ta aimanud, et kõige raskem osa eesseisvast katsumusest saab olema selle happy end – kes teab, kas maailm meile tuntud kujul siis enam eksisteeriks.

Fotokollaazh-maksikoomiks seersant Tirri uutest seiklustest käsiitleb avaliku elu ja public image’i teemat: kas inimene saab avalikus elus olla “tema ise” või jääb ta lamedaks, kahemõõtmeliseks koomiksikangelaseks; kas on see vabatahtlik või lugeja/vaataja poolt pealesurutav roll? Milline jõudude tasakaal otsustab, kas kellelegi saab osaks äpu või tegija kuvand? Inforindel käib verine sõda, üht skandaali summutatakse järgmisega, spinnitakse ja sekeldatakse. Harilik kodank ei tea enam, keda uskuda. Infot saab leti alt ja tutvuse kaudu.

Ning siin tulebki appi Superman: lapsepõlvest tuttav kartmatu militsionäär Tirr, kelle erivõimete hulka, nagu raamatust mäletame, kuulub muuhulgas oskus liikuda sujuvalt 3D-keskkonnast 2D-sse ja vastupidi. Teda tegudele tiivustavaks muusaks on valitud Agnetha – kaunis, puhas ja valge. Koos veavad nad Lugejat ninapidi ja korraldavad ülestõusu, mille tulemusel taastatakse leheveergudelt tuttavate tegelaste õigus eksisteerida kolmemõõtmelistena. Keskkond, milles tegutsetakse, on paberist – materjalist, mis kannatab kõike.

Autor tänab inspiratsiooni eest Robert Vaidlot, Edgar Valterit ja Lars von Trieri.

Modell: Erki Kannus.

Reedel 20. aprillil kell 18.00 avavad oma ateljee uksed Raplamaa kaasaegse kunsti keskuse joonistajad ja maalijad,
et vaataja saaks tunda end hetkeks ateljeeõhkkonnas ja heita pilk valikule aasta jooksul loodud piltidest.

Osalejad kirjeldavad on loomingut nii:
Loomingu käigus tekib küsimusi ja mõtteid nagu näiteks: miks minu käed ei tee seda, mida silmad näevad? (Kaie)
Ümbritsev iseenesest tekitab tungi midagi luua. Armastus, kurbus, päikseline ilm, vein…isegi töö. Võimalus maalida
sellises inspireerivas keskkonnas, annab võimaluse argipäevast põgeneda õnnelikku paika (Helena)
Võtab aega, et välisest särast saaks sisemine valgus. (Eha) Vahest ei olegi vaja mõelda – tuleb iseenesest (Eda)

Näitusel osalevad:
Mikk Allas, Maiu Kangur, Katrin Kirsipuu, Eha Koit, Kaie Kulper, Helene Lasner, Aivar Mäekivi, Eha Mäekivi, Avo Päädam,
Eda Taevas, Eteri Tõlgo.

Näituse kujundas Eteri Tõlgo.
Kursusi juhendas Kairi Orgusaar

Näitus on avatud 21.04. – 27.04.,T- P kell15.00 – 18.00
Olete oodatud!

9. märtsil kell 18.00 avati Herbert Orgusaare näituse TUNDMATU LINN Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses.

Näitus “Tundmatu linn” on videokollaaž ühest Euroopa linnast, mida on aegade jooksul arvatavasti kõige rohkem jäädvustatud nii fotos kui videos. Kunstnik väljendab oma vaatenurka ebaharilikus videokollaaži tehnikas ja tõmbab vaataja kaasa linna elurütmidesse ning põgusalt muinasjutulistesse hetkedesse. Stoppkaadrites vahetuvad detailid mõjuvad nagu sõnad erinevatest aegadest, milles on nii sügavat teatraalsust kui vahemereäärset muretut kergust.

Igal paigal on oma lugu ning oma lugu on ka igal inimesel, kes kaadritest läbi jalutavad. Tundmatuks võib aga nimetada seda lugu, mida vaataja hakkab looma vaadates teost.

Raplamaal, Linnaaluste külas elav Herbert Orgusaar on oma töös ja tegemistes palju fotoga seotud ning osalenud ka erinevatel näitustel. Käesolev näitus on tema teine personaalnäitus.

Näitus on avatud 10.märts – 18.märts 2012 T-P 15.00 – 18.00

Näitus “Kroonlühter” 3. veebruar-19. veeruar 2012 Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses.

Näitusel esitlevad 14 kunstnikku oma verivärskeid, spetsiaalselt selleks näituseks valminud klaasist valgusinstallatsioone, mille ühiseks nimetajaks on mõiste kroonlühter.
Siiski pole tegemist klassikalise kroonlühtrite näitusega, vaid pigemini põnevate kunstnikunägemustega, mille keskmeks on autorite sisuline idee.
Näitus KROONLÜHTER on pühendatud valgusele ja valguse võidule pimeduse üle.

Osalevad: Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Erki Kannus, Kati Kerstna, Anneliis Leht, Herbert Orgusaar, Kairi Orgusaar, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Kristi Ringkjob, Kalli Sein, Valev Sein, Eili Soon ja Raili Velt.

Avamise muusikalise poole on kokku pannud segakoor Cantuse dirigent, kultuuripärl 2012
Vahur Soonberg.

Näitus on avatud: 04.02. – 19.02 . 2012, kl. 15.00 – 18.00, v.a esmaspäeval.
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Rapla bussijaama vastas Espaki maja 3. korrus)

Näitust toetab: Kultuurkapitali Raplamaa Ekspertgrupp

Lisainfo:
Riin Pallon 55 633 849
Kairi Orgusaar 53 403 124

31.oktoobril 2011 avati Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Rapla bussijaama vastas, Tallinna mnt.3b, 3 korrusel) näitus “Raplamaa kunst vol.1”.

Näitusel on väljas 11 kunstniku tööd, kes on ka ajalehe Nädaline koostatud “Raplamaa Kunstikalender 2012” esindamas mõnd Raplamaa valda .Nendeks olid Kadri Alesmaa, Raul Meel, Kaido Ole, Saima Randjärv-Berlokko, Meelis Luks, Riin Pallon, Kristel Luige, Sütevaka Andres, Marilyn Jeeser ja Mauri Gross. Raplamaa võib olla uhke nii paljude kunstnike üle, kes siin sündinud ja kasvanud on. Kunstikalendrit koostades oli palju meeldivaid üllatusi kunstnike näol, keda varem Raplamaaga siduda ei osanud. Kuid nüüd on nad leitud ja paberi pandud. Panime oma näitusele number ühe lõppu tähistamaks seda, et võimalusi siinsete kunstnike töödest näitust teha, on veel palju.
Näituse avamisel antakse kunstnikele Nädalise esinduse poolt kätte nende kunstikalendri eksemplarid ja avatakse ka kalendri valmimise lugu.
Näitus oli osa Raplamaa kunstivalgusnädalast, mis tõstis esile kunsti, kui valguse ja vaimsuse kandjat

Pühapäeval 17. juulil 2011 kell 17.00 avati Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses Erki Kannuse näitus “Tilinatoorium V”.

See ei ole mänguasi: helistamise teised viisid.
Tilinatoorium on ajas ja ruumis jätkuv projekt, milles tavapille mitte tundvad tegelased otsivad uusi ja unikaalseid võimalusi muusika loomiseks.

“Kas oleme kindlad, et muusikat saab luua vaid õppinud muusik? Ehk oleme lihtsalt kaanonite vangis – et päris pillid on vaid viiul ja klaver; et kaunis on vaid häälestatud orkester, kes esitab helilooja poolt nooti kirjutatud teost; et harmoonia moodustavad ainult teatud kokkulepitud noodid. Võib-olla suudaksime kõik luua muusikat, kui vaid neid pille ees ei oleks.
Minu pillid on sündinud veendumusest, et iga inimene, olenemata vanusest, haridusest jne. on võimeline tekitama nauditavaid helisid. Selleks piisab vahel kõige igapäevasemaist esemetest – sukavardad, panged, lauad, vedrud, köögiriistad, veetorud jne. Säärastest materjalidest pillid on nimme häälestamatud; neist väljuvad helid ootamatud, üllatavad, mängima ahvatlevad. Vahel lisan helitehnilisi efekte, kuid need ei domineeri ja on enamikul juhtudel mittevajalikud.
Musitseerida võib üksi ja kambakesi. Viimasel juhul olen märganud, kuidas esialgsest kaosest – igaüks elab end välja, kuulamata teisi – mõne aja möödudes areneb kooskõla.”

Erki Kannus pole Rapla publikule võõras, juba eelmisel suvel meie avanäitusel “Kahemõttetu” sai näha tema objekte ja ka väikest muusikalist etteastet avamisel. Kunstnik Erki Kannus on Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse külaline terve juulikuu ja selleks ajaks jääb ka näitus vaadatavaks. Pärast avamist kokku leppida külastamise aeg otse kunstnikuga 56985131. Võimalusel ilmub ka avali oleku graafik keskuse veebilehele ja väisuksele.

Edasine info näituse kohta kunstnikult: 56985131