Reedel, 20. oktoobril kell 18.00 avatakse kaasaegse graafikakunsti näitus
“Pindadest, piiridest, omaruumidest.”

Graafikatehnikates kihiliselt töötamine kujundab mõtlemise viisi, see on jutustamise keel. Seitse kunstnikku võtavad graafikakunsti tööriistad ning liiguvad siis nendega edasi – paberipinnalt ruumi. Mäestikuna kerkivad küsimused, kas trükigraafika saab olla ruumiline? Millised on graafikakunsti ruumilised omadused? Milliseid maastikke moodustavad graafikakunstnikud erinevates tehnikates ja omaruumides? Žestid, töökojad ja materjalid on siin kahtlemata kohal, omavad häält ja osalevad otsustusprotsessides. Kivi, paber, käärid, puit ja kangad – need on vaid mõned materjalid, millel on siinsetes teostes sama suur teovõime ja sõnaõigus kui autoril. Avame kunstipraktika töövõtete sisulised või tunnetuslikud küsimused ning nihutame graafika piire ja potentsiaale kaasaegse kunsti väljal. Iga kunstnik keskendub ühele trükitehnikale, millele nad ühtaegu kaasaegselt kontseptualiseerides ja samas traditsiooniliste käsitöö oskustega meisterlikult lähenevad. Ruumi on kerkinud terve sügav-, kõrg- kui ka lametrükitehnikate kosmos: litograafia, serigraafia, linoollõige, käsiladu, kuivnõel, fotopolümeer, söövituse sügav- ja reljeeftrükk.

Pindadest moodustuvad maastikud, mis pole enam tasapinnalised, sest ka paberi soojus ja poorsus, matriitsist surutud jälg ning trükivärvid loovad taktiilsed, faktuursete omaduste kihistused. Piiridest võib siin näituse kontekstis rääkida nii trükigraafika klassikalisest vormistusest väljumisest kui ka joontest kui graafilisuse olemuslikust osast. Mitmest etapist, materjalist, plaanipärastest ja juhuslikest sündmustest moodustub üks graafiline tervikteos või teoste seeria – omaruum. Omaruumidest leiab kunstniku psüühilise ja füüsilise ruumi isikupärase tõlgenduse ning eneserefleksiooni. See on rohkem kui kunstniku looming, sisaldades endas subjektiivset kogemuste pagasit, maailmavaadet ja loome käigus tekkinud uut maailma. Rullime graafika mikrokosmosed lahti, head rännakut!

Kunstnikud: Britta Benno, Maria Erikson, Maria Izabella Lehtsaar, Mari Prekup, Lilli-Krõõt Repnau, Helen Tago ja Kadri Toom

Kuraator: Britta Benno

Graafiline disain: Nelli Viisimaa

Täname: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Graafika.ee

Näitus on avatud 21.10-12.12.2023 T – P kell 15.00 – 18.00
Olete oodatud!

Ado Tuuga. LOGO – Kummiliimist tehisintellektini
Olete oodatud näituse avamisele reedel 22.septembril kell 18.00!

Näituse ”LOGO – Kummiliimist tehisintellektini” raames avaneb vaatajale võimalus astuda ajas tagasi ja näha Ado Tuuga loomingu arengut.

Näitus koosneb kahest osast.
Esimeses osas näed töid, mis sündisid enne arvutiajastut,
kui käsitöö oli kunstiteose loomise aluseks. Paber, pliiats, kustutuskumm, rapiidograafid, käärid, kummiliim, laisuled, tint-tušš ja koostöö fotograafiga
lõid keskkonna, kus sündisid unikaalsed logod, embleemid ja märgid.
Teine osa näitusest tutvustab arvutiajastu loomingut, kus digitaalne maailm avas uusi võimalusi. Välja pandud must-valged logod avavad ukse digitaalselt valminud logode juurde.

Autori enesetutvustus: Tere, mina olen Ado.
Sündisin 1953. aasta novembrikuus petrooleumilambi võbeleva leegi valgel väikses maahaiglas Uue-Kariste külas Mulgimaal.
Lastehalvatus viis mind 1958. aastal Haapsalu lastesanatooriumisse
(praegune Villa Friedheim). Kooliteed alustasin samas üle tee asuvas sanatoorses internaatkoolis. 1971 jätkasin Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikumis, kus õppisin arhitektuuri. Esimeseks töökohaks sai Restaureerimisvalitsus, kus mulle avanesid uksed põnevasse maailma.
Koos oma nimekate töökaaslastega nagu Villem Raam, Jevgeni Kaljundi,
Ants Hein, Juhan Maiste ja teised, töötasime mõisate restaureerimise kallal.
Minu elu- ja loometöö jätkus Raplas. 1990ndate algus oli taasiseseisvunud Eestis suurte muutuste aeg. Siis loodi hulgaliselt ettevõtteid, kes vajasid visuaalset identiteeti.
Kuulsust ja tööd tõi mulle taasiseseisvunud Eesti raha konkursil saadud II koht.

Eelnevalt õpitu ja kogetu andis mulle inspiratsiooni ja
julgust alustada oma ettevõttega. 1994. aastal rajasin Raplas kujundusfirma Adograaf. Autodidaktina alustasin seda pikka ja põnevat teekonda.
Minu suurimaks kireks saigi graafilise disainiga tegelemine. Adograaf on koht, kus kunst, disain ja loovus sulanduvad üheks. Kirg kunsti ja disaini vastu on juhatanud mind läbi erinevate eluetappide. Neljakümne aasta jooksul olen kujundanud sadadele firmadele logo ja loonud neile visuaalse identiteedi.
Olen osalenud paljudel konkurssidel, kus minu töid on sageli auhinnatud.
Logo on nagu kunstiteos, mis räägib ettevõtte loo visuaalselt ning
mõjutab selle identiteeti. Logo kujundamisel ühendan vaimsuse, filosoofia, loovuse ja ilu, luues unikaalseid visuaalseid teoseid.

See tagasivaatav näitus, kus saan jagada oma loometee erinevaid etappe, on pühendatud minu 70. juubelile.
Tänaseks olen pensionil, mis annab aega kodukandi Mulgimaa ajaloo uurimiseks. Olen kogunud oma kodukohast materjali ning selle tulemusena on sündinud viis väärtuslikku raamatut: Liplapi, Uue-Kariste mõis, Kosksilla kooli ajaraamat, Uue-Kariste rahvamaja ja külakultuur ning Linda Pärna päevik.

Näituse tekst ja autori enesetutvustus on valminud koostöös ChatGPT-ga.

Näitus on avatud 23.09.-08.10.2023 T – P kell 15.00 – 18.00
Olete oodatud!

Näitust toetavad: Adograaf OÜ, Rapla Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond ja Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus

Maalinäitus
Inimese fantaasia näib olevat piiritu, kuid loodus trumpab selle alati üle. Punased ja mustad mäed, roosad soolajärved, värviliste liivadega kõrbed, mitmesugused olendid.
Erinevad paigad inspireerivad oma olemusega ja jätavad tihtipeale sügava jälje kunstniku loomingusse. Kui filmirežissöör Ingmar Bergman sattus Fårö saarele, tundis ta, et see on tema maastik. Hiljem sai see taustaks mitmetele filmidele. Maalikunstnik Edvard Munchi teostes võib tihti aimata Asgardstrandi käärulist randa. Georgia O’Keeffe maalide taustal võib ära tunda New Mexico askeetlikke maastikke. Mõned maastikud võluvad oma ilu ja võimsusega, aga mõned inspireerivad hoopis sügavamalt, sest on kooskõlas meie sisemise maastikuga.
Materjalid, vormid, värvid ja valgused olid kunstnikele lähtepunktiks oma teose, oma paiga loomiseks. Olgu ajendiks siis mällusööbinud hetk, fantaasia, igatsus või unenäolised nägemused. Enamus töödest on valminud kunstikeskuse maalikursusel. Osadel autoritel on need elu esimesed õlimaalid, teised on seda teed käinud juba kauem.
Näitusel osalevad:
Maiu Albo, Mikk Allas, Mai Klemmer, Jürgen Lääne, Editha Salm, Ave Tislar, Helen Tammepuu, Eteri Tõlgo, Siret Varimõis.

Näituse kujundas Eteri Tõlgo

Näitus on avatud 13. – 28.05. 2023, kell 15.00 – 18.00. Esmaspäeval suletud
Näituse avamine toimub 12. mail kell 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
Tallinna mnt 3b

Täname Eesti Kultuurkapitali ja Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi.

6.aprillil kell 18.00. avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses Eesti Kujurite Ühenduse ja Kõrgema Kunstikooli Pallas skulptuuriosakonna ühisnäitus “KAHEKÕNE“.

VABARIIGI AASTAPÄEVAL 24.VEEBRUARIL ON NÄITUS SULETUD!
Olete oodatud!
Näitus on avatud
T-P 15.00-18.00 03. veebruar – 26. veebruar 202

Näituse kohta ütlevad kunstnikud, et „Leiame sisemist kindlust jäädes iseenda poolt loodud uude värvilistest klaasidest koosnevasse, sügavasse ja peegelduvasse maailma.
Siin on rahu ning samas ka natuke põnevat ärevustunnet, mis paneb meid sügaval sisimas rõõmu tundma, aga samas ka uusi väljakutseid leidma. Näituse vaataja kogeb uusi vorme ja mustreid, valguse ja varju kooskõla, klaasi sisse vaatamise sügavust ning kelmikat helki säravalt klaaspinnalt.“

Eili Soon (s. 1983) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala bakalaureuseõppe ning kunsti- ja kunstiajaloo õpetaja magistriõppe.
Alates 2010. aastast töötab ta Olustvere mõisa klaasi- ja keraamikastuudios. Eili Soon on üks vähestest klaasikunstnikest Eestis, kellel on üle 13-aastane klaasipuhumise kogemus.

Malle Karik-Hallimäe (s. 1959) on lõpetanud 1985. aastal tollase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) klaasikunsti erialal ja tegeleb sellest ajast vabakutselise klaasikunstnikuna.
Ta on osalenud näitustel alates 1988. aastast. Tema loomingusse kuulub nii tarbeesemeid kui ka väikesemõõtmelisi dekoratiivvorme ja skulptuure.
Tööde valmistamiseks kasutab ta kuum- ja külmtöötlustehnikaid. Kuumtöötlustehnikas tööd on viimastel aastatel valminud
Olustvere Klaasikojas.

Täname: Raplamaa Kaasegse Kunsti Keskus, Eesti Kultuurkapital, Kairi Orgusaar, Riin Pallon, Kati Kerstna, Aivar Jalandi, Marcus Pertel.