Pildistas Kaari Saarna
Mathura ja Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus esitlevad

„KÄE ALL VOOGAV JOON“

Olete oodatud raamatu esitlusele ja koopianäituse avamisele Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses 21. veebruaril kell 18.00.

Esitlusel teeb kaasa Vahur Kubja (klassikaline kitarr).

Pole just sage, et ühel Eesti kunstinäitusel kohtuksid Michelangelo, Vermeer ja Piero della Francesca ning Paul Gauguin, Edward Hopper, Edvard Munch ja Edgar Degas. Ent just sellise koosluse, ühes veel tosina nimega maailma kunstiajaloost, on valmis maalinud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse õpilased. Näitus “Käe all voogav joon” on inspireeritud Mathura uuest samanimelisest raamatust, mis on pühendatud erinevatele autorit inspireerinud kunstnikele. Lisaks näitusega tutvumisele saab kuulata luuletusi, mõtteid raamatu ja maalide sünniloost, ning muusikat, mida esitab klassikalisel kitarril Vahur Kubja. Tegu on harukordse võimalusega näha nii palju ja nii erinevaid klassikuid elava käega maalitud koopiate kujul.

Näitusel osalevad:

Aune Aasoja, Mikk Allas, Anne-Mai Heimola, Anne Kase, Maiu Kangur, Agneta Kardaš, Katrin Kirsipuu, Eha Koit, Kaie Kulper, Helena Lasner, Mathura, Helle Merisalu, Liis-Mail Moora, Kairi Orgusaar, Kaupo Pent, Elsa Maria Poopuu, Mari Põld, Avo Päädam, Aire Saluste, Eda Taevas, Eteri Tõlgo, Krista Urvet, Irene Volk ja Marge Vonk.

Näitus on avatud kuni 9. märtsini, T –P kl. 15.00 – 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti KeskusesTalinna mnt 3b, III korrus (Espaki maja bussijaama vastas)

Toetab Kultuurkapitali Raplamaa Ekspertgrupp

Reedel 23. novembril 2012, kell 18.00 toimub Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses

näituse TARTU MAAL avamine

Näitusel esitlevad 11 säravat Tartu kunstnikku oma õlimaale, mille ühiseks nimetajaks on küpsus ja väljapeetus. Näitusel on eksponeeritud üle 20 maali, mis viivad vaataja maalikunsti salapärasesse maailma, mis kulgeb ühe hetke lummava harmoonia tajumisest kuni kohtumiseni Tartu vaimu kõmulisemate esindajate üleelusuuruste portreedega. Küsimuse peale, mis Tartu maalis praegusel ajal toimub, kõlab vastus “Me maalime” (Peeter Krosmann, Tartu Kunsti Maja hoovis 16.11.2012)

Hoolimata oma nimest TARTU MAAL ei ole tegemist ülevaatenäitusega Tartu maalist tervikuna. Näitus tutvustab subjektiivset valikut keskmise ja noorema põlvkonna huvitavatest maalijatest. Osalevad: Kalli Kalde, Peeter Krosmann, Ilmar Kruusamäe, Juka Käärmann, Margus Meinart, Rauno Thomas Moss, Sven Saag, Imat Suumann, Nadezda Tsernobai, Alar Tuul ja Maris Tuuling.

Näitus on avatud 24.11. – 14.12.2012, T – R 15.00 – 18.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses. (Tallinna mnt 3b, Espaki maja 3. korrus )

Näitust toetavad:
Kultuurkapitali Raplamaa Ekspertgrupp
Raplamaa Omavalitsuste Arengufond
Täname.
Peeter Krosmann
Herbert Orgusaar

Esmaspäeval 29.oktoobril kell 18.00 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Rapla bussijaama vastas, Tallinna mnt 3b, 3. korrusel) näitus “Raplamaa kunst vol.2”.

Tegemist on teise näitusega sarjast „Raplamaa kunst“. Alguse sai see eelmisel aastal, kui ajaleht „Nädaline“ (nüüd „Raplamaa Sõnumid“) andis välja 2012 aasta kunstikalendri Raplamaa kunstnike teostega. Kalendri ekspertgrupis osales ka Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse esindaja ja sündis mõte esitleda kalendrit ühes suurema näitusega kalendris esindatud kunstnike taiestest, mis 2011 aasta sügisel ka teoks sai. Et aga kalendri valikust jäi välja palju häid kunstnikke – sest kõik ei ju mahtunud – on keskusel võimalus veel aastaid korradada näitusi Raplamaa kunsti tutvustava sarjana.

Sel aastal on eksponeeritud 8 kunstniku teosed: maalid, joonistused ja objektid. Kunstnike side Raplamaaga on erinev, mõni on siin sündinud, kasvanud ja tegutseb siinmail ka täna, mõnel aga on see side pigem tekkimas, siin töötades ja toimetades.

Marin Ploomipuul esineb näitusel seeriaga „Ringmäng“, mis koosneb kuuest maalist ning mis on tema Tartu Kõrgema Kunstikooli lõputööd (2011 kevad). Kairi Orgusaarelt on väljas kaks uut maali, mis ongi valminud selleks näituseks, hoides endas värvide lumma ja hetkesse peidetud igavikku. Avo Päädam ja Anne Aaspõllu on Raplamaal juba tuntud oma headuses ning ka sel näitusel võime näha noppeid nende viimaste aastate loomingust. Liisimari Randjärv viibib küll ise hetkel vahetusüliõpilasena Hiinas, kuid tema jõulised figuurid on tasakaaluks õrnematele maalijatele ning neist kumavad läbi ka tema varasemad õpingud sepatöö erialal. Mikk Allase teosed on inspireeritud inimestest ja emotsioonidest, vaadates näoga fotorealismi suunas. Kristi Kongilt on näitusel valik popilikke maale suuremast näitusest „Heaven“, mis toimus selle aasta aprillis galeriis „Vaal“. Märt Vaidla objektideks on rattad, mis on saanud tema käe all iseäraliku kuju ning nende taustaks on nostalgiline joonistus 2010 aasta näituselt „Krokii“.

Näitus on avatud T-P 15.00-18.00 kuni 10. novembrini 2012.

Avamine on esmaspäeval 29.oktoobril kell 18.00, kõik on väga oodatud uudistama!

Lisainfo:

Riin Pallon 55 633 849

Kairi Orgusaar 53 403 124

http://raplakunst.onepagefree.com/

Näitust toetavad: Rapla vald, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond ja Kultuurkapitali Raplamaa Ekspertgrupp.

Esmaspäeval 4. Juunil 2012 avatakse Soomes Turu linna lähedal kaks näitust Riin Palloni ja Kairi Orgusaare maalidest, visanditest ja akvarellidest.

Mynämäki väljapaneku pealkirjaks on „Aja langemine“, mille keskpunktiks on aeg, mida ootamatult märgatakse ning aeg, mis salamisi on meid muutnud sellisteks nagu tänasel päeval oleme.

Palloni maalidel tähele pannes aja voolamisi, saab jõuda jälile seda ümbritsevale tähendustemerele. Algselt on aeg voolama hakates värske ja kirgas, kõik algused on erksad. Seisma jäädes aeg kolletub, kogub endasse ebaolulist taaka ja pruunistub lõpuks.

Orgusaare maalidel on teemaks inimese individuaalsus ja selle muutumine erinevates suhtekooslustes. Isiksused on justkui värvitoonid, mis suhetes üksteisega muutuvad. Mõnes suhtes lõõvad värvid särama, teises tuhmuvad halliks, mõned värvid konkureerivad, mõned tekitavad harmoonia või disharmoonia. Mõnikord juhtub, et aja jooksul värvid sulanduvad teineteisesse…või siis mitte.

Nousiaistenis on näituse pealkirjaks „Vaikuse herbaariumid“. Näitus koondab endas maalitud hetki, mis on vaiksed hetked mälusoppidest. Korjatud näituse valmimise käigus üles mälestustest ning pannes seinale nagu taimi, mida on korjatud kuivatatud ning herbaariumisse asetatud.

Palloni maale vaadates on kuulda justkui vanaaegse kella tiksumist, mis hetki pikemaks venitab. Viirastuvad Ruhnu kiriku laes rippuva lühtri kristallid, mis on palju aega kinni püüdnud ja endasse talletanud.

Orgusaare vaikus on avarates maastikes, millele ilmuvd kaadrid portreedega nagu katked mõtetest ja muljetest, mis on tuulena üle maastike kandunud ja jätnud sinna hetkeks oma jälje.

Mõlema kunstniku jaoks on oluline värvikeele kaudu edasi anda oma mõtteid, olgu nendeks siis vastandite keeles loo kujutamine või värvide jagamine tähenduste järgi, mida inimloomusega samastada saab. Värvid võivad olla kirglikud/sügavad/külmad jne.

Näituse avamine Nousiaistenis esmaspäeval 4. Juunil kell 16.00 ja

Mynämäkis esmaspäeval 4. Juunil kell 17.30.

Näitused jäävad avatuks juuni lõpuni ning Raplamaa publikul on võimalik osaliselt näitusel olevaid teoseid näha selle aasta novembris Rapla Maavalitsuse galeriis.

Täname toetajaid: Rapla vald, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond.

Suured tänud veel: Eesti Suursaatkond Helsingis, Rapla Maavalitsus, Vakku Kunstiselts ja Eila Pilhjerta.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses avati reedel 5. oktoobril kell 18.00 näitus „Inimese ja joone uuringud aastast 1971“.

Eesti Film 100 aasta algas 4. jaanuaril Eesti Joonisfilmi juubelinäitusega „Inimese ja joone uuringud aastast 1971“ Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis. Pärast seda käis näitus Tšehhimaal ja on nüüd tagasi Eestis.

Joonisfilm algab pliiatsijoonest, joone iseloomust sõltub tegelaste ilmekus, millest omakorda kogu filmi väljenduslikkus. Ühe kümneminutilise filmi tarbeks valmib keskmiselt 30 000 joonist, millest Eesti Joonisfilmi arhiivis säilitatakse vaid murdosa. Tegu on filigraanselt teostatud joonistustega, mida vaadeldes ununeb liikuv film ja avaneb lehtede staatiline võlu. Uuringu loogika eeldab, et joonistused oleksid temaatiliselt grupeeritud. Näemegi, kuidas läbi aegade on erinevates filmides kujutatud meest, naist, lapsi, loomi, rahvast, suhteid ja muud. Eraldi stiilinäidetega on esindatud kunagine ja tänane autorite tuumik – Rein Raamat, Avo Paistik, Priit ja Olga Pärn, Heiki Ernits, Janno Põldma, Priit Tender, Ülo Pikkov ja Kaspar Jancis.

Näitusel saab vaadata filmiprogrammi Eesti joonisfilmi autorite loomingust. Näituse koostas Valter Uusberg, kujundas Erkki Vaader.

Näitus on avatud T-P15.00-18.00 (E-suletud) kuni 19. oktoober.

Info: http://raplakunst.onepagefree.com

Riin Pallon – riin [dot] pallon [at] gmail [dot] com 55 633 849, Kairi Orgusaar – kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee 53 403 124

Kolmapäeval 09.mail kell 18.00 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses näitus Eesti kaasaegne litograafia. Vaatamiseks on välja pandud pea 30 graafikateost, autoriteks kunstnikud, kellest enamik on kunstipublikule hästi tuttavad. Saab näha Kaido Ole, Merike Estna, Marko Mäetamme, Laurentsiuse, Kadri Alesmaa, Jaak Visnapi, Toomas Altnurme jt. töid.

Näitusel olevad teosed on pärit osaliselt kahest Eesti Litograafiakeskuse poolt koostatud graafikamapist, millest viimane kandis nime „Armastus 21. Sajandil“. Kuid on ka üksikult tehtud töid erinevate kunstnike poolt. Paarile kunstnikule on need teosed litodebüüdiks, graafikaga teglemine on neile pigem erandiks.

Litograafia ehk kivitrükk on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ning mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati. 18.sajandi lõpus kasutusele võetud, on varasemate graafikatehnikatega võrreldes litograafia eeliseks lihtsam ja kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tõmmiste arv. Kirgaste värvide kasutamisel võib tulemus olla graafiliselt maaliline.

Näitus on avatud 09.mai-20.mai 2012 (pühapäeval 13. mail suletud)

T-P kella 15.00-18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Rapla bussijaama vastas Espaki maja 3. korrus)

Avamine 09. Mail kell 18.00. Kunst ootab Teid kõiki külla!

Näitus toimub koostöös Eesti Litograafiakeskusega.

Täname toetajaid: Eesti Kultuurkapitali Raplamaa Ekspertgrupp, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Rapla vald.

Lisainfo:

Riin Pallon 55 633 849

Kairi Orgusaar 53 403 124

11.06 – 17.06.2012

Kuuldes läbi une telefoni helinat, teadis seersant Tirr ette, et seekord ta kergelt ei pääse. Paistab, et maailma päästmine on sel nädalavahetusel jälle minu peal, mõtles ta hapult. Oleks ta aimanud, et kõige raskem osa eesseisvast katsumusest saab olema selle happy end – kes teab, kas maailm meile tuntud kujul siis enam eksisteeriks.

Fotokollaazh-maksikoomiks seersant Tirri uutest seiklustest käsiitleb avaliku elu ja public image’i teemat: kas inimene saab avalikus elus olla “tema ise” või jääb ta lamedaks, kahemõõtmeliseks koomiksikangelaseks; kas on see vabatahtlik või lugeja/vaataja poolt pealesurutav roll? Milline jõudude tasakaal otsustab, kas kellelegi saab osaks äpu või tegija kuvand? Inforindel käib verine sõda, üht skandaali summutatakse järgmisega, spinnitakse ja sekeldatakse. Harilik kodank ei tea enam, keda uskuda. Infot saab leti alt ja tutvuse kaudu.

Ning siin tulebki appi Superman: lapsepõlvest tuttav kartmatu militsionäär Tirr, kelle erivõimete hulka, nagu raamatust mäletame, kuulub muuhulgas oskus liikuda sujuvalt 3D-keskkonnast 2D-sse ja vastupidi. Teda tegudele tiivustavaks muusaks on valitud Agnetha – kaunis, puhas ja valge. Koos veavad nad Lugejat ninapidi ja korraldavad ülestõusu, mille tulemusel taastatakse leheveergudelt tuttavate tegelaste õigus eksisteerida kolmemõõtmelistena. Keskkond, milles tegutsetakse, on paberist – materjalist, mis kannatab kõike.

Autor tänab inspiratsiooni eest Robert Vaidlot, Edgar Valterit ja Lars von Trieri.

Modell: Erki Kannus.